Teema: Millal hakata 1.beebi jaoks asju ostma?

Mina ostsin vist asju alles siis kui dekreeti läksin. Samas oli palju asju, mida saime pereliikmetelt. Käru ostsin nädal enne tähtaega. Elasime siis Tallinnas ja osaliselt oli ka seisukoht, et poed on avatud ja kui midagi vaja, saab jooksvalt osta.

Minu arvates on ITKl täitsa kohane artikkel vajalikest asjadest.

Mul oli kodus suur vann olemas ja mõtlesin, et beebivanni ei ole tarvis, kuid tegelikkuses läks abikaasa siiski üsna ruttu poodi vanni järele. Beebi on pisike ja suures vannis küürutada ebamugav.

Nibukompressi, mida eelkirjutaja mainib, mina ei vajanud. Oli küll nibukreem, aga sedagi kulus minimaalselt ja otsin siiani talle kasutust, sest maksis palju. Sõbranna soovitas Bebanthen kreemi selle asemel hoopis (peaks ilmselt pigem enne imetamist maha pühkima).  Üleliigse piima jaoks olid tavalised rinnapadjad.

Imetamispatja ma ka kasutama ei õppinud, kuid pikk padi on endale raseduse ajal hea magamiseks kaissu võtta.

Sudocream tasub eelistada võimalikul väike, sest seda kulub vähe. Ma võtsin keskmise ja pool jäi järele. Samas kasutasime lisaks Bebanthen kreemi kui oli kergem ärritus (sudocream küll toimib hästi, aga on väga paks ja lõhnab minu jaoks ebameeldivalt).

Sokke me alguses üldse ei kasutanud, valisime kinniste jalaosadega püksid või sipukad. See selles osas keerukam, et kohati tehakse jalaosad ebanormaalselt väikesed ning seda tasub enne ostmist üle vaadata. Meie leidsime Prismast parima valiku.

Bodidest olid lemmikud hõlmikbodid. Üle pea tõmmatavad jäid esimesed kuud kõik seisma, sest selga panek oli pisut hirmutav.

Rinnapumba ma ostsin kui laps juba olemas oli ja tundsin reaalselt vajadust. Mingi aeg kasutasin piimakogujat, et lekkivaid rindasid “taltsutada”, aga pigem oli nii ja naa ost. Mõneti hea, et lappe kulus vähem, aga samas väga väikese kasutusega. Samas kui nibud hellad, võib päri hea olla, sest saab neid õhutada.

Kohati olen näinud soovitust enda intiimpiirkonna jaoks hõbespreid vm kasutada, isiklikult otsest puudust ei tundnud. Küll aga oli hädavajalik bideedušš, kui seda paigaldada ei ole võimalik, siis on olemas ka spets pudelid, et pesta. Pesin pärast iga tualetikülastust, vahetasin sidemeid pigem sageli ning püüdsin ka palju jalgevahet tuulutada (pikutasin voodis, panin ühekordse lina või tumeda rätiku alla).

Tõenäosus, et midagi juhtub, ei jõua kunagi nulli paraku. Aga no asju ju ikka vaja soetada ja see ka omamoodi tore, mida tasub mõnuga võtta. Poole raseduse ajal on selleks minu meelest üsna õige aeg, viimastel kuudel ei pruugi selleks enam jõudu olla.
Ise ostsin küll pigem viimasel kuul, lihtsalt enne oli palju tööd.
Üle ei pingutaks nende asjadega, eriti riietega – tekivad niikuinii oma lemmikud ja siis osad jäävad seisma ja teisi ostad juurde. Aga minu jaoks see mõtteviis, et “ostan siis, kui laps käes, sest poes ju olemas” isiklikult ei sobi. Ma ei planeeriks teadlikult seda, et kappan beebiga või beebi kõrvalt mööda poode.
Üldiselt teiste kogemust on tore lugeda, aga lõpuks loevad sinu enda ja lapse eelistused. Nagu näiteks need beebi püksid – paljud soovitavad kinniseid jalaotsi, sest siis pole sokke vaja, minu kindel eelistus olid just püksid-sokid. Rinnapump ka – ühele hädavajalik, teisele täiesti kasutu ost.

Hakkasin ka esimesega peale 20.ndat nädalat vaikselt ostma.
Sündides oli olemas voodi(kõik sinna juurde kuuluv), käru, paar väiksemat tekkikest, mõned riided(kombe haiglast kojutuleku komplekt, müts- oli märtsi beebi), lutt, pakk mähkmeid(neid ette ei ostnud, sest ei tea mis sobib).
Pood ja apteek oli mul praktiliselt kodu kõrval, seega sai vastavalt vajadusele seal käidud.

Bodydest eelista hõlmikuid.

Teisega oli ostetud vaid mõned riided, lutid, voodi, vann ja turvahäll. Teine oli oktoobribeebi ja üsna krõbedate temperatuuridega ja pikalt õue me ei saanudki jalutama. Käru ostsin, kui beevi oli 2.5 kuune. Autoga ikka käisime.
Aga ta oli ka minibeebi(alla 3kg) ja isegi 50 olid esialgu suured 😃 ja arst keelas alguses alates -8 õues oleku kauem kui 15 minutit. Vanni vajadus oli ka kuna nüüdses kodus suurt vanni pole.

Reaalsus oli aga see, et kumbki lastest esimesed 3 kuud eriti oma voodis ei maganud. Öösiti kindlasti kaisus/samas voodis ja vahel päeval poetasin nad sinna.

Mähkmevahetuse paiga tegin esialgu pesumasina peale. Just sobiv kõrgus minu jaoks(olen ise 160cm jupp) ja 3kuuselt kui hakkas juba mobiilseks muutuma, kolisin põrandale üle.

Kui asi otseselt rahas pole, siis ega tegelt peale mõnede riiete, paki mähkmete ja turvahälli/käru(koju toomiseks) vaja polegi.
Käte otsa mina tõmbasin sokid, et oma nägu katki ei kraabiks. Kuu aega ma kindlasti küüsi otseselt ei lõiganud. Need esialgu nii pehmed, et nühib ise need lõpuks ära. Küünekäärid täitsa tavalised olid nagunii kodus enda jaoks olemas.