Esileht Väikelaps Millega tegu?

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Millega tegu?

Postitas:
Kägu

Laps 5. Lapsele lasteaias anti soovitus pöörduda lastepsühholoogi poole. Laps nutab, ärritub, kui midagi läheb valesti, vaikib kui õpetaja küsimusi küsib, ei kuula õpetajat alati, tegeleb hoopis meelepäraste asjadega edasi, väidab õpetajale, et on haige, aga tegelikult on terve ja mõtleb välja erinevaid lugusid või esitab neid temale sobivas võtmes. Näiteks läks konflikti teise lapsega, on alati jutt, et keegi tegi talle liiga. Peab viha ammu juhtunud olukordade peale ja väga tundlik teiste laste poolt talle öeldud sõnade osas. Nutab või kurdab hiljem, kui keegi midagi ütleb, ise midagi vastu sel hetkel öelda ei oska ja tundub, et ei kuulegi öeldut. Millega võib tegu olla?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Psühholoogi mõte pole üldse paha, kõlab sedamoodi, nagu väiksel inimesel oleks suured pinged sees. Pingeallika leidmine on vähem tähtis kui leida viise, kuidas need pinged maha laadida ja pingeolukordadega toime tulla. Selles psühholoog aitakski.

Valikuline tähelepanu ja reageerimine: kõik, mis käib ülitundlike laste kohta, kehtib mis tahes põhjusel fight-or-flight-režiimis lapse puhul. Ärritumine ebaõnnestumisel, teiste süüdistamine viitab enda väärtuse seostamisele tubli olemisega vms.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Käi psühholoogil ära ja ütle mis oli.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas lapsel on lasteaiaga seotud ebaõnnestumise tunded ülekaalus võrreldes õnnestumistega. Kas ta tunneb, et saab hakkama, tunneb, et tal on kollektiivis koht, et ta ei ole kõige viletsam, et ei narrita jne. Mul on ka tunne, et lapsel on palju sisepingeid ja ta ei oska ebaõnnestumistega toime tulla, põeb tagantjärele. Kui lasteaias ei saa kontrollida keskkonda ja stressi, siis oleks lapsel vaja midagi, milles ta on hea, trenni, käia lihtsalt sportimas ja nt jalutamise ajal rääkida maailmaasjadest jne, kvaliteetaeg, kvaliteettegevus, jagamatu tähelepanu lapsele vanema poolt, tunnustus, heakskiit, kui seda jääb väheks lasteaia ja sõprade poolt.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millega võib tegu olla?

Raseduse ajal veinitamist, mingit alkoholi, meelemürki ei tarbinud? Ühest chilliõhtust võib piisata loote tervise kahjustamiseks.

Isa, kus lapse isa on, juhtus temaga midagi? Kõik mis ümberringi toimub mõjutab samal ajal meie psüühhikat. See hambad laiali itsitamine, et ainult mina oskan last kasvatada, ei ole õige. Lihtne turvatunne võib lapsel puududa.

0
-10
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Neurootilisus ülekaalus (suure viisiku järgi)?

+1
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Arvan, et tegemist on ülitundliku lapsega, kellele suures lastekollektiivis igapäevane viibimine käib üle jõu. Lapsel tekkinud kaitsemehhanismid, nt “ei kuule, ei näe, olen haige”. Õpetajaga pole head kontakti, pole täiskasvanut, kellele toetuda lasteaias olles.

Mul kodus on ka selline tegija (nüüd juba 6-aastane), kelle puhul ei aitanud muu kui koormuse vähendamine. Ehk siis 1 kuni 2 lasteaiavaba päeva nädalas ja/või võimalusel lühemad päevad. Eriti hästi on mõjunud pandeemia esimene laine, kui laps oli pool aastat kodune. Sellega ununesid teatud käitumismustrid lasteaias ja uuesti minnes oli tegu hoopis teise lapsega.

Psühholoogi vastuvõtul võiks muidugi käia (ka endal see kogemus olemas), aga imesid ei tasu oodata sest a) hea spetsialisti leidmine pole lihtne ja b) psühholoog last ega tema käitumist ei muuda – heal juhul saab lapsevanemat nõustada, aga igapäevane “töö” jääb ikkagi ema-isale.

