Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millal te viimati nö häbist maa alla vajusite?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 118 )

Teema: Millal te viimati nö häbist maa alla vajusite?

Postitas:
Kägu

Vahel mõtlen küll, et see oleks võinud ütlemata või tegemata jääda, aga need maa alla vajumised jäävad rohkem teismeliseikka. Nüüd mõtlen korra, et jaiks, oleks võinud teisiti minna ja siis tuletan endale meelde, et teised asjaga seotud inimesed mõtlesid mu peale vahelduva eduga maksimum 5 minutit ja siis pöördusid oma probleemide poole tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Istusin matustel suures seltskonnas lauas, keegi küsis mult vaikselt midagi ja kui suu lahti tegin et vastata, tuli hirmus valjult lajatav röhatus nagu krooksatus suust üle terve ruumi. Õnneks tegi see teistele nalja, mina aga olin tumm terve edasine aeg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Istusin matustel suures seltskonnas lauas, keegi küsis mult vaikselt midagi ja kui suu lahti tegin et vastata, tuli hirmus valjult lajatav röhatus nagu krooksatus suust üle terve ruumi. Õnneks tegi see teistele nalja, mina aga olin tumm terve edasine aeg.

Matustega seoses oli vanaisa matused. Surma teate järgselt üks sugulane sõitis üle kahe ööpäeva Itaaliast Eestisse ja oli täiesti magamata. Kui kaastunde avaldused tulid, siis soovis vanaemale õnne. Pidi ka piinlikusest maa alla vajuma, kuid kõik said aru õnneks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minuga on selline lugu, et paiskan teinekord suust välja midagi täiesti mõtlematut. Üks sellistest väljaütlemistest painab mind juba oma 20 aastat. On täiesti andestamatu öelda paarinädalase lapse kaotanud inimesele, et hea, et niigi läks. Ja siis seda esimest mõtlematut lauset pehmendada püüdes, et te ei jõudnud veel temasse kiinduda.

No mis mul arus oli? Ilmselt mitte midagi…

Nii piinlik! Nii, nii piinlik!

Sama siin.
Teadsin, et tuttav ootas last ja teadsin sünnituse tähtaega. Nägin millalgi tuttavat linnas ja ise veel hetkeks mõtlesin, et huvitav, miks ta ilma lapseta jalutab, aga läksin teda ikkagi õnnitlema. Tema vastuse peale, et kaotas lapse sünnitusel ja elab vaid rahustite peal, tahtsin sealsamas ise häbi kätte surra. Ma ei tea, kas ma üldse vabandasin, lihtsalt tardusin kohale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul ämm helistas ja soovis mu isa lahkumisega õnne. Olevat tahtnud kaastunnet avaldada. Äi oli veel tükk aega endast väljas ämma pärast.
Siis veel mu kadunud ema vanaema matusel ( tema ema) ei mäletanud mingi sugulase nime ja see sugulane kohe solvus nii kohutavalt. Ise mõtlesin siis veel et kui imelik sugulane oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noorena on kaks korda juhtunud, et olen teiste tudengite seltskonnas juteldes kasutanud sõna “paks”, kuigi mitte otseselt pakse mõnitavalt, aga murdosa sekund hiljem peal seda taibanud, et seltskonnas on ka neid, kes üle keskmise tüsedad ja kelle silmist võis lugeda, et tundsid end ebamugavalt. Piinlik tunne oli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kunagi ammusel ajal ( umbes 20 aastat tagasi) töötasin R-kioskis. Talvine aeg ja kohutav nohu, kliendid leti ees ja salfakaid netu! Haarasin siis suures hädas värske ajalehe leti all ja puhastasin nina. Kliendid olid kahtlaselt heas tujus kõik. Kui siis ükskord peegli ette sattusin, no terve nägu oli tahma täis. See ei olnud just viimati, lihtsalt meenus 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Piinlikke seiku on palju olnud, enamasti ikka valesti ütlemisega seotud. Lisaks on mul komme hakata naerma või itsitama, kui emotsioonid üle pea käivad ja ka see on mõnikord väga kohatu. Üks valesti ütlemise juhtum oli näiteks selline, kus kohtusin ühe noore emaga, kellele müüsin ostas oma lapse mingi suurema mänguasja. Saime kokku Mustamäel. Noor ema tuli lapsevankriga, mis oli väga vanamoeline ja logu. Ei juurelnud selle üle lähemalt, mõtlesin, et no ju siis pole raha või on mingi ökotädi. Jäime siis lastest jutustama, mina muudkui kurtsin ja kurtsin, et ei saa magada jne, tema oli rõõmsameelne ja rahulik. Lõpuks ütles, et peab hakkama minema, et haiglas on mingi protseduur. Ma küsisin, et mis haiglas, ütles, et ta on lapsega lastehaiglas praegu sees, see ongi haigla vanker ja sellepärast seal kokku saimegi. Ma ütlesin, et oi-oi, paha lugu küll, aga no küll te varsti saate terveks. Tema ütles, et ei saa terveks, laps on suure puudega, tehakse küll operatsioone ja proovitakse ravida, aga ega üle paari aasta vist ei ela. Mul oli nii piinlik oma kurtmiste pärast. Mänguasja ta ostis oma vanemale lapsele.

