Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millal saabub uus MASU?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 70 )

Teema: Millal saabub uus MASU?

Postitas:
nyah nyah

Ex ta varem või hiljem tuleb niikuinii. Tavalise palgavaese jaox tähendab, et kui enne ei saanud aru mitte millestki, siis keset masu ei saa aru enam yldse mite millestki. Suur oht on muutuda miinimumpalgalisest töötukassa kliendix.

Kui tahad ette aimata, mis majanduses toimub, hakka jälgima maailmamajanduse uudiseid. Euroopa, USA, Hiina, India, Venemaa. Ehkki ka õppinud finantsanalyytikud panevad oma oletustega pooltel kordadel mõnusat peakat, olen avastanud, et ajaviitex säärase kraami lugemine on päris lõbus. Aga soovitada seda lõbustust inimesele, kes eelmist majandussurutist miskipärast ei märganud, on mõistagi mõnevõrra sadistlik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teiseks kolib rahvastik Tallinna.

2020aastast võib ehitada ainult nullenergiamaju.

Suur osa tööealisi inimesi on nagunii juba kolinud kas Harjumaale või välismaale ja väike osa, kes maapiirkondadesse on jäänud, peamiselt pensionärid, nemad ei hakka kusagile minema. Kui osa tallinlasi kolibki uuselamurajoonidesse, neid kerkib ikka ohtralt, siis kõigepealt on neil inimestel vaja lahti saada oma vanadest, energiakulukatest paneelkorteritest, mida on terved linnajaod täis. Kes neid enam ostab, kui hinnas on juba praegugi energiasäästlikud elamud ja rahvamasse peale tulemas ei ole.

Tudengid, 5 lapsega maakad, vaesurid. Pealegi saab paneelmaju väljast soojustada. Veel 40aastased eestlased on üsna vaesed ja vanaldase mõtlemisega ja et uued majad näevad samasugused paneelikad karbid välja, siis vahet polegi.

Paraku on nii, et paljudel neil paneelikatel on märksa parem korteriplaneering, kui neil uusarendustel. Samuti on paljud korteriühistud majad korralikult ära soojustanud ja investeerinud kütte-, vee-, ja elektrisüsteemide uuendamisse.

Mitte ainult, need vanad korterelamud kestavad teise samapalju oma elueast veel, uusehitiste eluiga on märksa lühem. Pangalaen ei saa inimestel veel makstud, kui kapremont või uus eluase hädavajalikud on.

See on täiesti ebakompetentne jutt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sihukesi küsimusi on esitatud juba mitu aastat tagasi. Majandussurutis tekib ikka teatud põhjustel, mitte lihtsalt regulaarselt mingite aastate tagant.

Tasuks järgi mõelda, mis põhjustel tekkis eelmine langus ja kas praegu on need põhjused olemas?

– meeletu laenuralli, pangad surusid inimestele (kes ei oleks pidanud üldse neid laene saama) laene peale

– laenuralli toitis majandusmulli, tohutu kinnisvara ja toorainete hinnatõus ja üleinvesteerimine ettevõtete kasvamisse

– aktsiahindade äärmiselt kiire tõus

Minu arust praegu neid põhjuseid pole, välja arvatud ehk aktsiahindade tõus. Seda on aga pigem toitnud keskpankade poolt raha juurdetrükk. Mitte laenumull.

Majandus toimib tsükliliselt nagunii, kuid iga langus ei ole veel Masu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie majandusasjatundjad just hiljuti kinnitasid, et mingit majanduskriisi praegu kusagilt ei paista.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teiseks kolib rahvastik Tallinna.

2020aastast võib ehitada ainult nullenergiamaju.

Suur osa tööealisi inimesi on nagunii juba kolinud kas Harjumaale või välismaale ja väike osa, kes maapiirkondadesse on jäänud, peamiselt pensionärid, nemad ei hakka kusagile minema. Kui osa tallinlasi kolibki uuselamurajoonidesse, neid kerkib ikka ohtralt, siis kõigepealt on neil inimestel vaja lahti saada oma vanadest, energiakulukatest paneelkorteritest, mida on terved linnajaod täis. Kes neid enam ostab, kui hinnas on juba praegugi energiasäästlikud elamud ja rahvamasse peale tulemas ei ole.

