Eks ikka on ka ämmade ja äiade omavaheline normaalne läbisaamine ikka hea. Aga kui need kaks paari inimesi kuidagi kokku ei sobi, siis pole mõtet ju punnitada ja kokku saada, kui sellest vaid ütlemist tuleb või üks pool ennast pahasti sp tundma peab või alla neelama igasugu jama ja jamajuttu.
Kokku peab ikka sobima või klappima ka. Olen pealt näinud, kuidas koosolemisel kaks äia ehk siis kahe äia suhe lõppes. Teemaks valimised ja üks küsis, keda valisid ja teine ütles. Küsijale see ei meeldinud, keda teine valis ja hakkaski pihta. Seda saan kõrvalseisjana öelda, et see teine, kellelt küsiti, jäi lõpuni rahulikuks ja viisakaks, poetas mõne lause vaid vahele, et diplomaatilisem olla. Seda ena maga esimene märatses ja vahutas. Kui laiali mindi, siis aasta aega ootas vaiksem pool, et märatseja vabadaks või selgitaks .Seda ei tulnud ja selle peale ta ütles, et äkki ongi hea, ega sellise inimesega tõesti mingit soovi suhelda ei ole, tema koht on vaimuhaiglas ju. Ja kuna märatseja naine ka on oma mehe poolel ja asja ei lahenda, siis suhtlemine ongi läbi.
Teema: millal teid tutvustati lastele /vanematele?
Kahju, kommunikatsioonipuudelised toodavad uut kommunikatsioonipuudelist põlvkonda.
Läbikimine on just sellepärast oluline, et lapselapsel jätkuksid head suhted ka lahku minnes, õnnetuse läbi vanema kaotades jms. Siis on kontakt loodud ja laps kasvab täisväärtuslikult heades soojades peresuhetes, kus üksteist kuulatakse, pereliikmetest hoolitakse ja hoitakse ja toetatakse. Aga eks selliseid peresid jääb järjest vähemaks, kus seda tähtsaks peatakse. Kokkuvõttes suhete loomine (lapsele soodsa kasvukeskkonna loomine kokkuvõttes) vajab aega aga aega kulutatakse mõtetuste peale.
Kahju.
No just, igas peres omad lood, miks suheldakse või mitte. Muidugi on tore, et laps õpib häid suhteid, tal on laiendatud perekond jne, kuid mõnikord ei sobi inimesed kokku, seega vaid sugulussuhete pärast ei maks punnitad koosolemist. Jah, muidugi võib harjutada aktsepteerimist, kuid kui ikka nt inimesel viinaviga, kleptomaan, räuskab äärmuslikke poliitilisi vaateid (meil on peres Venemaa agressiooni toetav inimene), ei pese ennast jne, siis miks suhelda. Meil oli suguvõsas väga tugevad majanduslikud käärid, need eriti rikkad ei mõistnud tavapärast peremudelit. Tegelikult on meil ka lihtsad maainimesed, kelle jaoks ülikoolis käinud inimene on mõtetu tegelena. Ja mõnikord võibki olla inimene, kes soovib eraklikult elada. No tõesti, põhjuseid võib olla sadu ja sadu, miks oma lähisugulastest eemale hoitakse. Kusjuures, mõnikord ei ole aega, sest muid tegemisi ja tööd nii palju, et jääbki kogu see lähisugulaste tuvustamine ja suhtlus soiku.
Ja veel korra, et kõik sellised suguvõsaga koos asjad on suurepärased, kuid mõnikord neid lihtsalt ei ole. See ei tähenda see inimesed on kuidagi ebaõnnestumist, lihtsalt asjalood on nii kujunenud.
Minul oli üks austaja, kes hakkas praktiliselt kohe peale tutvumist ennast mulle külla pressima, soovis, et me kolmekesi minu lapse ja temaga aega veedaks jne, jne. Mulle tundus see väga imelik ja meil oli palju tülisid sel teemal. Minu arust on normaalne ikka enne vaadata, kas see suhe on püsiv, aga see pealepressimine oli niivõrd intensiivne, et saigi suhtele saatuslikuks. Inimene ilmus ette teatamata meie ukse taha, et tema tõi maasikaid, kutsutagu sisse kohvi jooma ja telekat vaatama. Mulle selline asi absoluutselt ei meeldinud. Kui ta kolm korda nii tegi, siis läksime lahku. Ja siiamaani saadab mulle kirju, kui haige ja tänamatu inimene ma olen, et ei soovinud teda oma lapsele tutvustada, koos aega veeta, ta oleks aidanud last kasvatada jne. Vahel tundus, et minu kodus istumine ja mu laps huvitas teda palju rohkem kui minuga aja veetmine. Ei saa aru, miks mõni inimene nii teeb. Enne peaks ikka hoolitsema selle eest, et suhe oleks tore ja kindel, eks siis tuleb ka kõik muu.