Vanaema matusel pidas vaimulik kõnet, kirst oli lahti ja vanaema ümber hakkas tiirlema mingi herilane. Sumises ja sumises, kuni maandus vanaema ninale. Mind hakkas see nii kohutavalt naerma ajama, sest olin emotsionaalselt endast väljas ja nagu öeldud, on siis mul kombeks naerma pahvatada. Teine kord hakkas hirmsasti naerma ajama õe pulmas, kui mingi mees hakkas pühalikult laulma, minu arust laulis ta väga halvasti ja see ajas mind naerma, jälle ülisobimatu hetk.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pole just maailma kõige hullem hetk, aga alati on ebameeldiv, kui oled vaikses ruumis inimeste hulgas ja kõht hakkab korisema. Midagi teha ka ei anna, lihtsalt ei mõista see elukas vahel õiget aega oodata ja vakka olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu viimane piinlik olukord oli eile. Olin tööreisil koos ülemusega, kes on ameeriklane. Meie seltskonnas oli ka üks teine meessoost töökaaslane, nimeks Martin. Ja täiesti ebaõnnestunud tõlkega eesti keelest inglise keelde suutsin sellise prohmakaga lagedale tulla: “I did Martin tonight”. Tahtsin öelda, et tegin Martinit ehk nagu Martin, eesti keeles on see täiesti ok kasutada. Inglise keeles aga…. Nojah, ülemus irvitas ja küsis, et kumb pool voodist minu pool oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“I did Martin tonight”. Tahtsin öelda, et tegin Martinit ehk nagu Martin, eesti keeles on see täiesti ok kasutada.

? Vabandust, ei saanud hästi aru.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“I did Martin tonight”. Tahtsin öelda, et tegin Martinit ehk nagu Martin, eesti keeles on see täiesti ok kasutada.

? Vabandust, ei saanud hästi aru.

I did as Martin oli ilmselt mõeldud

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei teagi, mul vist kehv mälu. Ma tean, et noorena oli neid väga piinlikke hetki, aga no ühtegi konkreetset meelde ei tule. Nüüdseks keskealisena mul ei olegi vist enam piinlik. St ma võtan neid piinlikke olukordi huumoriga ja elan edasi. Näiteks üsna hiljuti hotellis 12. korrusel hilja ärgates tõmbasin kardinad eest, käsisin duši all ja siis jalutasin rahulikult toas ringi ihualasti, kuni kuulsin akna tagant mingit häält, seal olid aknapesijad. Tõmbasin lihtsalt kardinad ette ja ise vaikselt itsitasin, et loodetavasti keegi ehmatusesest alla ei sadanud nähes keskealist ülekalulist tädi rahumeeli alasti ringi patseerimas. Ei, mul ei ole liputamiskalduvusi, aga piinlik kah ei olnud, naljakas pigem.

