Teema: Millal lapsmehed suureks kasvavad

Lihtsalt küsin, et miks Sa sellisega suhted üldse? Veelvähem intiimsel tasandil. Kuidas? Kas Sul endal piinlik ei ole sellise mehega olla?

#4049502:

Lihtsalt küsin, et miks Sa sellisega suhted üldse? Veelvähem intiimsel tasandil. Kuidas? Kas Sul endal piinlik ei ole sellise mehega olla?

Nagu teismeline narr armusin ära meie matkadel. Matkadel on ta tõesti mehe eest. Hoolitseb kõige vajaliku eest. Koduses keskkonnas rohkem nagu lapse eest. Kas just piinlik, aga jah, asi kipub lõpetamise poole. Kahju on, oleks  võinud see lugu jääda sõpruse tasemele matkaradadele. Ja häda on tema väljasaamisega. Tundub nagu meistermanipuleerija, teen su kaminasse tule ja toon puud sisse ja kütan sauna. Ja keeran kruvi paika ja mõnd muud tööriista oskan ka kasutada. Aga tööriistad jäävad vedelema. Omale kohale asju tagasi ei mõista panna. Ja nüüd mul ongi õigus siin olla. Läbi lillede ja lillede on mõista andnud, et ahh mis seal ikka. Nii ehk teisiti – olen peast soe. Piinlik ei ole, esimest korda elus näen sellist meest ei oskagi kohe käituda.

TA, sa kurdad midagi, mis ei ole sinu süü, kuid see on olukord, mille sa oled ise kujundanud. Tead, arvatavalt on see mees igati ok, kuid ta pole lihtsalt mingeid asju märganud. Meestele ei ole vaja mõistukõnesid, päris kindlasti ei maksa ka näägutada, kuid üks päev küsid, et kas suhelda võib. Siis ütledki, et sa soovid ka oma aega, et kui hakkate koos elama, siis tema annab pool elamiskuludest ning toob ka omalt poolt toidu lauale. Lisaks palud, et ta osaleks kodutöödes. Viimase puhul, et kui ei oska või ei märka, siis konkreetselt ütled, et iga kord peab vannituba sama puhtana maha jääma, nagu see varem oli, küll on lubatud see veelgi puhtamaks kraamida. Räägi sellest, et koristamine ei ole vaid tolmuimejaga koristamine, tehakse ka lapiga, seda lausa tihti. Asjade vedelema jätmist maini ka. Too näide, et kui väga sulle meeldib korras elamine, seega peab ka tema seda austama. Mustyade nõude temaatikast räägi ka. 🙂
Siin on see võlulahendus lihtsalt rääkimine. Jah, mõnikord ka ülekordamine.
Ja kui mehele see ei meeldi, siis saadad seenele, kuid hetkel on nii, et mees võib-olla ei märganud. Mul endal peigmees, kelle mustuse kannatamise valuväli on hulga suurem. Seega pidin mainima, et tuleb ka koristada, ennem mina küll ei tule. Oi ma põdesin rääkimist, kuid tema võttis koristamist väga iseenesestmõistetavalt.

#4049520:

Jah, tean, et peab rääkima. Ja olen rääkinud ka. Aga kaua võib. Elamiskuludest ei ole rääkinud, sest ega ju külalistelt ei nõua mingeid kulude katmist. Ei osanud arvata, et need külaskäigud nii pikaks venivad. Räägib meil vaid üks pool. Teine pool tunneb end süüdimõistetuna ja ei saa aru, et miks alati tema kallal võetakse ja on solvunud. Ja ka sellest olen teadlik, et olukorra olen ise kujundanud. Nüüd mõtlen, kuidas ümber kujundada. Kas üldse ongi mõtet jätkata. Lihtsam oleks lihtsalt lõpetada ja kõik.

Ütledki, et sa ei taha endale (teist) last ja kõik. Sinu asi pole teisele täiskasvanule isegi mitte meelde tuletada, et koristada võiks ka.

Minu arust raiskad sellisega lihtsalt aega. Kui juba alguses sinu kaela ennast elama sätib, siis selline käitumine süveneb. Ja kui ta ongi harjunud nii elama, siis ta ei muutu. Sokid ja muu jant nii olulised ei ole, aga võiksid järele mõelda, kas tahad endale ülalpeetavat ja otsustusvõimetut inimest kaela, kellest praktilise poole pealt mingit kasu ei ole, vaid teeb su elu raskemaks kui sul üksi elades oleks. Mul on endal maja ja on ka selliseid peikakandidaate ligi ujunud, aga mul endalgi raske, ma ei taha endale veel suuremat koormat kaela.

#4049554:

Oota, nagu et siis oled armunud või ei ole?!

Kui armunud oled, siis ju ei häiri niiväga selline tühi-tähi, et kuskil vedeleb sokk või karv või trell. Ammugi ei segaks see, et armumise objekt tahab sinu juures olla!

