Esileht Koolilaps Millal õppida?

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: Millal õppida?

Postitas:
Kägu

Kuidas olete üritanud oma esimese-teise klassi lastele õpetada, et millal peaks ta kodused ülesanded ära tegema?

No et kui täna tuleb koolist koju, homseks pole midagi jäetud, aga ülehomseks on. Täiskasvanuna ma tean, et mõistlik on see täna ära teha, sest võibolla homme jäetakse ülehomseks veel üht-teist. Hetkel pole küll mahud suured, aga just nii õppima õppimise mõttes.

Kas on lootust lapsele harjutada sisse pigem varem asju ära tegema? Või olen naiivne – meenutades ka ennast kooliajal – ja nii pea kui ta on nii vana, et ma ise ei kontrolli, kas õpitud on, hakatakse ikka kõike viimasel minutil tegema kui inimloomuse osa?

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lastele tuleb kõiki häid harjumusi juurutada sisse lapsest peale, kas seda, et töid ei jääta viimasele minutile ning on palju kergem endal, kui teed varem valmis. Endalgi on nii, kui näiteks tähtaeg on 10 päeva – siis kohe teen valmis n.ö. põhja, kogum materjali jne,  valmis kirjutan 8ndal päeval, et siis jääb aega uuesti ülevaatamiseks, vahest tulevad värsked mõtted jne.

Ka luuletusi/laulusõnu  oli lihtsam õppida – esimesel päeval tuupisid pähe ja teisel päevla korrates oligi peas.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsele, hetkel 15, see etteplaneerimise komme pole külge hakanud. Ikka viimasel hetkel, kuigi on aastaid seletatud ja õpetatud talle, et ikka ette tuleks mõelda pisut.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praktiliselt kohe kui koolist tulevad. Ei tingi.

+3
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aja planeerimist tasub õpetada kohe esimesest klassist ja ikka esimesel võimalusel kodutööd ära teha. Suuremas klassis võib muidu üheks päevaks nii palju kuhjuda, et inimlikult polegi võimalik kõike korralikult teha. Eriti, kui lapsel tekivad trennid lisaks või mõni sõber tahab külla tulla.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsele tuleks õpetada, kuidas enda aega planeerida ja ka seda peab tundma õppima, kui võimekas ta on ja kui palju suudab korraga ära teha nii, et asjad ei hakkaks kuhjuma, kui jääbki midagi viimasele minutile. Seega, mina ütlen, et igasuguseid variante peaks katsetama ja siis koos analüüsima, kust jookseb (ōppimis)võimete piir. Aga kindel on see, et kõigist inimestest ei saagi sellist kohusetundlikku “teen-kõik-kohe-ära” tüüpi. Mu ema ja isa kasvatasid mind selles vaimus, aga täna täiskasvanuna ma tean, et mulle sobib nö projektkorras asju paremini teha. Ehk sisuliselt see tähendab, et alustan millegagi suhteliselt tähtaja lähedal ja siis teen korraga valmis, kui vaja siis nt 12-16h ööpäevas. Aga! Selle teadmiseni jõudmine, kus täpselt on minu võimekuse piir, võttis ka aega ja kindlasti ka mitmeid valesti planeerimisi ning möödalaskmisi. Küll mitte üliolulistes asjades ja seda tänu minu vanematele, kes ikkagi olid nõudnud asjade kohe ära tegemist ja seetõttu olen terve elu väga olulistes asjades ka kohusetundest ikkagi varem alustanud. Aga enamik asju siiski viimasel minutil ja korraga, et ei peaks kuid millegi kallal nokitsema. Täiskasvanuna ju juba tean, kus mu piirid on. Katsetage!

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui homseks õppida ei ole, siis täna ülehomset õppida ka suht mõttetu. Minu lapsele jäävad laulud ja luuletused mõne minutiga pähe. Muidu on nii, et koolist tulles puhkab natuke ja siis ütlen, et hakka nüüd õppima. Esimeses klassis muidugi ei ole väga õppida. Mul laps oskab lugeda ja piisab kui lasen korra ette lugeda. Eks teises klassis ole näha mis saab kui õppimist rohkem

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praktiliselt kohe kui koolist tulevad. Ei tingi.

Koolist tulles tuleb puhata tunnike.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui homseks õppida ei ole, siis täna ülehomset õppida ka suht mõttetu.