Siiski eelnevaid lugedes meenus, et mingi 25 aastat tagasi olen minagi küsinud kaastudengilt, et sulle võib vist õnne soovida? Viimati kui kohtusime, oli kõhuga, siis ilma. Aga ta oli ka lapse sünnitusel kaotanud. Sel hektel oli muidugi kohutavalt kurb ja kahju, et nii ütlesin, aga ma tõesti ei tulnud selle pealegi, et vahel võib ka halvasti minna… Jah, see oli tõesti piinik ja hirmus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“I did Martin tonight”. Tahtsin öelda, et tegin Martinit ehk nagu Martin, eesti keeles on see täiesti ok kasutada.

? Vabandust, ei saanud hästi aru.

I did as Martin oli ilmselt mõeldud

Võib olla mõtles Martini kokteili? Ka ei saanud aru päriselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ka ei saanud aru päriselt.

do someone = have sex with someone

Perhaps she did not mean.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja ei tulnud selle pealegi, et keskkool kellegi viimati oli (20+ aastat siis tagasi?)

Jah, ka mina olen peaaegu penskar, aga häbi tundsin kõik ära keskkooliajal. 9. klassi tulid väiksematest koolidest õpilased kokku. 1. tunni järel üks uus poiss tegi mulle ettepaneku sõpradeks hakata. Arvasin, et ta ikka midagi rohkemat kui sõprust mõtles (ega meil poiste ja tüdrukute sõprus ka moes olnud) ja jäin teda imestunult vahtima. Tema järeldas sellest kohe ära põlgamise. Ta oli minust lühem, omapärase välimusega (hakati hiljem Puškiniks kutsuma, oligi sarnane). Ja nii ta siis hakkas mind kiusama, kolm aastat jutti. Seda kirjanduse tundide ajal. Iga teemaks oleva kirjanduskangelase suutis ta minuga siduda ja kuidagi nõmedalt nalja teha. Õpetaja vahtis lamba näoga, ei keelanud ja mõnikord naeris isegi kaasa, teised õpilased ka. Ma ei osanud midagi teha, kuidagi vastu hakata. Ainult punastasin, punastamise tõttu kannatasin ja häbenesin veel rohkem. Vahetundide ajal ei oleks ma ka saanud temaga asja klaarida, sest tal oli alati sabas teine poiss, pikk jobu-nolk. Vahetunnis oleksin üldse pidanud mina temaga juttu alustama, sest siis käis ta minust nagu tühjast kohast mööda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nüüd mul tuli üks juhtum meelde, mis siiani vahel kummitab.
Olin 1. kursuse tudeng ja meil olid iganädalased vabatahtlikud aga soovituslikud üritused, kus 3 tudengit tegid ettekande sellest, mis neid tol hetkel huvitas.

Mina tegin ettekande oma viimastest reisifotodest ja rääkisin muljetest kõrvale. Ühe foto kohta õnnestus mul teadmatusest ja närvitsemisest tulenevalt öelda midagi hinnangulist ja kohatut ühe purskkaevu kohta (jah, purskkaevu :’D)

Mille peale üks õppejõud, kes on tuntud oma terava keele poolest, küsis midagi taolist, et kuidas sa kommenteerid midagi, mille kohta sa ei tea? Mis mõttes?

Õige jutt tegelikult, aga tol hetkel tahtsin küll saalist välja joosta, hoolimata sellest, et hinnet ju ei pandud soorituse eest, aga et kõikide uute kaastudengite eest niiviisi lolliks kutsuti, see oli küll piinlik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“I did Martin tonight”. Tahtsin öelda, et tegin Martinit ehk nagu Martin, eesti keeles on see täiesti ok kasutada.

? Vabandust, ei saanud hästi aru.

Vabandust, oleks pidanud seletama. Millegipärast eeldasin, et kõik saavad aru. Do someone – kellegagi seksima

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsena küsisin hiljuti isa kaotanud sõbralt: “Noh, kuulsin, et sul suri isa ära.” See oli nii vale hääletoon ja nii vale moment ja nii vale küsimus. Siiani on sellepärast halb.