Tudengid, 5 lapsega maakad, vaesurid. Pealegi saab paneelmaju väljast soojustada. Veel 40aastased eestlased on üsna vaesed ja vanaldase mõtlemisega ja et uued majad näevad samasugused paneelikad karbid välja, siis vahet polegi.

Paraku on nii, et paljudel neil paneelikatel on märksa parem korteriplaneering, kui neil uusarendustel. Samuti on paljud korteriühistud majad korralikult ära soojustanud ja investeerinud kütte-, vee-, ja elektrisüsteemide uuendamisse.

Mitte ainult, need vanad korterelamud kestavad teise samapalju oma elueast veel, uusehitiste eluiga on märksa lühem. Pangalaen ei saa inimestel veel makstud, kui kapremont või uus eluase hädavajalikud on.

See on vale info. Just vanade paneelikate eluiga on paari aastakümne pärast lõppemas ja see on praegu suur probleem, et mida teha, sest paneelikaid on palju ja neis elab väga suur hulk inimesi. Umbes 10 aastat tagasi tegid TTÜ ehitusteadlased analüüsi, mis ütles, et keskmise kvaliteediga paneelikatega ei juhtu lähemad 30 aastat suurt midagi, aga pärast seda hakkab juhtuma ja kiiresti. Olenevalt ehituskvaliteedist võivad mõned laguneda juba oluliselt varem. Puutun selle teemaga tööoalaselt kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veel üks heatahtlik küsimus: mida tähendab “majandussurutis”? Ma olen väga poliitika- ja majandusvõõras inimene, aastal 2009 olin 25+ aastat vana, aga tollal ei tundnud üldse huvi, et millega tegu. Nüüd tunnen huvi, aga aru ikka ei saa: kelle jaoks see surutis on hea, kelle jaoks halb ja miks? Mida see tavalise lihtsa palgavaese inimese jaoks kaasa toob? Mis sellele järgneb? Jne. Kui keegi väga puust ja punaselt viitsiks lühidalt lahti seletada, oleksin väga tänulik.

Sa olid 25+ aga ei teadnud, mis ümberringi toimub?! Et palju ettevõtted lõpetasid tegevuse, inimesi koondati igalt elualalt, mistóttu nad jäid laenudega kimpu ja kinnisvarad läksid sundmüüki? Kuidas on võimalik, et see kõik sinust täiesti mööda läks, kui sellest räägiti päevast päeva nii ajalehtedes kui televisioonis? Ega vist asjata öelda, et õndsad on need, kes on vaimust vaesed.

Väga ülbe suhtumine. Inimene tahab õppida, paludes endale asja selgitada ja sina hakkad tümitama teda selle eest, et ta 25selt asja vastu huvi ei tundnud. Ma ei usu, et sina tunned põhjalikku huvi absoluutselt kõige vastu, mis sind isiklikult kuidagi ei puuduta, nt selle vastu, mis Süürias tegelikult toimub või millised on viimased olulisemad avastused ja järeldused astronoomia vallas, eriti kui olla 25-aastane.
Eks targutama ja teisi kritiseerima kipuvad muidugi eelkõige need, kes ise tegelikult on lollid kui lauajalad. Minul pole probleemi tunnistada, et ma ei tea eriti midagi sellest, mis toimub Eesti põllumajanduses, sest mind ei huvita ja ma kasutan oma aega parem sellele, et tutvuda valdkondadega, mis mind huvitavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

laenuralli toitis majandusmulli, tohutu kinnisvara ja toorainete hinnatõus…. Minu arust praegu neid põhjuseid pole

Sa korterite ruutmeetri hindasid oled hiljuti vaadanud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie majandusasjatundjad just hiljuti kinnitasid, et mingit majanduskriisi praegu kusagilt ei paista.

