Teema: Millega vaktsineerimisvastased põhjendavad…

Artiklis ju kirjas:

Donovan said: “It’s very concerning that these conditions, associated with a bygone era, seem to be on the resurgence. There are many reasons behind this but one thing that cannot be ignored is the effect of sustained cuts to local authority public health budgets which have caused the services that screen, prevent and protect against illness, and promote good hygiene to be scaled back.”

#3037725:

…et tagasi on haigused, mis juba unustatud olid?

https://www.theguardian.com/society/2019/feb/02/dickensian-diseases-gout-whooping-cough-and-scarlet-fever-on-rise

No näiteks selline vandenõuteooria, et rahaahned ravimifirmad on need laborist rahva sekka lahti lasknud, et saaks aga rohkem ravimeid ja vaktsiine müüma hakata.

podagra(gout) on otseselt rasvase toidu ja liha söömise tagajärg, sellepärast lonkasid kuningad ja lihtrahvale oli haigus tundmatu. Vaktsineerimisega seost pole sel küll mingit, see on ainevahetushaigus. 🙂

https://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK401_podagra.pdf
KOhe kindlasti mitte 50% nagu Krieger väitis: Podagra on haigus, mille levimus Euroopas on ~1,4%, kuid mille esinemissagedus maailmas on elanikkonna vananemise ning eluviiside muutumise tõttu kasvamas(Annemans 2008). Eestis sai podagra diagnoosiga 2012. a ravi ligi 14000 patsienti(Haigekassa statistika 2012).

scarlet fever on sarlakid, mis on bakterpõletik ja millele ei ole nagunii vaktsiini! Sarlakid on tavaline lastehaigus “täpihaigus”, Eestis on neid igal aastal 300-400 juhtu.

Selles artiklis on sarlakite ja podagra mainimine eriti nunnu, neil haigustel pole vaktsiinivältimisega midagi seost! Läkaköha on ainus hea näide. Ja leetrid (measles, kuidas 2014 aastal sai USAS leetrite puhang alguse Disneylandist nt). Ja difteeria, teetanus, influenza tüüpi põletikud jne…
Teemaalgataja, loe paremaid medväljaandeid kui The Guardian! 😀 Eriti kui sa tahad mingile arutelule viiteid anda, peaks need olema korralikud, on palju näiteid, kuidas mittevaktsineerimine need vaktsiinvälditavad haigused uuesti puhanguks muudab.

http://tyrs.ee/teaduspohiselt-vaktsineerimisest-teemaohtu-kokkuvote/

Niisiis ligikaudu 2500 last läkakoha ja järelikult ka teetanuse vastu vaktsineerimata, on ikka inimestel julgust.

#3038406:

Niisiis ligikaudu 2500 last läkakoha ja järelikult ka teetanuse vastu vaktsineerimata, on ikka inimestel julgust.

Läkaköhasse haigestuvad ka vaktsineeritud inimesed, aga seda nimetatakse siis väga harva läkaköhaks. Leitakse köhale muu põhjus. Ja “ravitakse” seda.

Ma ise ei ole põdenud läkaköha, ükski minu vaktsineerimata lastest ei ole seda veel põdenud, aga me ei karda seda. Mitte rohkem kui teisi liikvel olevaid viirushaigusi, mille vastu ei ole vaktsiine. Tõeliselt raske on see haigus päris pisikestele, kes ei saa ka vaktsiinile loota, sest see on vaktsineerimiskalendris alles alates 3. elukuust.

Kuidas on võimalik, et aastaks 2019 on ajaloost hästi tuntud ja paljudel sisuliselt igasuguse arstiabita (100 aastat tagasi taludes jne) läbi põetud lastehaigused puhutud ühiskonnas nii tohutuks probleemiks? Need, kes vaktsineerivad, usuvad, et on pääsenud peaaegu kindlast surmast tänu vaktsineerimisele ja usuvad tõsimeeli, et mittevaktsineerijad mängivad oma laste eludega ruletti… Massihüsteeria, ei muu. Kellegi jaoks peab see olema kohutavalt kasulik.