Ühes söögikohas süües, meid teenindav, suurema kõhuga tütarlaps, koguaeg jooksis raskete kandikutega ringi. Mingi hetk küsisin, et kas ta on tita ootel. Peale tema ei vastust oli piinlik.

Oli üks tore rannapidu, kus kõik kohalikud käisid – mina ka. Kaua ka seal ei olnud, sest järgmine hommik pidin tööle minema. Hommikul magasin ikkagi sisse ja jooksin kiiruga tööle, jalga panin eelmise päeva teksad
Töötasin söögikohas, kus kohalikud käisid. Rahvast oli palju ja ringi kõndides hakkas itsitamine pihta. Ühed tuttavad noormehed siis pärisid, et kuidas pidu läks jne. Hiljem üks noormees tuli privaatselt ütlema, et mul on püksid tagant mustad. Mul oli kanni peal ülisuur majoneesi plekk.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma jälle hakkasin väikelapsena matustel tantsima, kui kirstu langetamisel muusika mängis ja küsisin peielauas: “kas süüa ka juba saab või?”, sest kõned olid lapse kannatusele liig pikad.
Ise ei mäleta, aga ema ütles, et keegi halvasti ei reageerinud, pigem naersid ja ütlesid, et võiks süüa juba küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kooliealine ma veel ei olnud kui käisime ühe kaugel elava sugulase pulmas. Mina ei olnud teda varem näinudki. Naispool oli meie sugulane, sellele ma ikka julgesin õnnitlemiseks kätt anda, aga mehele mitte. Ikka julgustati, aga ei andnud. Hiljem põdesin pikalt, et nii halvasti käitusin. Ja siis tuli uudis, et see mees oli 5-aastase tüdruku vägistanud. Siis tekkis kahtlus, et kas ma tundsin tema halba aurat või mis see oli, et ma teda puudutada ei tahtnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tuli meelde kaks piinlikku juhtumit:

Tulin Tallinna Kaubamaja WC-st välja nii, et kleidi alläär oli tagant trussikute vahele kinni jäänud.

Jäin õhtul hiljemaks tööle ja kui lõpuks koju minema hakkasin, avastasin, et maja on valvesse läinud, välisuks lukustunud ja et minu uksekaart ei tööta. Kuna olin majas üksinda, siis ei osanud muud teha kui kutsusin välja hoonet valvava firma patrulli. Kui nad saabusid ja minu uksekaarti kontrollima hakkasid, sain aru, et olin üritanud välja saada pangakaardi abil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks piinlikumaid olukordi oli gümnaasiumi ealisena. Seisin bussijaamas,seljas oli sukkpüksid ja seelik (olin ka meigitud jne). Pikemat aega tundsin, et üks noormees vaatab minu poole. Mäletan,et mõtlesin endamisi üleolevalt, et mida ta nüüd jõllitab mind.Vähe ajapärast siis selgus, kui ta tuli ütlema “Neiu, vabandage, teil on jala peal TOLMURULL”.😁😁😁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks piinlikumaid olukordi oli gümnaasiumi ealisena. Seisin bussijaamas,seljas oli sukkpüksid ja seelik (olin ka meigitud jne). Pikemat aega tundsin, et üks noormees vaatab minu poole. …

Ma ootasin siit puänti, et ülemine ots oli ununenud selga panna……

Please wait...
Postitas:
Kägu

mul on üks sugulane, kelle elu on üpris kiiva kiskunud mitmelgi korral (oma süül muidugi) ja nüüd üle keskealisena on ta avastanud enda jaoks sotsiaalmeedia. ja see on õudne mida ta seal postitab, sure häbi kätte ära.
päris ära blokkida oma elust pole ka nagu õige, ikkagi sugulane, aga tema lastest on väga kahju, need häbenevad samuti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olime perega suvel ühel vabaõhuüritusel. Mees ja lapsed jäid mingeid mänguasju kuskil vaatama ja ma kõndisin rahulikult edasi. Ise arvasin, et nad minuga koos. Tiirutasin veidi ringi ja läksin siis oma mehe juurde, näpistasin tagumikust ja võtsin tagant ümber kinni.