Oma koolipõlvest mäletan, et küll oli hea tunne, kui asjad said kohe tehtud. Ka üle-ülehomseks. Ja pealegi olid vahetult pärast mingi aine tundi asjad kõige selgemad ja lihtsam oli teha. Süda rahul ja kerge tunne. Mind on eesootavad kohustused alati vaevanud. Üks mu laps on sarnane, teine lükkab kõike edasi ja edasi, kuigi täpselt ühtmoodi kasvatatud.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See oleneb minu meelest inimese loomusest rohkem kui kodusest õpetusest. Kui kontroll lõdvemaks lasta (ja mingil hetkel tuleb seda nagunii teha, et laps õpiks ise vastutama ja planeerima), hakkavad nad ikkagi nii tegema, nagu neile omasem on. Mul üks laps on superhoolas, ta teeb asjad kohe ära, kui need Stuudiumisse ilmuvad, kusjuures nüüd, 12-aastaselt, planeerib ka kordamisajad juba ette ära (nt laupäeval õpib inglise keele kontrolltööks, ja arvestab, et enne tööd esmaspäeval kordab üle). Mina ise üldse sellist tüüpi inimene pole (ega olnud ka lapsena), teen asju üsna vahetult enne tähtaegu, aga siis suure põlemisega, väga asjade “sisse minnes” ja tahan, et kõik õnnestuks suurepäraselt, mitte kuidagi äratehtult. Ma ei tea, miks ma varem tegema ei hakka neid, see oleks palju tervislikum ja vähendaks stressi, aga mul lihtsalt ei tule sellist pingutusvõimet ja inspiratsiooni enamasti enne kui viimasel minutil. Noorem laps mul ka teeb asju ära siis, kui tähtaeg on saabumas, vahel unustab siis ka teha ja kordab-kritseldab ruttu vahetunnis või tunni alguses midagi valmis. Ta on taibukas ja saab niimoodi ka tehtud, eks see ongi talle õpetanud, et pole vaja ette põdeda. Mina ikka põen ja tahaks, et tema ka oleks selline meisterplaneerija, nagu suurem laps, aga sisimas tegelikult olen ise pigem tema kui tragi vanema lapse tüüpi.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen täiskasvanu ja siiani kipun jätma asju viimasele minutile. Nt peaks laupäeval toimuma pidu ja tahaks kodu koristada. Mul on neljapäeval töölt vaba päev. Loogiline ju, et võiks/peaks neljapäeval maja korda tegema! Aga ikkagi kujuneb nõnda, et vehin reede hilisõhtul vastu laupäeva veel lapiga ringi.

Kusjuures minu ema on mulle titest peale korrutanud seda mantrat, et asju ei tohi jätta viimasele minutile. Ei mõju, lihtsalt nii on.

Oma laste puhul – üks on etteplaneerija, tema on tõesti võimeline tegema nt pühapäevasel vabal päeval ära teisipäevased koolitööd, ja ta teeb seda ilma meeldetuletamiseta, omaalgatuslikult. Seevastu teine laps jätab kõik minu kombel viimasele minutile.

Seega, ei jää üle muud kui lapse õppimisel parasjagu silma peal hoida ja dikteerida talle, et hakka nüüd õppima. Isegi kui tulevikuks mingit harjumust külge ei jää, siis vähemalt jääb ära öine tuupimine.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on laps õhtupoolses vahetuses.

Pärast kooli küsin, mis nad tegid ja kas on midagi õppida (ükskõik, mis päevaks). Kui on, siis palun, et ta vaataks järele ja hindaks, kui palju see aega võtab ja mida vaja on. Ja siis et otsustaks, millal teeb. On kohusetundlik laps, peab oma plaanidest kinni.

Kohe pärast koolist tulekut kõik ära teha ei tundu õhtupoolses vahetuses üldse efektiivne, nii et üldiselt teebki kas pärast kaheksat või hommikul. Seda korrutan küll, et tehku tunnis nii palju kui võimalik ära.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sa “õpetad” üldse sellist asja?

Sellist tegevust peab reaalselt praktiseerima. Kui ise asju viimasele võimalikule momendile jätad, siis hakkab see lapsele ka külge.

Nagu soovitatakse nutisõltuvuse osas, et vaatad oma kirju ja vooge kindlal ajal päevas (a la õhtul 7, tund aega), saab ka kooliasju sedasi paigutada proovida, kuigi teinekord jäetakse 10 minuti jagu tööd, ja siis mitne tunni jagu – väga raske planeerida sedasi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui homseks õppida ei ole, siis täna ülehomset õppida ka suht mõttetu.

