Teema: millal teid tutvustati lastele /vanematele?

#4186239:

#4186104:

K*rgperendust on Eestis ikka ebanormaalselt palju. Rõve.

Vägisi paneb mõtlema, et võibolla oli meid orjastanud ristisõdijatel ikkagi õigus – valdab täielik moraalitus, miski ei ole püha, miski ei ole au sees, käib ainult üks laulmine ja tantsimine koguaeg.

Muudkui maha ja taha arvad? Ei ole päris nii, aga elus tuleb ette üht koma teist ühtedel koma teistel kel pikk elu.

Mina ise olin sellise lapse rollis, kellele tuli kasuisa. Soovitan soojalt sellises vanuses lastele kummalegi kinkida kolm erinevat šokolaadi. Kokku kuue šokolaadi kulu, aga lastel jääb eluks ajaks meelde ning tugev alus headeks suheteks on pandud. (Nad ei pea neid korraga ära sööma, ei söönud ka mina, imetlesin tükk aega).

#4189610:

50+ sobibki visiitsuhe, et käiakse teatris ja reisidel ja üksteisel külas. Selles vanuses ju seksuaalset aktiivsust nagunii enam pole ja peret ei luua.

Mõnus jaa, ei kujuta juba viimased 20 aastat ette, et kellegagi päriselt koos elaksin. Reedest pühapäevani, lisaks reisid nädal-kaks-no ideaalne. Muul ajal oma elu.

#4189714:

Absurdne, et su vanemad pole 12 aasta jooksul näinud inimest, kes nende tütrega koos elab. Minu jaoks ulme.

Kust sa seda välja küll lugesid? Perekooli klassika, loetust aru ei saada ja muudkui mölisetakse.

#4189848:

Viisin mehe esimese öö järgsel hommikul koju, vaeste tudengite asi. Teadsin, et erinevalt tema ühikatoast kodus mu ema-isa midagi ikka talle süüa annab. Olime käinud lühidalt ja vanemad enne ei teadnudki, et mul poiss on. Söötis ema me kõhud täis, pakkis talle kotitäie kartuleid ja konserve kaasa ja kui mees minema läks, ütles mulle, et ärgu ma kartku – kui ka rasedaks jäin, nemad isaga aitavad. Edasi said neist nii head sõbrad, et kui näiteks mul läks tööl kauem, siis mees sageli ütles, et läheb siis vahepeal tunnikeseks mu emale appi puid tegema või kardinaid vahetama, ei passi üksi kodus. Isaga sai ka hästi läbi, aga jututeemad sobisid emaga. Ma istusin nendega nagu tumm, kui nemad vastastikku vaimukusi ja tsitaate pildusid või makilt oma lemmiklugusid mängisid. Pean ütlema, et kui koguneme igal aastal mu ema sünniaastapäeva pidama, siis minu mees on ainus, kes iga kord silma märjaks saab… Isaga käisid nad isa viimastel eluaastatel koos kalal, seenel, murakal, ehkki mees on mul ikka pehmelt öeldes parkettide päält.

Sul tundub olevat väga südamlik mees.

#4190079:

Absurdne, et su vanemad pole 12 aasta jooksul näinud inimest, kes nende tütrega koos elab. Minu jaoks ulme.

Issake. See, kes seda kirjutas, kirjutas ju selgelt, et nenne vanemad omavahel pole kohtunud. On kohtunud tema ämma ja äiaga ja tema kaasa kirjutaja vanematega. Aga vanemad omavahel mitte. Ka minu vanemad ja mehe ema-isa kohtusid esimest korda alles siis, kui pulmapäeva eel varem peokohta ööbima saabusid. Enne ponud mingit põhjust ühtesid teise mandri-Eesti otsa ajada…või veel kaugemale – saarele – kus siis elasime meie tulevase abikaasaga.

