Ma ei osanud paremini sõnastada kui lapsmees. Elab vanematega. Emme teeb kõik ette-taha (loe: maksab arved, teeb söögi, peseb pesu, ostab pesu…) Eelnevad suhted on kolinud naiste juurde. Millegipärast abielus/suhtes naise perekonda end sisse söönud, kus on ka lapsed mängus. Kestab see suhe mõne aasta ja mees tagasi emme manu. Nüüd on siis minu kord. Olin ka veel abielus kui tutvusime. Meil küll juba lahkuminek plaanis, aga see selleks. Mees ajab habet. Kraanikausist ajab karvad alla, aga servale ja põrandale jäävad vedelema. Sokid kukuvad voodi alla. Tuleb külla ja unustabki end külla. Omi pesemisasju tal ei olegi. Kodus kasutab vanemate omi, külas pererahva omi. Tuleb meelde tuletada, et külalised lähevad ära ka. Maist siiani on ta end minu suvilasse unustanud. Pähe pole kordagi tulnud, et suvilal on ka kulud, et võiks pakkuda, et ta midagi maksab. Ma pole muidugi küsinud ka.
Tegelikult mind huvitab, kas ongi mõtet hakata näpuga näitama ja seletama, et nii ei tee ja naa ei tee kui minu juures oled. Või väga lootusetu juhtum? Mõlemad hakkame liginema 40le.