Mina liitusin II sambaga kohe algusaastatel ning olen sündinud 70ndate lõpus. Kalkulaator näitab, et kui ma saaksin pensioni ainult esimesest sambast, siis oleks pension ca 600 eurot kuus. Koos teise sambaga aga 780 eurot kuus.
Kuna pensisumma 600 eurot on niikuinii üliväike, siis ausalt öeldes see 180 eurot kuus on ikka tunduvalt parem.
Ise sukasäärde kogudes mul seda summat ilmselt pensionieaks alles ei oleks.
Selle kalkulaatori valem on suhtselt lihtne – (40 tööaastat x 12 kuud aastas x 6% palgast x palk) / (20 aastat x 12 kuud). See ei võta arvesse, et riik peatab kriiside ajal, kui fondiosakud on odavad ja neid saaks sama raha eest rohkem, sissemaksed ja et nende fondide keskmine pikaajaline tootlus on keskmisest palgakasvust märksa väiksem. Realistlik summa, mis teise sambasse koguneb, saab olema pensionile mineku aja kuupalkades poole väiksem, kui selle lihtsustatud valemi järgi arvata võiks.
+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.10 16:32; 26.10 16:54;
Mina saan ka 200 eurot pensionile juurde, seega jääb raha sambasse. Teiseks – ei ole mul seda raha hetkel vaja, ei viitsi hakata kuskile investeerima, kolmandaks ei taha 20% riigile ka maksta.
Aga lõpuks, mis vahe on teisel ja kolmandal sambal siis? Ja kas pensionieas väljavõttes ei pea tulumaksu maksma? Ja mis teema nende kindlustusseltsidega oli?
Aga lõpuks, mis vahe on teisel ja kolmandal sambal siis? Ja kas pensionieas väljavõttes ei pea tulumaksu maksma? Ja mis teema nende kindlustusseltsidega oli?
Mul on nüüd korralik segadus nende asjadega.
Peamine vahe on vist selles, et kui tahad raha välja võtta, siis teisest sambast võtad kas kõik või mitte midagi, kolmandast niipalju, kui tahad. Kindlustusseltsidega asjaajamine ongi minu arusaamist mööda selle teise samba kõige nõrgem külg. Sisetunne ütleb, et kui kord aeg sealmaal, siis oleks vaja miskit palgalist juristi, kes tulevase pensionäri tarbeks selle parima lepingu välja kaubelda mõistaks. Muidu vahet pole, kui suureks sa selle summa kasvatada oled suutnud, kui sult see olematute pensionimaksete eest välja petetakse.
+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.10 16:32; 26.10 16:54;
Väljamaksete puhul tulebki valida erin seltside vahel. Sama nagu laenuvõtmisel. Ainuke mõttekoht on kui pikk garanteeritud periood – selle aja maksed on päritavad.
0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.10 19:46; 26.10 23:55;
Väljamaksete puhul tulebki valida erin seltside vahel. Sama nagu laenuvõtmisel. Ainuke mõttekoht on kui pikk garanteeritud periood – selle aja maksed on päritavad.
Kindel? Mingit kohustust kindlustusseltse nuumata enam ei ole.
Väljamaksete puhul tulebki valida erin seltside vahel. Sama nagu laenuvõtmisel. Ainuke mõttekoht on kui pikk garanteeritud periood – selle aja maksed on päritavad.
Kindel? Mingit kohustust kindlustusseltse nuumata enam ei ole.
Võid võtta ka osade kaupa välja. Mul on sinna aega 15 aastat ja siis käingi seltsid läbi ja otsustan. Kui läbi kindlustuse teha igakuine makse, siis muidugi nad võtavad oma teenustasu sealt. Korteri kindlustust sa ka tasuta ei saa.
0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.10 19:46; 26.10 23:55;
Kust ma saan teada, kui palju neid keskmiselt elada jäänud aastaid on mõeldud?
Seda arvutab statistikaamet. Ja näha saad seda statistikaameti uudistest või kui sügavamalt huvi tunned ning ise uurida viitsid, siis statistikaameti anemdbaasist: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01RAHVASTIKUNAITAJAD_JA_KOOSSEIS/01RAHVASTIKUNAITAJAD_JA_KOOSSEIS.asp . Nätieks selleston võimalik leida aruanne aasta, vanuserühma, soo ja rahvuse kaupa. Saad teada, et aastal 2018 oli 65-69 aastasel eestlasest naisel keskmsielt jäänud elada 20,83 aastat ja mehel 15,77 aastat. Kindlasti kuskil on lisaks vanuserühmadele ka täpsete vanuste kaupa. Kui huvi tunned, otsi sealt ise.
Oleneb, mis kontekstis sa seda numbrit teada tahad. Pensionisüsteemis ei lubata üldiselt sugu vaadata selle numbri puhul ehk lähtutakse üldisest suremustabelist, kus on pensioniealiste keskmine eeldatav eluiga. Viimati oli seal 18 kandis.
Siin päris palju vana ja valet infot. Kindlustusseltsi vajalikkusest jms. Ei jõua kõigile eraldi vastama hakata. Panin siia minuni jõudnud küsimused-vastused kirja. Kui miskit olulist puudu, võib julgelt kommentaarides juurde küsida.
Seni oli minu teada nii, et enne pensioniiga on II sammas päritav, kuid kätte saad vaid enda poolt makstud osa ehk 1/3. Kas see põhimõte jääb kehtima?
Ning kui oled teinud avalduse, et soovid raha välja võtta (sellisel juhul saaksid kogu summa, mitte 1/3), kuid sured enne, kui jõuad selle tegelikult kätte saada – kas siis on päritav kogu summa? Kui nii, ning kui siitilmast lahkumine ei toimu kiirelt mingi suurema pauguga, siis tuleks viimased hingetõmbed kulutada II sambast lahkumise allkirja andmiseks.
Ei ole minu teada kunagi sellist piirangut olnud. Pigem oli see mure, et kui sõlmid pensionilepingu, siis ei ole raha enam päritav. Õnneks pensionilepingut enam sõlmima ei pea. Kui sa oma raha kindlustusseltsile ära ei anna, siis on II sammas päritav ka pensionieas.
Täpsustan, et mõtlesin olukorda, kus pärija võtaks välja raha (osakute tagasiost). Seda, et siis rakenduks 1/3 (lisaks TM), kuulsin tuttavalt ja jäin uskuma, aga praegu kiirelt otsides tundub, et tõesti – see pole tõsi. Mis on suur kergendus.
Üks oluline põhjus, miks II sambaga omal aja liitusin, oligi see, et võtan seda ka kui elukindlustust. Kui praegu, veidi üle 40 olles, oleks minek, siis oleks pärijatel sealt peaaegu mu aastapalk võtta.
Mina ei liitunud omal ajal selle sambaga. Sain täna Swedilt kirja, et üle 10 aasta saavad need aastakäigud, mis omal ajal liitumata jätsid, nüüd siis lahkelt selle vea parandada. Nalja teete või, lugupeetud pangahärrad-prouad?
no see ikka seedri nali. täna teda.
pangad täidavad vaid seadust, nad peavad sulle “suurepärasest võimalusest” teada andma. 😉