Oh õudust – see ei olnudki minu mees. Lihtsalt sama kehaehitus ja sarnased riided. Tema ehmatas vist rohkem ära kui mina. Õnneks hakkas ta mu nägu nähes naerma ja ütles, et noh seda pole temaga veel juhtunud aga meelitatud on ta küll. Ma isegi ei mäleta, mida ma talle vastu ütlesin..lihtsalt üritasin kuskile rahvamassi taganeda.

Kahjuks nägid seda ka mu enda pere ja selle teise mehe pere, kes siis kõik kõva häälega naerma hakkasid.

Mul pole vist kunagi nii piinlik olnud.

Sarnane situatsioon aastaid tagasi ülikoolis. Mul oli kursavend, kellega meil oli selline omamehesuhe. Kui nägime üksteist koolimajas, siis tervituseks andsime üksteisele sellise sõbraliku patsutuse tagumikule.
Sõber kandis tavaliselt helehalle teksaseid ja rohelist kampsunit, tal oli blond poisipea, eristuva tukaga.
Saabus uus sügis, uus kursus. Näen, et sõber tormab trepist üles esimesse loengusse.
Mina talle järele, laksan vastu tagumikku ja tervitan rõõmsalt.
Laksusaanu pöördub ja vaatab küsivalt otsa. Selgub, et jumala võõras mees, esmkordselt näen.
Otsin ruttu auditooriumi üles, lähen uksest sisse ja parasjagu tutvustab ennast äsja koridoris minult laksusaanud mees ennast meie uue õppejõuna….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen miljon korda piinlikus olukorras olnud, sest ma olen suht tuulepea ja nooremana olin väga kohmakas ka.

Ükskord läksin sõbranna ülikooli lõpuaktusele, jube kiire oli, palav suvepäev, tormasin koju, panin selga heleda kleidi, mida varem kandnud polnud, ja jumala ilus olin enda meelest. Jooksin trammi peale ja kuidagi paljud inimesed jõllitasid mind. Mõtlesin, et ju siis näen hea välja. Seda seni, kuni üks jõnglane, ma ei tea, 5-6-aastane äkki, ütles oma emale: “Emme, ma näen selle tädi alukaid!” Suht ebamugav oli ülejäänud sõit, imbusin varem maha, et riidepoest läbi minna ja kontrollida, kas tõesti paistab kleit nii läbi. Natuke nagu kumas, ostsin igatahes mingi ihuvärvi pikema särgi alla ja elasin aktuse üle, ehkki kogu aeg oli tunne, et olen paljana kohale ilmunud. Hiljem kleiti erinevates keskkondades katsetades sain aru, et tegu oligi kangaga, mis päikesevalguses paistis täiesti detailselt läbi, kunstvalguses (toas) ei olnud midagi ebasündsat.

Ülikooliajal käisin Tartu-Tallinna vahet palju hiigelsuure matkaseljakotiga. Kuna mul Tartus pesumasinat polnud algul, siis vedasin seda Tallinna-koju pessu ja see kott oli alati jube raske. Kord Tartu bussilt tulles näen, et minu linnaliinibuss on parasjagu peatuses, jooksin bussi poole, tahtsin eleganstelt hüpata üle suure porilombi, mis oli sõidutee ja kõnnitee vahelisse serva kogunenud, aga ei arvestanud koti raskust ja maandusin täpselt keset lompi kõhuli. Jube piinlik oli, tilkusin sopast nagu sookoll, nägu mööda ka jooksis pori alla, ja pidin sellisena veel bussi minema. Kusjuures keegi ümbritsevatest inimestest ei naernud, pigem tehti nägu, et ei märgatud midagi, ainult üks keskealine välismaa härrasmees tuli ja ulatas mulle ühe väikse pabersalfaka – vabandas, et rohkem ei ole – ja küsis, kas kõik on ikka korras. No salfakast piisas u poolest näost sopa eemaldamiseks ainult, aga asi seegi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sarnane situatsioon aastaid tagasi ülikoolis. Mul oli kursavend, kellega meil oli selline omamehesuhe. Kui nägime üksteist koolimajas, siis tervituseks andsime üksteisele sellise sõbraliku patsutuse tagumikule.
Sõber kandis tavaliselt helehalle teksaseid ja rohelist kampsunit, tal oli blond poisipea, eristuva tukaga.
Saabus uus sügis, uus kursus. Näen, et sõber tormab trepist üles esimesse loengusse.
Mina talle järele, laksan vastu tagumikku ja tervitan rõõmsalt.
Laksusaanu pöördub ja vaatab küsivalt otsa. Selgub, et jumala võõras mees, esmkordselt näen.
Otsin ruttu auditooriumi üles, lähen uksest sisse ja parasjagu tutvustab ennast äsja koridoris minult laksusaanud mees ennast meie uue õppejõuna….