Majandusasjatundjad ei näinud ette 2007 aasta kriisi ega osanud selle mõju hinnata. Kõik need miljonid ülemakstud tippspetsialistid pankades, USA föderaalreservis, kogu esimese maailma riikide rahandusministeeriumites vahtisid lihtsalt näpp ninas, et mis toimub. Mõnuga läksid USA’s ja mujal pangad pankrotti lihtsalt lollist naiivsusest. Selles valguses ma ei kasutaks üldse mõistet “majandusasjatundja”, neid pole terve maailma peale rohkem kui mõned ja need mõned hoiavad madalat profiili ning ei tegele hoiatamisega vaid raha teenimisega nii headel kui halbadel aegadel.

PS. Üks majandusajatundja kunagi ütles, et “Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.” Eks tal olid ka nõuandjad, kes sellise lause/mõtte heaks kiitsid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie majandusasjatundjad just hiljuti kinnitasid, et mingit majanduskriisi praegu kusagilt ei paista.

Majandusasjatundjad ei näinud ette 2007 aasta kriisi ega osanud selle mõju hinnata. Kõik need miljonid ülemakstud tippspetsialistid pankades, USA föderaalreservis, kogu esimese maailma riikide rahandusministeeriumites vahtisid lihtsalt näpp ninas, et mis toimub. Mõnuga läksid USA’s ja mujal pangad pankrotti lihtsalt lollist naiivsusest. Selles valguses ma ei kasutaks üldse mõistet “majandusasjatundja”, neid pole terve maailma peale rohkem kui mõned ja need mõned hoiavad madalat profiili ning ei tegele hoiatamisega vaid raha teenimisega nii headel kui halbadel aegadel.

PS. Üks majandusajatundja kunagi ütles, et “Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.” Eks tal olid ka nõuandjad, kes sellise lause/mõtte heaks kiitsid.

See viimane ei ole ju majandusasjatundja, see on keemik.
Kui midagi ennustada pole võimalik, siis on antud arutelu täiesti mõttetu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie majandusasjatundjad just hiljuti kinnitasid, et mingit majanduskriisi praegu kusagilt ei paista.

Majandusasjatundjad ei näinud ette 2007 aasta kriisi ega osanud selle mõju hinnata. Kõik need miljonid ülemakstud tippspetsialistid pankades, USA föderaalreservis, kogu esimese maailma riikide rahandusministeeriumites vahtisid lihtsalt näpp ninas, et mis toimub. Mõnuga läksid USA’s ja mujal pangad pankrotti lihtsalt lollist naiivsusest. Selles valguses ma ei kasutaks üldse mõistet “majandusasjatundja”, neid pole terve maailma peale rohkem kui mõned ja need mõned hoiavad madalat profiili ning ei tegele hoiatamisega vaid raha teenimisega nii headel kui halbadel aegadel.

PS. Üks majandusajatundja kunagi ütles, et “Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.” Eks tal olid ka nõuandjad, kes sellise lause/mõtte heaks kiitsid.

See viimane ei ole ju majandusasjatundja, see on keemik.

Kui midagi ennustada pole võimalik, siis on antud arutelu täiesti mõttetu.

Muidugi on võimalik ennustada, paljude ennustused lähevad täppi ja need kes sellega tegelevad teevad korraga lausa mitu prognoosi: optimistlik, reaalne, pessimistlik. Probleem on pigem selles, et prognooside koostajad võtavad oma ülesandeid tihtipeale lõdvalt, on oma prognoosi tegemisel kallutatud, otsustajad finantsasutustes soovivad võtta liigseid riske (järgida optimistlikku prognoosi), poliitikud ei soovi võtta vastu raskeid (ebapopulaarseid) otsuseid. Kindel on see, et ajalehtedes “majandusspetsialistidena” esinevad inimesed ei tee enamasti ise prognoose vaid räägivad rohkem sellest, mis nad hommikul inglisekeelsest massimeediast kuulsid või lugesid.