Ma ei väida, et halbade asjaolude kokku langemisel võivad need haigused tõesti tähendada surmaotsust, aga kindlasti ei anna see põhjust oma laste süstemaatiliseks mürgitamiseks. Vaktsineerimisotsus ei tohiks olla hirmu pärast tehtud otsus. Ära surra võib ka silmale nähtamatu kriimustuse saastumisel teatud bakteritega. Igasuguseid asju juhtub.

Meie saame lapsevanematena hoolitseda selle eest, et meie laste immuunsus toimib tugevana, peame andma neile võimaluse rahulikult põdeda ja terveneda, peame toitma neid päris toiduga, andma neile võimaluse olla palju õues ja vähem toas, õpetama neid hoolitsema elementaarse hügieeni eest jne. Ja otse loomulikult ei ole tarvis lapsi vedada kaugetesse eksootilistesse sihtkohtadesse, kui nende immuunsus selleks veel valmis ei ole.

sul endal kordusvaktsineerimised tehtud, et usinasti sõna võtad?

#3038446:

Kuidas on võimalik, et aastaks 2019 on ajaloost hästi tuntud ja paljudel sisuliselt igasuguse arstiabita (100 aastat tagasi taludes jne) läbi põetud lastehaigused puhutud ühiskonnas nii tohutuks probleemiks?

Nojah, seda nüüd päris nii öelda ei saa, et need haigused tollal nii süütud olid (tavalised jah), et põeti aga läbi ja mingeid probleeme polnud. Veel 100 aastat tagasi oli siiski üsna tavaline, et seal taluperes nii mõnigi laps mõne nn lastehaiguse tüsistuste tõttu suri. Minu vanavanemad nii ema kui isa poolt sündisid just 90-100 aastat tagasi ja igaühel neil oli vähemalt üks õde-vend, kes suri lapsena. Eks see oligi tollane elu, lapsi oli peredes muidugi ka rohkem. Tänapäeval ei lepiks me enam ju millegi niisugusega.

Tervislikud eluviisid on muidugi olulised ja kõige alustala, sellega nõustun.

#3038446:

Kuidas on võimalik, et aastaks 2019 on ajaloost hästi tuntud ja paljudel sisuliselt igasuguse arstiabita (100 aastat tagasi taludes jne) läbi põetud lastehaigused puhutud ühiskonnas nii tohutuks probleemiks? Need, kes vaktsineerivad, usuvad, et on pääsenud peaaegu kindlast surmast tänu vaktsineerimisele ja usuvad tõsimeeli, et mittevaktsineerijad mängivad oma laste eludega ruletti…

Täpselt nii see ju ongi. 19. sajandil enamus lapsi eestis ei elanud 5 aastaseks.

#3038446:

Ma ise ei ole põdenud läkaköha, ükski minu vaktsineerimata lastest ei ole seda veel põdenud, aga me ei karda seda.

Ja selle peale ei tule, et teie mittehaigestumises mängib rolli asjaolu, et enamus inimesi te ümber on vaktsineeritud…
Mina kardaks küll läkaköha rohkem kui mõnda muud suvalist hooajalist viirushaigust, mis enamasti kerge nohu-köhana kiiresti möödub. Mul on meeles enda vanaema jutud sellest, kui kõik tema kolm last (kes polnud tookord enam sugugi nii väikesed) korraga läkaköhas olid… Tänan, ei.

#3038446:

#3038406:

Niisiis ligikaudu 2500 last läkakoha ja järelikult ka teetanuse vastu vaktsineerimata, on ikka inimestel julgust.

Läkaköhasse haigestuvad ka vaktsineeritud inimesed, aga seda nimetatakse siis väga harva läkaköhaks. Leitakse köhale muu põhjus. Ja “ravitakse” seda.

Ma ise ei ole põdenud läkaköha, ükski minu vaktsineerimata lastest ei ole seda veel põdenud, aga me ei karda seda. Mitte rohkem kui teisi liikvel olevaid viirushaigusi, mille vastu ei ole vaktsiine. Tõeliselt raske on see haigus päris pisikestele, kes ei saa ka vaktsiinile loota, sest see on vaktsineerimiskalendris alles alates 3. elukuust.