Meie üks poeg läks oma elukaaslasest lahku, kui laps oli 2.aastane. Laps on neil nüüd 5.aastane ja me mehega pole kordagi kohtunud eksminia vanematega. Nüüd ehk ei kohtu ka enam, kuna nad lahus. Peamine põhjus minu arusaamist mööda on: meie poeg on ise nadi suhtleja ja ei soosinud seda, kuna eei istunud ise ka eriti oma sugulastega kunagi ühisviibimistel koos, äärmisel juhul tuli koosolemise ajal imbus vaikselt seltskonda ja siis ka nii, et ukselt tere ja siis kadus kööki sööma hoopis. Teine põhjus, et meie mehea ka polnud järelikult väga huvilised, kuna noored ei organiseerinud seda ja siis me arutasime, et ega ei peagi ju, mees pelgab alati, et äkki saavad olema seda tüüpi, et hakkavadki käima ja meie elu organiseerima ja korraldama, kes mida peab tegema ja kes mida ostma. Mõni ehk imestab, et kuskohast selline mõtlemine siis. Aga see on olnud meil ühe teise lapse elukaaslase emaga, kes selliseks aktivistiks osutus, kuni hakkas meile graafikuid koostama, millal me puhkuse võiks võtta, et siis lapsi hoida ja kingituste jaoks raha kogumisi jne.
Viimane põhjus see, et selle lahkuläinud poja ämm siis ise ka ei soovinud seda, kuna algatust ei tulnud ka tema poolt.- Nii et pole vaid meie teema.
Tundub paras jant ja keeruline, kuid meil ongi suhted sellised. Ma ei tea, kas kõigil, aga üks inimene, kellele seda kord kirjeldasin, ütles, et see ongi tavaline, kõigil on nii. Nagu seebikas.

Soovin tutvuda ja tutvustada võimalikult varakult ja suhte alguses. Lähedaste pealt on kohe näha, kui miski on tegelikult valesti ja saab kiirelt ära lõpetada suhte, kui mingi jama olema peaks.

Eks see oleneb mis eesmärk suhtel on ja kui vanad on lapsed.

Kui lapsed nii suured et kohe-kohe kodust välja lendavad ja kooselu (vähemalt mitte koos lastega) nagunii plaanis pole, siis pole tõesti ju tutvustamisega kiiret.

Minu lapsed olid praeguse kaaslasega tutvudes alles 10 ringis ja mina tahtsin meest, kellega potensiaalselt mõne aja pärast võiks hakata ka koos elama.

Tutvustasin teda lastega umbes 2-3 kuu pärast tutvumist, kui suhe oli juba enam-vähem kindel aga sõbrana alguses ikkagi. Kuna mul on ka meestuttavaid, kes ongi ainult sõbrad, nt. hobikaaslased, siis lastele polnud see ka mingi väga eriline sündmus 🙂

Esimene tutvustamine käis siis nii, et läksime kõik koos lastele põnevasse muuseumisse. Edaspidi hakkasimegi käima koos lastega aegajalt üritustel ja mujal väljaspool kodu ja siis mees ka meil külas käima jne.

Eks lapsed muidugi said aru ka varsti et tegemist pole lihtsalt sõbraga 🙂
Umbes 1,5a peale tutvumist hakkasimegi mehega koos elama ja elame siiani. Lastega saab hästi läbi ja kõik õnneks toimib.

#4189610:

Selles vanuses ju seksuaalset aktiivsust nagunii enam pole ja peret ei luua.

“ei looda” on eesti keeles õige.

Ja seksuaalset aktiivsust on küll ja veel ning ega lastega pere pole ainus pere.

#4192699:

Ausaltöelda pole minu vanemad mu mehe vanematega ka kokku puutunud ja ma ei pea seda imelikuks. Mis neil teineteisega asja?

Kui lapsi pole, siis pole tõesti vahet, milline naine just käesoleval hetkel seksipartner on.

#4192906:

#4192821:

#4192699:

Ausaltöelda pole minu vanemad mu mehe vanematega ka kokku puutunud ja ma ei pea seda imelikuks. Mis neil teineteisega asja?

Kui lapsi pole, siis pole tõesti vahet, milline naine just käesoleval hetkel seksipartner on.

Loen ja imestan, iga päev. Vahel mõtlen, et kõik teemad on nähtud, aga no ei. Kuidas Aab nii olla, et kui elatakse koos ja on juba lapsed, siis mehe ja naise vanemad pole üksteist näinud??? Saan aru, et iga paari aasta tagant vahetuvad paarilise vanemaid ei jõua kogu aeg tutvustada, eks piinlik ka natuke, aga hiljem…tänapäeva moodne Värk tekitab ausalt imestust ja ka õudu. Mismoodi nii saab elada?

Aga minu tekitavad õudu selle vestluse estofiilid või jumal teab kes nad olla soovivad. Minu jaoks on oluliselt väärtuslikumad need postitused, kus inimesed ennast väljendavad, ka põhjendavad, miks nende elu on nagu on. Täiesti arusaamatuks jäävad postitused, kus antakse teistele hinnaguid valitud peremudeli osas või kirjaoskuse kohta. Rääkige endast, ärge halvustage teisi.