Ühesõnaga. Eraisikuna ei saa usaldada seda, et sulle antakse head ja asjakohast nõu kas ajalehe või valitsuse poolt. Sul peab endal olema plaan nii headeks kui halbadeks aegadeks. Kui sa tegeled finantsvaldkonnas (laenude ja järelmaksude võtmine kaasa arvatud) pead hoidma kainet pead ja pead usaldama pädevaid nõuandjaid. Kui sa oled taksojuht ja paned oma isa-ema maja panti, et võtta laenu, et osta aktsiaid ja siis teed sinna repo tehingo otsa veel – no kamoon. Või kui su tööandjal läheb hästi, sulle makstakse regulaarselt häid boonuseid või lisatasusid ja selle baasilt sa võtad eluasemelaenu. Selliseid elementaarseid asju peaks põhikooli õpilastele õpetama täie tõsidusega, sest kui taksojuht või keevitaja ei mäleta 10 aastat hiljem Kartaago vallutamise sajandit või Siuru liikmeid siis sellest pole hullu, aga eraisiku pankrot paneb ta võibolla enesetappu tegema.

Kui USA föderaalreservi onud mingi lolluse kasuks otsustavad – põhjusel või teisel – siis tagajärgedega tuleb kokku puutuda just tavalisel planktonil. Nood otsustajad ise kõhutavad selliste varanduste otsas, et kuigi 5 aastat kriisi kindlasti räsib nende aktsiaportfelli siis nende elustandardit see veel ei muuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

MaSu on kasuli kainult teatud kitsa ringi isikutele kes selle varjus saavad veel rikkamaks. Rahad kanditakse kõrvale.

Raskustes pankade võlad maksab kinni riik ehk siis rahvas. Ja ikka ja jälle. Ühesõnaga pettus missugune….

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina küll ei ütleks, see inimene väga õppida soovija oli, kes siin uhkelt esines, et tema ei tea, mis asi on masu.
Võrrelda seda kõigi asjade teadmisega või põllumajanduse tundmisega on täiest väär.
Sest too MASU puudutas absoluutselt kõiki, see mõjutas elu ja sellest räägiti palju.
Peab ikka ma ei tea kuidas elama, millises oma mullis, et seda kõike mitte teada.
Raha väheks jäämine jõuab kuskilt pidi ikka kohale, isegi, kui sa kodus ülalpeetav oled.

Võibolla, kui tõesti väga ärahellitatud olla ja vanemad ka MASU ajal rikkad olid, siis võis tõesti suuta omas mullis elada ja mitte sellest aru saada.
Aga siis pidi see inimene ikka tõsiselt eirama, mis ta ümber toimus, aga nii ükskõikne ei tohi üks inimene olla, veel enam selline, kes õppida tahab.

Juba see, kuidas ta väljendas seda, et tea, et MASU oli, juba see näitas, millise inimesega on tegu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nende vanade kortermajade kohta öeldi, et see projekt on pärit Prantsusmaalt ja on kõige tugevam üldse.

Sellele võib veel lisada, et kui neid korralikult hooldada ja ilmastikuolude eest kaitsta, siis pole häda midagi, eeldusel, et nad korralikult ehitatud on.

Osa inimesi, kes asja tegelikult ei jaga minu arvates, üritavad rääkida, kuidas need nii kehvad on ja kohe ära lagunevad, asjad ikka nii ei ole.
Pigem võin tuua näite, kuidas minu sõber kolis uude korterisse ja tala hakati kohe garantiiremonti tegema, tal närvid nii läbi juba sellest jamast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda ei saa küll üle kanda kõigile tolleaegsetele kortermajadele, kuid natuke mõtlemisainet.
Nimelt, mõelge Tšernobõlile, Pripjati linn.
Seal on 86 aastast saadik maha jäetud tollased korterelamud, mida ei köeta ega hooldata ning ei remondita, need on täielikult jäetud ilmastiku meelevalda.
Samas püsivad need kortermajad seal endiselt püsti, niipalju, kui olen pilte ja videosid vaadanud ja ei paista kuskilt otsast hakkavat veel kokku kukkuma.
See peaks näitama midagi nende majade tugevuse kohta.

Pean silmas siis korralikke paneelmaju, nagu ehitati vene ajal, 70 ja 80ndatel, sellised peaks Pripjatis olema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jälle vana teema üles sikutatud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jälle vana teema üles sikutatud?