Minul oli üks austaja, kes hakkas praktiliselt kohe peale tutvumist ennast mulle külla pressima, soovis, et me kolmekesi minu lapse ja temaga aega veedaks jne, jne. Mulle tundus see väga imelik ja meil oli palju tülisid sel teemal. Minu arust on normaalne ikka enne vaadata, kas see suhe on püsiv, aga see pealepressimine oli niivõrd intensiivne, et saigi suhtele saatuslikuks. Inimene ilmus ette teatamata meie ukse taha, et tema tõi maasikaid, kutsutagu sisse kohvi jooma ja telekat vaatama. Mulle selline asi absoluutselt ei meeldinud. Kui ta kolm korda nii tegi, siis läksime lahku. Ja siiamaani saadab mulle kirju, kui haige ja tänamatu inimene ma olen, et ei soovinud teda oma lapsele tutvustada, koos aega veeta, ta oleks aidanud last kasvatada jne. Vahel tundus, et minu kodus istumine ja mu laps huvitas teda palju rohkem kui minuga aja veetmine. Ei saa aru, miks mõni inimene nii teeb. Enne peaks ikka hoolitsema selle eest, et suhe oleks tore ja kindel, eks siis tuleb ka kõik muu.
Olid suhtes mehega ja kolm korda tõi maasikaid ja siis läksid lahku?
Olid suhtes mehega ja kolm korda tõi maasikaid ja siis läksid lahku?
Kolm korda ilmus ette teatamata ukse taha ja soovis võõrustamist.
Olid suhtes mehega ja kolm korda tõi maasikaid ja siis läksid lahku?
Kolm korda ilmus ette teatamata ukse taha ja soovis võõrustamist.
Oled sa alles veidrik
Ausaltöelda pole minu vanemad mu mehe vanematega ka kokku puutunud ja ma ei pea seda imelikuks. Mis neil teineteisega asja?
Kui lapsi pole, siis pole tõesti vahet, milline naine just käesoleval hetkel seksipartner on.
Ära räägi lollusi. Olen mehega 10 a abielus ja meie kummagi vanemad elavad teine teises eesti otsas. Mis valemiga ja milleks ma peaksin nad omavahel kokku tooma? Vanad, haiged inimesed, kellel omagi eluga piisavalt tegemist.
Ise loomulikult käime külas nii minu kui tema vanematel ja aitame, aga kumbki paar tahab elada rahulikult omas kodus, ei taha mööda ilma ringi trallida. Mis ma siis teen, vägisi vean oma memme-taadi mehe omadele külla või?
Haige inimene.
Ausaltöelda pole minu vanemad mu mehe vanematega ka kokku puutunud ja ma ei pea seda imelikuks. Mis neil teineteisega asja?
Kui lapsi pole, siis pole tõesti vahet, milline naine just käesoleval hetkel seksipartner on.
Ära räägi lollusi. Olen mehega 10 a abielus ja meie kummagi vanemad elavad teine teises eesti otsas. Mis valemiga ja milleks ma peaksin nad omavahel kokku tooma? Vanad, haiged inimesed, kellel omagi eluga piisavalt tegemist.
Ise loomulikult käime külas nii minu kui tema vanematel ja aitame, aga kumbki paar tahab elada rahulikult omas kodus, ei taha mööda ilma ringi trallida. Mis ma siis teen, vägisi vean oma memme-taadi mehe omadele külla või?
Haige inimene.
PS: Enne kui igisema hakkad – mehega registeerisime kahekesi, sest kumbki ei näinud põhjust pulmade alla tohutut rahahunnikut panna. Selle rahaga oli targematki teha, maja renoveerimine näiteks.
Kahju, kommunikatsioonipuudelised toodavad uut kommunikatsioonipuudelist põlvkonda.
Läbikimine on just sellepärast oluline, et lapselapsel jätkuksid head suhted ka lahku minnes, õnnetuse läbi vanema kaotades jms. Siis on kontakt loodud ja laps kasvab täisväärtuslikult heades soojades peresuhetes, kus üksteist kuulatakse, pereliikmetest hoolitakse ja hoitakse ja toetatakse. Aga eks selliseid peresid jääb järjest vähemaks, kus seda tähtsaks peatakse. Kokkuvõttes suhete loomine (lapsele soodsa kasvukeskkonna loomine kokkuvõttes) vajab aega aga aega kulutatakse mõtetuste peale.
Kahju.
Iga kell eelistan olla suhtlemispuudulik, selle asemel, et olla sinusugune grammatikavõhikust silmakirjatseja ja püham kui paavst.