Kui ei ole oma kaaslase lähiperega kohtutud, siis võib seal olla sada põhjust, nt elatakse välismaal või vangis, keelebarjäär, lihtsalt väga teistsugused inimed, ühel on alkoholiga probleem jne, jne. Nt minul on nii, et mina väga soovin oma kaaslase vanematega kohtuda, kuid kuna nagu sobilikku juhust pole olnud, siis see on ka ok. Ega suhte tugevust ei näita see, et palju oma kaaslast teistele on näidatud. 🙂

#4192950:

#4192906:

#4192821:

#4192699:

Ausaltöelda pole minu vanemad mu mehe vanematega ka kokku puutunud ja ma ei pea seda imelikuks. Mis neil teineteisega asja?

Kui lapsi pole, siis pole tõesti vahet, milline naine just käesoleval hetkel seksipartner on.

Loen ja imestan, iga päev. Vahel mõtlen, et kõik teemad on nähtud, aga no ei. Kuidas Aab nii olla, et kui elatakse koos ja on juba lapsed, siis mehe ja naise vanemad pole üksteist näinud??? Saan aru, et iga paari aasta tagant vahetuvad paarilise vanemaid ei jõua kogu aeg tutvustada, eks piinlik ka natuke, aga hiljem…tänapäeva moodne Värk tekitab ausalt imestust ja ka õudu. Mismoodi nii saab elada?

Aga minu tekitavad õudu selle vestluse estofiilid või jumal teab kes nad olla soovivad. Minu jaoks on oluliselt väärtuslikumad need postitused, kus inimesed ennast väljendavad, ka põhjendavad, miks nende elu on nagu on. Täiesti arusaamatuks jäävad postitused, kus antakse teistele hinnaguid valitud peremudeli osas või kirjaoskuse kohta. Rääkige endast, ärge halvustage teisi.

Kui ei ole oma kaaslase lähiperega kohtutud, siis võib seal olla sada põhjust, nt elatakse välismaal või vangis, keelebarjäär, lihtsalt väga teistsugused inimed, ühel on alkoholiga probleem jne, jne. Nt minul on nii, et mina väga soovin oma kaaslase vanematega kohtuda, kuid kuna nagu sobilikku juhust pole olnud, siis see on ka ok. Ega suhte tugevust ei näita see, et palju oma kaaslast teistele on näidatud. 🙂

Jutt pole sellest, et sa pole oma kaaslase vanemaid näinud, vaid muttkäod ohivad juba selle üle, kui sinu vanemad pole sinu kaaslase vanemaid näinud.

Võtku siis mõlema poole onud-tädid-lehma lellepojad ka juba ette. Nood ikka on kõik omavahel kohtunud?

#4192972:

Ma elasin laste isaga pea 20 aastat koos ja meie vanemad pole kordagi ametlikult tutvunud. Miks peaks?

Vangis oli keegi või, kuidas see muidu võimalik on?

#4193163:

Minu ja mehe vanemad suhtlevad omavahel, tütarde meeste vanematega suhtleme, mu mõistus ei suuda uskuda, et selline asi ei ole tavapärane. Saan aru, kui on mõjuv põhjus, tõesti kas vangis või padujoodikud, aga et tavalised normaalsed pered ei ole näinud,elge, mis tahate, aga see pole kuskilt otsast normaalne.

Ma siiralt loodan, et tulevik mind mõne sinusuguse võih-jummel-vanamuti pojukesega kokku ei vii. Päris kohutav oleks, kui lisaks minu elu korraldamisele sa minu vanemate ellu ka pead trügima. Ela oma elu ja lase teistel ka elada.

#4193298:

Kahju, kommunikatsioonipuudelised toodavad uut kommunikatsioonipuudelist põlvkonda.

Läbikimine on just sellepärast oluline, et lapselapsel jätkuksid head suhted ka lahku minnes, õnnetuse läbi vanema kaotades jms. Siis on kontakt loodud ja laps kasvab täisväärtuslikult heades soojades peresuhetes, kus üksteist kuulatakse, pereliikmetest hoolitakse ja hoitakse ja toetatakse. Aga eks selliseid peresid jääb järjest vähemaks, kus seda tähtsaks peatakse. Kokkuvõttes suhete loomine (lapsele soodsa kasvukeskkonna loomine kokkuvõttes) vajab aega aga aega kulutatakse mõtetuste peale.

Kahju.

Loe oma tekst enne postitamist läbi, paranda kordused ja kirjavead.