Kui ma seda lugu ammu ja muukeelsest ajakirjandusest lugenud poleks, siis isegi võibolla usuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olin 35 aastane, kui tutvusin oma elukaaslasega. Olime paar kuud kohtingutel käinud kui otsustasin, et nüüd on sobilik öönajale ka jääda. Hommikul kui ta mu autoga tööle viis, mainis ta mulle, et ma olevat öösel ikka mitu korda peeretanud ja tagatipuks ka hambaid krigistanud. Ma pole elus nii piinlikus olukorras olnud. Mõtlesin, et ma enam küll ei julge temaga koos magada. Aga võta näpust. Nüüdseks koos magatud juba 15 aastat.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suri mu mees ja ärasaatmine oli suur ja rahvarohke. Saabun siis sinna mina varakult, tühi saal, istun ja ühel hetkel tuleb täiesti õuest võõras mees, surub mu kätt, avaldab kaastunnet, siis vaatab mu kätt – mul paremas käes abielusõrmus ja veel üks, kiviga sõrmus. Vaatab ja ütleb: “võtke ära, võtke mõlemad ära”. Mina olin üliemotsionaalne ja saatsin ta kukele. Nii ütlesingi. Kuradi lollakas selline või ma ei tea, varas, mõtlesin. Tema ikka selletab, et võtke sõrmused ära ja mina üha valjemini käratan, et kaduge minema, jätke mind rahule, astuge ruttu minema. Tema ikka sosistab, et võtke sõrmused ära. Mina üha valjemini karjun ta peale ja üha…ropumalt. Ja ühel hetkel näen, et ruumis on juba kümneid inimesi, kes pingsalt jälgivad, kuidas ma kamandan valjuhäälselt seda meest kaduma….igasugustesse võimalikesse kehaõõnsustesse.

Ja hüppan siis ajas mitu tundi edasi. Tund hiljem selgus, et see mees oli üks ülimalt tuntud teadlane. Ja no järgmiseks hommikuks oli mu parem käsi sõrmede osas sõna otseses mõttes lillakas-sinine ja kaks korda tavalisest suurem. Sõrmuste näppude otsad olid lõhkemas ja käsi valutas nädala. Käelaba oli jääkotis sõna otseses mõttes 24 tundi järjest ja abielusõrmus ning teine sõrmus lõigati tangidega käe küljest ära, sest sõrmed hakkasid mustaks minema ja olid oluliselt jämedamad, kui sõrmuse ava. Haiglas lõigati.

See juhtub siis, kui sul on käes sõrmused ja sa võtad vastu kolm-nelisada kaastunde-käepigistust, enamus tugevatelt suurtelt tugevatelt vana kooli meestelt, kes kohe pigistavad mitu korda ja raputavad ikka mõnuga ka.

Mille eest ka mind see mees, kelle ma seina külge sõimasin, püüdis hoiatada.

Presidendipaari kätlemisel mõtlen sellele alati – kuidas nad seda teevad…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 118 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millal te viimati nö häbist maa alla vajusite?