Aga miks mitte? Üle aasta on teema alustamisest möödas ja on ju põhjust jälle ringi vaadata ja küsida, kas nüüd paistab uus Masu kusagilt?
Selliste teemade üles sikutamises pole midagi halba. Need ei aegu nagu mõne käo paari aasta tagune nutulaul, et leidis prügikastist kasutatud kondoomi, aga tema ise kasutab pille, mida peaks arvama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noh, tegelikult masu teema võiks ka vaikselt jälle üles tõmmata, millal saabub?

See küsimus on juba pikka aega õhus olnud ja vahepeal tuleb ka uusi uudiseid, mis sellest räägivad, et tuleb.
Kuid, kes täpselt teab, millal see masu või siis majanduse jahenemine tuleb ja kui hull täpselt.

ise olen selles osas tähelepanelik ja ettevaatlik.
Sealjuures see ongi põnev, masu puhul on inimestel vaja olla ettevaatlik, et masu neid nii hullult ei puudutaks, teiselt jälle, kui inimesed tõmbavad tarbimise ettevaatlikkusest tagasi, siis tuleb ju masu varem või vähemalt mingi majanduse jahenemine, kuigi kes teab, äkki on stabiilsem nii?

Rohelistele kindlasti meeldiks, kui vähem tarbitakse, mis on ju ka aasta aastalt üha rohkem teemaks maailmas, et seda maakera ikka hoida, et saaksime siin kauem elada ja meie järeltulevad põlved.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Me just arutasime pojaga, kas ta peaks endale oma korteri ostma, praegu elab üürikas. Ja arvasime mõlemad, et pole hea aeg praegu. Las natuke jahtub maha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie majandusasjatundjad just hiljuti kinnitasid, et mingit majanduskriisi praegu kusagilt ei paista.

No siis võime kõik kergemalt hingata. Me teame ju, et majandusasjatundjate ennustused on täpsed. Lisaks ütles jumal Ansip, et kui see on kriis, siis selles kriisis ma tahaksin elada. Ja ennäe – kriisi ei tulnudki. Kes midagi muud mäletab, see mäletab valesti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Me just arutasime pojaga, kas ta peaks endale oma korteri ostma, praegu elab üürikas. Ja arvasime mõlemad, et pole hea aeg praegu. Las natuke jahtub maha.

Seda jahtumist ennustatakse siin aastaid. Kui seda ootama jääte, siis jõuate lõpuks sama summa üüriks maksta mille võrra korteri odavamalt saate.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

. Nüüd tunnen huvi, aga aru ikka ei saa: kelle jaoks see surutis on hea, kelle jaoks halb ja miks? Mida see tavalise lihtsa palgavaese inimese jaoks kaasa toob? Mis sellele järgneb? Jne. Kui keegi väga puust ja punaselt viitsiks lühidalt lahti seletada, oleksin väga tänulik.

Surutis on hea nende jaoks, kel on piisavalt vaba kapitali, et hinnalanguse puhul kinnisvara ja ettevõtteid kokku osta, neid kahjumiga majandada, kuni ajad paranevad – ja nemad on siis rikkamad kui enne. Päris vaestega ei juhtu ka midagi, vähemalt mitte seni, kuni riik suudab oma lubatud toetusi maksta. Kõige raskem on palgatöölistest pangaorjadel ja väikeettevõtetel, kes end oma kätetööst elatavad.
Kui inimesed ja ettevõtted end lõhki laenavad ja rahakurss kukub, siis ei jätku enamikul lihtsalt enam raha. Ettevõtja ei suuda toorainet hankida ja palka maksta, paneb pillid kotti ja tekib hulk töötuid, kes heal juhul siirduvad riigiabile, mis omakorda kurnab riiki. Pangaorjad ei suuda oma laenu maksta ja nende kodud lähevad oksjonile, kust siis vaba kapitaliga rikkad need kokku ostavad perspektiiviga need kunagi kasumiga käiku lasta.