Oma koolipõlvest mäletan, et küll oli hea tunne, kui asjad said kohe tehtud. Ka üle-ülehomseks. Ja pealegi olid vahetult pärast mingi aine tundi asjad kõige selgemad ja lihtsam oli teha. Süda rahul ja kerge tunne. Mind on eesootavad kohustused alati vaevanud. Üks mu laps on sarnane, teine lükkab kõike edasi ja edasi, kuigi täpselt ühtmoodi kasvatatud.

Lapsed on erinevad. Ei õppinud ka mina ette. Hetkel tundub, et laps minusse- piisab vähesest, et asjad meelde jääks ja tehtud saaks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koolist tulles tuleb puhata tunnike.

Palun linki seadusele!

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koolist tulles tuleb puhata tunnike.

Palun linki seadusele!

Talupojamõistus.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mu lapsel on ühel päeval mitu trenni järjest ja ta jõuab koju hilja ja väsinuna, siis soovitan tal eelmisel õhtul teadaolevad asjad ära teha. Üldiselt vaatab ise, millal õpib. Kuna ma ise ei tahtnud koju tulles kohe õppima hakata, vaid sõin ja puhkasin (lugesin raamatut), siis ei ahista last ka.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Talupojamõistus.

Mis see siia nagu puutub? Elatakse ikka nii nagu endale sobib. Küsimus oli

Kuidas olete üritanud oma esimese-teise klassi lastele õpetada, et millal peaks ta kodused ülesanded ära tegema?

Rääkisin kuidas meil on, kui mõni arvab, et lapsel on hea klo 2 öösel õppida, siis on nii.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sa “õpetad” üldse sellist asja?

Sellist tegevust peab reaalselt praktiseerima. Kui ise asju viimasele võimalikule momendile jätad, siis hakkab see lapsele ka külge.

Nagu soovitatakse nutisõltuvuse osas, et vaatad oma kirju ja vooge kindlal ajal päevas (a la õhtul 7, tund aega), saab ka kooliasju sedasi paigutada proovida, kuigi teinekord jäetakse 10 minuti jagu tööd, ja siis mitne tunni jagu – väga raske planeerida sedasi.

No niimoodi õpetangi, et millal ma nõuan tegemist. Hetkel on laps 1. klassis ja ma ei eeldagi, et ta alles kuu aega koolis käinuna ise planeerib neid ajsu, vaid ikka mina juhin seda protsessi.

Mis puudutab inimloomust – ma nooremat kooliiga ei mäleta, kuid keskkoolis ja ka hiljem ülikoolis tegin kindlasti viimasel minutil. vajadusel kirjutasin ülikoolis ka 4 esseed ühe õhtuga 😀 Aga nüüd 40aastaselt tööl on pigem vastupidine loomus – pigem teen asjad kohe ära ja ei lase kuhjuda. Ütleme nii, et see on mulle hästi ära tasunud ka palgatõusude, preemiate jmt näol, kui asjad ei kao minu juures nö musta auku 😀 Aga see arusaam on tulnud pigem küpsemisega ja muidugi ka suure töökoormusega, et polegi aega miskit ootele jätta….

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei murra selle üle üldse pead, kuna:

Ma olen ise 100% selline, et teen kõik asjad ära küll õigeks ajaks, aga ma ei teen need ära alles siis, kui on vaja.

Näiteks kui mul on mingi deadline ülehomme, siis ma täna ja homme seda tööd küll ei tee, kui ma tean, et selle peale kulub tund aega. Siis teen deadline päeval, nii mõni tund varem, et jääks väike puhver sisse.

Elu on õpetanud, et ei tasu olla liiga innukas ja asju varem ja kiiresti ära teha, sest muidu vaadatakse, et ahhaa ja hakatakse aina rohkem asju kaela laduma. Või siis tekib see efekt, et vaadatakse, et sa ei tee ju üldse mitte midagi ja logeled niisama, kuigi sul need asjad ammu tehtud, mis peab olema tehtud.

Niisiis, minu laps õpib järgmiseks päevaks vaja olevaid asju eelmisel päeval. Ja mitte kohe koolist tulnuna, vaid enne võib puhata ja süüa ja siis teeb oma koolitööd ära. Päris hilisele õhtutunnile ma ei lase jätta, arvestama peab sellega, et oleks õppimise ajal piisavalt puhanud ja jaksaks teha. Õue minna, külla minna, skaipida vms tegevusi saab teha alles siis, kui on kodused ülesanded tehtud.

Minu meelest on see täiesti okei tasakaal. Mitte kiirustada ja rabistada liiga vara asju teha, aga mitte teha ka päris uneaja arvelt.