Kuidas on võimalik, et aastaks 2019 on ajaloost hästi tuntud ja paljudel sisuliselt igasuguse arstiabita (100 aastat tagasi taludes jne) läbi põetud lastehaigused puhutud ühiskonnas nii tohutuks probleemiks? Need, kes vaktsineerivad, usuvad, et on pääsenud peaaegu kindlast surmast tänu vaktsineerimisele ja usuvad tõsimeeli, et mittevaktsineerijad mängivad oma laste eludega ruletti… Massihüsteeria, ei muu. Kellegi jaoks peab see olema kohutavalt kasulik.

Ma ei väida, et halbade asjaolude kokku langemisel võivad need haigused tõesti tähendada surmaotsust, aga kindlasti ei anna see põhjust oma laste süstemaatiliseks mürgitamiseks. Vaktsineerimisotsus ei tohiks olla hirmu pärast tehtud otsus. Ära surra võib ka silmale nähtamatu kriimustuse saastumisel teatud bakteritega. Igasuguseid asju juhtub.

Meie saame lapsevanematena hoolitseda selle eest, et meie laste immuunsus toimib tugevana, peame andma neile võimaluse rahulikult põdeda ja terveneda, peame toitma neid päris toiduga, andma neile võimaluse olla palju õues ja vähem toas, õpetama neid hoolitsema elementaarse hügieeni eest jne. Ja otse loomulikult ei ole tarvis lapsi vedada kaugetesse eksootilistesse sihtkohtadesse, kui nende immuunsus selleks veel valmis ei ole.

Kõik Eesti vanemad teavad, et lapsed vajavad värsket õhku, tervislikku toitu, piisavat und. Suurem osa inimesi teab ka, et oluline on käsi pesta, eriti nakkushaiguste hooajal.

Piisknakkustena levivad rasked haigused, kui need võtavad epideemia mõõdud, on väga nakkavad. Kas sa arvad, et talurahva lapsed passisid päev läbi toas nutiseadme taga, sõid ainult töödeldud toitu, kus sees ohtralt transrasva, ja reisisid lennukitega eksootilistele maadele?

Loe Tõde ja õigus läbi, kui see on jõukohane. Seal räägitakse difteeriaepideemiast. Läkaköha aga määratakse kindlaks lihtsa testiga, mille teeb perearstikeskus. See test tehakse ka vaktsineeritud lapsele vajadusel. Ei ole vaja ajada lauslolli juttu teemadel, mida sa ei valda.

Üks mu laps haigestus 3-aastaselt läkaköhasse. Ta oli küll vaktsineeritud, aga… Jube haigus oli, vältas veidi üle nelja kuu, vahel kergemalt, vahel aga väga raskelt. Diagnoosini jõudmine oli ka paras kadalipp. Ma ei tea, kas ei tahetud läkaköha tunnistada või tõesti ei tuntud haigust ära.
Ilmselgelt vaktsineerisin ka teise lapse, sest tahtsin miinimumini viia just kardetud läkaköha oha. Ma tõesti kardan seda haigust. Teina laps sai vaktsiinist tüsistused ja on täna raske puudega.

Saatuse nöök, et üks laps sai hoolimata vaktsiinist läkaköha ja teine vaktsiinist tüsistused.
Ega ma otse vaktsiinivastane pole, aga kui mul oleks kolmas laps, siis mõtleksin küll väga tõsiselt, kas ja mille vastu vaktsineerida.

#3038515:

Üks mu laps haigestus 3-aastaselt läkaköhasse. Ta oli küll vaktsineeritud, aga… Jube haigus oli, vältas veidi üle nelja kuu, vahel kergemalt, vahel aga väga raskelt. Diagnoosini jõudmine oli ka paras kadalipp.

Minu lapsel oli ka hull lõppematu köha, teste/proove ei tehtud. Mokaotsast poetas arst lõpuks, et ehk läkaköha oli. Oli saanud kõik kohustuslikud vaktsiinid.

#3037807:

#3037725:

…et tagasi on haigused, mis juba unustatud olid?

https://www.theguardian.com/society/2019/feb/02/dickensian-diseases-gout-whooping-cough-and-scarlet-fever-on-rise

No näiteks selline vandenõuteooria, et rahaahned ravimifirmad on need laborist rahva sekka lahti lasknud, et saaks aga rohkem ravimeid ja vaktsiine müüma hakata.

Pole sugugi võimatu, et nii ongi. Ravimiäris liiguvad suured rahad.