Pangakrahhid tekivad siis, kui panga kohustused ületavad nende vara ehk nad on maakeeli öelduna lihtsalt mõõdutundetult laristanud ja kulutanud liiga palju üle. Sealt see algab. Aga pangaomanikud, keda me ei tunne ega tea, ja ka need, keda teame, elavad või sees edasi. Nende ettevõte läks küll käest, ja töötajad ning investorid kannatavad (ja investorite palgalised), aga neil endil on piisavalt nutsu, et isiklikult mõnusasti edasi elada. Sellisele haljale oksale pürivad paljud, ja nad ei hooli inimestest, kes nende heaks töötavad. Kui ajad lähevad halvaks, annavad kõigile jalaga ja elavad edasi. See pole isegi hukkamõistvalt öeldud, aga kes võtavad endale liiga paljude eest vastutada, teevad ka paljudele liiga.

Selliste surutiste ajal oleks vaja leninlikku neppi, mis oli omal ajal väga geniaalne strateegia ja oleks ka praegu. Kõik väikeettevõtlus vabaks – tööta ja teeni, palju tahad. Selle miinus on muidugi, et sul puuduvad ka riiklikud garantiid, aga vähemasti ei koori keegi üle poole su kätetööst endale. Ise teed, ise vastutad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on hea meel, et pukis näivad olevat riigimehed: https://pohjarannik.postimees.ee/6704409/martin-helme-nutame-voi-naerame-aga-kaevuritele-tuleb-praegu-peale-maksta
Inimene eelkõige ja elutähtsad asjad eelkõige.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu eespool tabavalt märgiti, siis mitmed peatse MASU tundemärgid on täna juba olemas.
1. kinnisvaramull (tunduvalt üle tegeliku väärtuse kinnisvara massmüük laenu eest)
2. palgaralli ja tööliste ära tõusmine
3. muuda krediiditoodete mullid (liisingud, väikelaenud jne).
4. hinnatõus kõikjal

Seejuures aga tootlikkus ei taha kasvada. Tööline nõuab lõuad püsti muudkui palka juurde, aga tööd rohkem või paremini ei tee. Selliselt saab ettevõtet majandada ainult lühikest aega, seni kuni kliendid (peamiselt rootsi panga laenuga) su kallinevaid hindu maksavad ja seniks, kuni sisemist rentaablust jätkab, et töölistele iga aasta 10% juurde maksta.

Ühel hetkel, kui see ressurss ammendub (rootsi pangad tõmbavad pidurit riski kasvu tõttu) ja ettevõtjatel lõpevad sisemised varud iga aasta maksta +10%, kui tootlikkus ei tõuse, siis järgnebki mäsu.

Mitmed tundemärgid on olemas – sellised olid ka 2005-2007. Küsimus on täna ainult, kas see tuleb 2020 või 2022 ja mis ulatuses.

Eestis jäävadki masu’d ja mullid vahelduma, sest fundamentaalsed kasvu eeldused on täitmata.
Et tootlikkus kasvaks koos palgaga. Eelkõige puudutab probleem tööjõudu, kes on harjunud lõuad püsti palka nõuda (sest muidu lähen Soome labidameheks), kuid kes ei taha/ei viitsi õppida tööd tegema paremini, kasutama paremaid masinaid, vaid läheb lihtsalt mugavuse teed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõuka kortermajad seisavad Pripjatis veel kaua. Kuniks paneelide sees olev teras läbi roostetab, siis hakkavad kukkuma. Tavaliselt annab majal esimesena järgi katus. Kuna paneelmajadel on katuslagi (raudbetoonist paneel), siis see võib vihma käes olla erinevalt puitkatusest aastakümneid. Ja ruberoid/bituumenkatus ei allu eriti tuule lõhkumisele. Puidust karkass mädaneb läbi mõne aastaga.

Tänapäeva ehitus on sellega võrreldes nagu papist karp. Lihtsalt ollal tehti asju tugevaid ja suure varuga. Täna tehakse piiripealse varuga, et võimalikult odav saaks.

Kurb on lihtsalt see, et kui Soome poliitikuid mõistsid, et need arvukad paneelmajad on nagu riiklik maavara ja suunasid sinna juba 70ndatel olulisi rahasid renoveerimisele ja energiasäästule, siis Eestis ostetakse mõttetuid elektriautosid. Korralikku abiprogrammi, kus saaks nt 80% renoveerimiskuludest, meil pole tänaseni. Kredexi “abi” on tilk vett meres ja seda saab kasutada ainult väga suure maksevõimega ühistu, sest pangalaen on piiratud summaga ja Kredex maksab toetust tagantjärgi (sa pead enne suutma ära ehitada).