Mina soovitan pigem ennast harida ülitundlikkuse teemadel – odavam ja pikemas perspektiivis jätkusuutlikum viis ona last aidata. Gordon Neufeldi koolkond nt jagab infot ülitundlike laste eripäraradest ja ka konkreetseid nõuandeid vanematele. Olemas raamatud, veebiseminarid, lastevanemate fb grupid jne.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

hea spetsialisti leidmine pole lihtne

kelle jaoks spetsialist hea peab olema?  aga mis siis juhtuks,  kui ise võtaks spetsialisti juttu,  nõuandeid ja soovitusi vähe tõsisemalt, mis siis küll juhtuks.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neurootilisus ülekaalus (suure viisiku järgi)?

Tavalisele inimesele pole sellist lausekest ilma seletuseta küll mõtet ette visata. Mõtled, et paned tarka, aga seletuseta jääb see lihtsalt sildistamiseks. Elavad ka neurootilisema iseloomujoonega inimesed kenasti, aga vajavadki rohkem toetust, rohkem heakskiitu, nad ongi õrnemad ja vajavad lahkemat keskkonda. Lasteaed seda tihtipeale ei suuda pakkuda, õpetajad ei jõua ja lapsed ei oska, suur rühm ja kõik räägib sellele vastu. Selline laps saaks paremini hakkama väiksemas seltskonnas, kus enda nähtavaks tegemiseks ei pea karjuma või rusikatega teed tegema, kus jätkub aega ja tähelepanu ka tagasihoidlikele. Mõni inimene lihtsalt ei lähe endale tähelepanu nõudma, kuigi seda vajab. (psühholoog)

Neurootiline isiksusejoon: Kõrgema neurootilisuse tasemega inimesed on emotsionaalselt tundlikud ja stressile haavatavad. Nad tõlgendavad tõenäolisemalt tavalisi olukordi ohtlike olukordadena ja väiksemaid tagasilööke lootusetult rasketena. Negatiivne emotsionaalne seisund püsib neurootilistel indiviididel keskmisest pikemat aega. Seetõttu on neil tihti ka halb tuju. Neurootilisus on seotud töö suhtes pessimistliku hoiakuga, arvamusega, et töötamine segab isiklikku elu, ning ärevusega töö suhtes. https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_viisik

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selline laps saaks paremini hakkama väiksemas seltskonnas, kus enda nähtavaks tegemiseks ei pea karjuma või rusikatega teed tegema, kus jätkub aega ja tähelepanu ka tagasihoidlikele. Mõni inimene lihtsalt ei lähe endale tähelepanu nõudma, kuigi seda vajab. (psühholoog)

Inimese iseloomujooned on sündides kaasa tulnud. Samamoodi nagu on kaasa tulnud ettevõtlikkuse ja reisimise geenid. Negatiivsete emotsioonide kogemine jääb tugevalt esiplaanile, ükskõik, kui palju toetust laps ei saa. Täiskasvanueas on see eriti raske, sest maailm on ekstravertide ja kohanejate päralt.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ükskõik, kui palju toetust laps saab*.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõtled, et paned tarka, aga seletuseta jääb see lihtsalt sildistamiseks.

Ohh, vaevalt sulle keegi koguaeg paha tahab, kui TA paluti pöörduda lastepsühholoogi vastuvõtule, siis sinna tuleb ka minna.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui TA paluti pöörduda lastepsühholoogi vastuvõtule, siis sinna tuleb ka minna

See ei ole karistus, vaid võimalus.

Tasubki minna sellise mõtlemisega, et ei otsi süüdlast (ei lasteaiast ega kodust) ega viga lapses, vaid toetavaid võtteid, mida juurde õppida.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei ole karistus, vaid võimalus. Tasubki minna sellise mõtlemisega, et ei otsi süüdlast (ei lasteaiast ega kodust) ega viga lapses, vaid toetavaid võtteid, mida juurde õppida.

Kas mõni võib psühholoogile suunamist karistusena tõlgendada? No ei ole lihtsalt võimalik! Keegi ei otsigi süüdlast, kuidas inimene sellise mõtte peale üldse tuleb. Unustada tuleb igasugune valehäbi, rääkida otse ja ausalt, kõik mis on olnud mõjutab meid.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tasubki minna sellise mõtlemisega, et ei otsi süüdlast (ei lasteaiast ega kodust) ega viga lapses, vaid toetavaid võtteid, mida juurde õppida.

Uinamuina jutt, mis karmis maailmas ei päde.

+1
-6
Please wait...

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Väikelaps Millega tegu?