Ja ühtlasi – mitte midagi ei juhtu, kui mingi ootamatu põhjuse tõttu jääb mõni töö tegemata. Pole vaja paanitseda. Rahulikult, iga asi omal ajal.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nädala sees õpivad nii 9kl kui 5.kl laps asju, mis järgmiseks päevaks. Suurem on eriti viimasele minutile jätja. Küll olen aga suunanud mahukamaid asju, mis ette teada, pühapäeval ära tegema- kui vaja mingi plakat teha vms projektiga tegeleda. Nädala sees kool ja trennid, siis aega vähem.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kusjuures minu ema on mulle titest peale korrutanud seda mantrat, et asju ei tohi jätta viimasele minutile.

Vabalt võib jätta, kui ise tead, et saad need nagunii tehtud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas olete üritanud oma esimese-teise klassi lastele õpetada, et millal peaks ta kodused ülesanded ära tegema?

No et kui täna tuleb koolist koju, homseks pole midagi jäetud, aga ülehomseks on. Täiskasvanuna ma tean, et mõistlik on see täna ära teha, sest võibolla homme jäetakse ülehomseks veel üht-teist. Hetkel pole küll mahud suured, aga just nii õppima õppimise mõttes.

Kas on lootust lapsele harjutada sisse pigem varem asju ära tegema? Või olen naiivne – meenutades ka ennast kooliajal – ja nii pea kui ta on nii vana, et ma ise ei kontrolli, kas õpitud on, hakatakse ikka kõike viimasel minutil tegema kui inimloomuse osa?

Tasub harjutada sisse see süsteem, et laps tegeleb õppimisega pärast koolis tulekut, pärast natukest puhkamist, söömist ja mängimist – nt pärast kooli on ca 2 tundi aega tegeleda muude asjadega, siis asub õppima, teeb ära asjad, mida vaja korrata nt ja vaatab ka ülejärgmise päeva asju.

Laupäeviti, puhanud peaga, tasub ära teha ka kaugemad ülesanded.

Õppimine on pingutust nõudev ülesanne ja mida varem laps sellest aru saab, seda paremad tööharjumused endale sisse juurutab.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Näiteks kui mul on mingi deadline ülehomme, siis ma täna ja homme seda tööd küll ei tee, kui ma tean, et selle peale kulub tund aega. Siis teen deadline päeval, nii mõni tund varem, et jääks väike puhver sisse.

See kohutavalt keeruline eestikeelne sõna on “tähtaeg”.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No mida, nüüd on siis järgmiseks päevaks eelmisel õppida juba “viimasele minutile jätmine”?
Ärge üle ka pingutage, emad.
Täpselt nagu keegi ütles – see oleneb rohkem inimese loomusest kui harjumusest ja õpetamisest.
Ise õppisin ikka järgmiseks päevaks.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koolist tulles tuleb puhata tunnike.

Palun linki seadusele!

iga asja ei pea seadusega ette kirjutama. Tervet mõistust tuleb kasutada.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/75956763/spetsialist-soovitab-need-koduse-oppimise-reeglid-aitavad-lapsel-ise-oma-kooliasjadega-hakkama-saada

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis kui aega on.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma arvan, et seda otseselt õpetada pole võimalik.

mul on 4 last ja eile imestasin, kui 9a tütar ütles küsimuse peale, kas on õpitud, et jaa, õppis kõik ära. ütlesin, et homme tuled nii hilja, äkki vaatad, mis reedeks ka teha, et tee veidi sealt ka. ja laps vastas, et tegi juba teisipäevased asjad ka, mis kirjas. et võttis Tahvli lahti ja õppis kõik, mis olemas. täitsa ise!

aga selliseid lapsi rohkem pole 😀 mul 2 vanemat poega, kellest ühega õppisin koos 5. klassini, teisega jaurasin veel 9. klassiski, et tee ära, tee ära.

ja väike poiss on 1. klassis, tema teeb nii nagu ma parajasti ette ütlen ,aga et ise… ei usu.

ometi on kõik mu lapsed samas kodus samas keskkonnas kasvanud. mina näen küll, et lapsed ise on ikka nii erinevad. saab küll veidi kaasa aidata, aga see tuleb ikka inimese loomusest palju.

ja tegelikult on minu arvates palju oodatud, ert 1.-2. klassi laps iga päev iseseisvalt kohe kõik kaugusesse ette ära õpiks.

+3
0
Please wait...

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Koolilaps Millal õppida?