Seda ei saa küll üle kanda kõigile tolleaegsetele kortermajadele, kuid natuke mõtlemisainet.

Nimelt, mõelge Tšernobõlile, Pripjati linn.

Seal on 86 aastast saadik maha jäetud tollased korterelamud, mida ei köeta ega hooldata ning ei remondita, need on täielikult jäetud ilmastiku meelevalda.

Samas püsivad need kortermajad seal endiselt püsti, niipalju, kui olen pilte ja videosid vaadanud ja ei paista kuskilt otsast hakkavat veel kokku kukkuma.

See peaks näitama midagi nende majade tugevuse kohta.

Pean silmas siis korralikke paneelmaju, nagu ehitati vene ajal, 70 ja 80ndatel, sellised peaks Pripjatis olema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kredexi “abi” on tilk vett meres ja seda saab kasutada ainult väga suure maksevõimega ühistu, sest pangalaen on piiratud summaga ja Kredex maksab toetust tagantjärgi (sa pead enne suutma ära ehitada).

Kas sinu ühistus põhjendati seda sulle nii?

Meil maksis Kredex kohe ja kui üks vanaeit pahatahtlikult panka mingi väljamõeldud kaebuse saatis, siis Kredeks isegi pidurdas oma raha (oli vist 2 nädalat) Niikaua ehitus seisis.
Nagu tõde välja selgitati, jätkus ka rahavoog ja ehitus käis edasi.
Nüüd ammu valmis juba.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selle “uue masuga” on ähvardatud juba umbes aastast 2012. Neid märke, mis olid enne eelmist masu, täna ei ole, nagu kahekohaline majanduskasvu number, suur laenumull, toorainete hinnamull. Laenu igaühele väga lihtsalt ei anta.
Läheb samamoodi edasi veel mitu aastat, on minu arvamus. Tööjöupuudus on lihtsalt väljarände ja madala iibe tagajärg, mitte suure majandusmulli tagajärg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole mõtet kaagutada, kui reaalmajandusest sittagi ei tea.
Buumi tunnused on ilmnenud alates 2017, mitte 2012. 2012 oli kõigest väike majanduskasv.
Ja kuskil 2018 paiku on näha tunnuseid, mis viitavad, et varsti on majanduses toss väljas ja uus langusperiood. Kuna areng on jälle mullistumisega (hindade ja palkade hüppeline kasv), siis tuleb ka masu teatav pauguga, mitte sujuv. Ülemakstud ehitajad jäävad tuhandetena töötuks, mulli ajal laenuga ostetud kinnisvarad läheva oksjonile – nagu 2009.

Tasakaalus majandusega riikides nagu Soome või Saksamaa pole ei mulle ega pauke – on vaid väike tõus ja väike langus. Meil üritatakse kohe igast kasvust Euroopa 5.kohta välja imeda ja tulemuseks on pauk.

Paljugi sõltub sellest, mis väljas toimub. Kui välisturgude langus/jahtumine on samal ajal kui meil pauk käib, on see eriti kõva pauk nagu 2009.

Selle “uue masuga” on ähvardatud juba umbes aastast 2012. Neid märke, mis olid enne eelmist masu, täna ei ole, nagu kahekohaline majanduskasvu number, suur laenumull, toorainete hinnamull. Laenu igaühele väga lihtsalt ei anta.

Läheb samamoodi edasi veel mitu aastat, on minu arvamus. Tööjöupuudus on lihtsalt väljarände ja madala iibe tagajärg, mitte suure majandusmulli tagajärg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kredexi “abi” on tilk vett meres ja seda saab kasutada ainult väga suure maksevõimega ühistu, sest pangalaen on piiratud summaga ja Kredex maksab toetust tagantjärgi (sa pead enne suutma ära ehitada).

Kas sinu ühistus põhjendati seda sulle nii?

