Minu meelest on suhtes üks kõige vastikum asi tänitamine. Naised armastavad näiteks oma etteheiteid esitada esmalt vihjamisi ja siis jupiti. Täna poole lausega vihje kraanikausi kohta, homme sokkide kohta. Ega ma suur osa elust ise ka teistsugune naine olnud. Küll aga on mu abielu kordades parem pärast seda, kui käisin ühel koolitusel. Ei olnud üldse pereeluteemaline, tööteemaline oli, aga järele mõeldes sain aru, et tasuks ka koduelus seda kasutada. Lühidalt kokku võttes ma ei torgi keerukate teemadega tüütult. See on vastik ja mehele alandav. Ühel õhtul lihtsalt pidasin selle keerulise vestluse (rohkem see küll nägi välja nagu loeng) ühe hoobiga ära. Punktid üks, kaks, kolm, neli ja viis. Ootan sinult nende täitmist, et saaksin ise pakkuda sulle vastu punkte kuus, seitse, kaheks, üheksa ja kümme. Näiteks, et ma hea meelega panen su pesu masinasse, aga selleks, et saaksin seda teha, pane sina sokid musta pesu korvi. Ja ei unusta. Kui kardad, et unustad, tekita endale mingi süsteem, kuidas su asjad sinna korvi saavad, sest see on elementaarne austus minu vastu.
Kaks tundi rasket vestlust ja enesekehtestamist ning järgmisest päevast oli üheksa kümnest probleemist kadunud, sest mees sai ometi aru, et ma olen viimase piiri küllalt lähedal. Edaspidi on piisanud ainult pilgust, ligi 15 aastat pole enam pidanud kordagi neil teemadel sõna võtma.