Kui armunud pole, siis käiks muidugi mingi suvaline tont, kes tuleb ja ära ei lähe, ilgelt pinda, eriti kui ta veel omi asju su elamisse laokile pillub.

Kui armastust põle, siis pole mõtet sul midagi plutitada ja emmetada, seletada ja küsida. Aga kui on, siis muidugi pidage normaalne vestlus maha, et mis sulle vastuvõetav ja mis mitte. Ja et kuidas majanduslikult asju jagama hakkate.

Kui armumine üle läheb ja käes on olmeelu siis hakkavad kõik need asjad ikkagi pinda käima. Alguses võid mõelda, et pigistad silma kinni, et muidu supertore mees, oskab asju teha vmt. Aga kui iga päev lohe ja sellise täiskohaga lapsega koos elad siis viskab kiirelt üle.

#4049508:

#4049502:

Lihtsalt küsin, et miks Sa sellisega suhted üldse? Veelvähem intiimsel tasandil. Kuidas? Kas Sul endal piinlik ei ole sellise mehega olla?

Nagu teismeline narr armusin ära meie matkadel. Matkadel on ta tõesti mehe eest. Hoolitseb kõige vajaliku eest. Koduses keskkonnas rohkem nagu lapse eest. Kas just piinlik, aga jah, asi kipub lõpetamise poole. Kahju on, oleks võinud see lugu jääda sõpruse tasemele matkaradadele. Ja häda on tema väljasaamisega. Tundub nagu meistermanipuleerija, teen su kaminasse tule ja toon puud sisse ja kütan sauna. Ja keeran kruvi paika ja mõnd muud tööriista oskan ka kasutada. Aga tööriistad jäävad vedelema. Omale kohale asju tagasi ei mõista panna. Ja nüüd mul ongi õigus siin olla. Läbi lillede ja lillede on mõista andnud, et ahh mis seal ikka. Nii ehk teisiti – olen peast soe. Piinlik ei ole, esimest korda elus näen sellist meest ei oskagi kohe käituda.

No aga naised käituvad ju kogu aeg nii. Kolivad mehe koju, ostavad paar diivanipatja ja istutavad mõne lille ning arvavad, et neil on seetõttu õigus vähemalt poolele mehe varast. Kui lapse sünnitavad, siis peavad juba kogu mehe vara enda omaks.

Kuidas leidsid sellise?

#4049498:

Tegelikult mind huvitab, kas ongi mõtet hakata näpuga näitama ja seletama, et nii ei tee ja naa ei tee kui minu juures oled. Või väga lootusetu juhtum? Mõlemad hakkame liginema 40le.

Ma mõtlen, et kus siin see konks on. Kas ta vähemalt k_pib hästi? Muidu pole ju sellist lojust mõtet üldse pidada. Või on mingi seletamatu fenomen, mida ma ei arvanud ära.

#4049618:

Üksi mees ei sobi, abielu ajal ajasid juba teise mehe tilli taga, kuid pettusid- äkki siis ise hoopis lootusetu juhtum!?

Eks teise mehe till tundus alguses hoopis mõnusam:)

mõni ei saagi aru, et teisi mingid asjad häirivad. Tuleb suu lahti teha ja rääkida. Ausalt, rääkimisest on kasu.

#4049716:

mõni ei saagi aru, et teisi mingid asjad häirivad. Tuleb suu lahti teha ja rääkida. Ausalt, rääkimisest on kasu.

Inimesed ei tule tõesti selle peale, et mustad sokid käivad mustapesu kaussi, et prilllauda ja potti on vaja pesta, et nõud ei lähe ise laualt kraanikaussi/masinasse, et arved vajavad maksmist…

Mingid asjad on elementaarsed, meil ei ole koduhaldjaid. Need sokid, mis voodi all on ei lähe imeväel kuskile mustapesu kaussi – teine ei saa võtta elementaarsena, et omg, nii tore, mu kaaslane kasib mu järgi – talle kindlasti meeldib see…

Ma ka aru ei saa, kuidas lastakse enda juures juba pool aastat elada ja alles nüüd on kõik tüübi harjumused järsku probleem? Enne ei pannud siis tähele? Mul oleks ükskõik sellest, kuidas ta matkata oskab, mind häiriks kodune olme mustade sokkide ja tema karvade keskel palju rohkem. Lohakus on selle nimi.

#4049787:

Üksi elades poleks mingit probleemi millal ja kuidas enda järelt koristad. Kus su riided vedelevad ja kas koristad laua enda järelt ära. Või teed seda kunagi hiljem. See probleem on alati teisest inimesest tulenev.

No sellised lohakad tüübid võikski üksi elada, mitte ronida teistele kaela. Aga noh, ega siis ei pea ju keegi üleval, selles on probleem.