Meil maksis Kredex kohe ja kui üks vanaeit pahatahtlikult panka mingi väljamõeldud kaebuse saatis, siis Kredeks isegi pidurdas oma raha (oli vist 2 nädalat) Niikaua ehitus seisis.
Nagu tõde välja selgitati, jätkus ka rahavoog ja ehitus käis edasi.
Nüüd ammu valmis juba.

Kredexis konkreetselt hetkel pole saadaval midagi. See raha, mis hiljuti avati (õigemini kopikas), märgiti üle juba esimesel päeval.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole mõtet kaagutada, kui reaalmajandusest sittagi ei tea.

Buumi tunnused on ilmnenud alates 2017, mitte 2012. 2012 oli kõigest väike majanduskasv.

Ja kuskil 2018 paiku on näha tunnuseid, mis viitavad, et varsti on majanduses toss väljas ja uus langusperiood. Kuna areng on jälle mullistumisega (hindade ja palkade hüppeline kasv), siis tuleb ka masu teatav pauguga, mitte sujuv. Ülemakstud ehitajad jäävad tuhandetena töötuks, mulli ajal laenuga ostetud kinnisvarad läheva oksjonile – nagu 2009.

Tasakaalus majandusega riikides nagu Soome või Saksamaa pole ei mulle ega pauke – on vaid väike tõus ja väike langus. Meil üritatakse kohe igast kasvust Euroopa 5.kohta välja imeda ja tulemuseks on pauk.

Paljugi sõltub sellest, mis väljas toimub. Kui välisturgude langus/jahtumine on samal ajal kui meil pauk käib, on see eriti kõva pauk nagu 2009.

Selle “uue masuga” on ähvardatud juba umbes aastast 2012. Neid märke, mis olid enne eelmist masu, täna ei ole, nagu kahekohaline majanduskasvu number, suur laenumull, toorainete hinnamull. Laenu igaühele väga lihtsalt ei anta.

Läheb samamoodi edasi veel mitu aastat, on minu arvamus. Tööjöupuudus on lihtsalt väljarände ja madala iibe tagajärg, mitte suure majandusmulli tagajärg.

Jama ajad. See et meil siin Eestis on mingi väike “mull” ehk mõningane hinnatõus ja tööjõupuudus – ei tähenda masu saabumise kontekstis suurt sittagi. Loeb see kuidas Euroopa ja maailma majandusel läheb, meie sõltume väga otseselt sellest. Ei saa olla et meil on siin ilge masu ja mujal majandus õitseb edasi. Globaalsetest näitajatest ei paista suurt ülekuumenemist kusagilt. Nafta hind on normaalne, USA-s suvalistele neegritele utoopilisi laene ei anta, kui vaid paar näitajat välja tuua.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veel üks heatahtlik küsimus: mida tähendab “majandussurutis”? Ma olen väga poliitika- ja majandusvõõras inimene, aastal 2009 olin 25+ aastat vana, aga tollal ei tundnud üldse huvi, et millega tegu. Nüüd tunnen huvi, aga aru ikka ei saa: kelle jaoks see surutis on hea, kelle jaoks halb ja miks? Mida see tavalise lihtsa palgavaese inimese jaoks kaasa toob? Mis sellele järgneb? Jne. Kui keegi väga puust ja punaselt viitsiks lühidalt lahti seletada, oleksin väga tänulik.

Hästi elasid kui said huvipuudust endale lubada.
Mina olin toona 24 aastane, tegin magistrikraadi. Jäin juhendaja poolsest stipendiumist ilma sest teadusrahasid vähendati, hea et juhendajat ennast ära ei koondatud. Selle pärast pidin tööd otsima. Tööd saada polnud, eriti minusugusele kogemusteta tudengile kes osakoormust soovis. Selle tagajärjel pidin eestist ära kolima. Läksin soome ehituskoristamise peale, tollest säästsin poole et saaksin ülikooli ära lõpetada. Kui aasta hiljem tagasi kolisin et kool lõpetada olid veel väga paljud sõbrad ja tuttavad eestist ära kolinud. Päris paljud neist jäidki välismaale.

Selleks pidi küll ämber peas elama et mitte märgata massilist väljarännet ja kaastudengite kadumist.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 70 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millal saabub uus MASU?