Teema: Millega tegu?

Käi psühholoogil ära ja ütle mis oli.

#3914908:

Millega võib tegu olla?

Raseduse ajal veinitamist, mingit alkoholi, meelemürki ei tarbinud? Ühest chilliõhtust võib piisata loote tervise kahjustamiseks.

Isa, kus lapse isa on, juhtus temaga midagi? Kõik mis ümberringi toimub mõjutab samal ajal meie psüühhikat. See hambad laiali itsitamine, et ainult mina oskan last kasvatada, ei ole õige. Lihtne turvatunne võib lapsel puududa.

Arvan, et tegemist on ülitundliku lapsega, kellele suures lastekollektiivis igapäevane viibimine käib üle jõu. Lapsel tekkinud kaitsemehhanismid, nt “ei kuule, ei näe, olen haige”. Õpetajaga pole head kontakti, pole täiskasvanut, kellele toetuda lasteaias olles.

Mul kodus on ka selline tegija (nüüd juba 6-aastane), kelle puhul ei aitanud muu kui koormuse vähendamine. Ehk siis 1 kuni 2 lasteaiavaba päeva nädalas ja/või võimalusel lühemad päevad. Eriti hästi on mõjunud pandeemia esimene laine, kui laps oli pool aastat kodune. Sellega ununesid teatud käitumismustrid lasteaias ja uuesti minnes oli tegu hoopis teise lapsega.

Psühholoogi vastuvõtul võiks muidugi käia (ka endal see kogemus olemas), aga imesid ei tasu oodata sest a) hea spetsialisti leidmine pole lihtne ja b) psühholoog last ega tema käitumist ei muuda – heal juhul saab lapsevanemat nõustada, aga igapäevane “töö” jääb ikkagi ema-isale.

Mina soovitan pigem ennast harida ülitundlikkuse teemadel – odavam ja pikemas perspektiivis jätkusuutlikum viis ona last aidata. Gordon Neufeldi koolkond nt jagab infot ülitundlike laste eripäraradest ja ka konkreetseid nõuandeid vanematele. Olemas raamatud, veebiseminarid, lastevanemate fb grupid jne.

#3916840:

Neurootilisus ülekaalus (suure viisiku järgi)?

Tavalisele inimesele pole sellist lausekest ilma seletuseta küll mõtet ette visata. Mõtled, et paned tarka, aga seletuseta jääb see lihtsalt sildistamiseks. Elavad ka neurootilisema iseloomujoonega inimesed kenasti, aga vajavadki rohkem toetust, rohkem heakskiitu, nad ongi õrnemad ja vajavad lahkemat keskkonda. Lasteaed seda tihtipeale ei suuda pakkuda, õpetajad ei jõua ja lapsed ei oska, suur rühm ja kõik räägib sellele vastu. Selline laps saaks paremini hakkama väiksemas seltskonnas, kus enda nähtavaks tegemiseks ei pea karjuma või rusikatega teed tegema, kus jätkub aega ja tähelepanu ka tagasihoidlikele. Mõni inimene lihtsalt ei lähe endale tähelepanu nõudma, kuigi seda vajab. (psühholoog)

Neurootiline isiksusejoon: Kõrgema neurootilisuse tasemega inimesed on emotsionaalselt tundlikud ja stressile haavatavad. Nad tõlgendavad tõenäolisemalt tavalisi olukordi ohtlike olukordadena ja väiksemaid tagasilööke lootusetult rasketena. Negatiivne emotsionaalne seisund püsib neurootilistel indiviididel keskmisest pikemat aega. Seetõttu on neil tihti ka halb tuju. Neurootilisus on seotud töö suhtes pessimistliku hoiakuga, arvamusega, et töötamine segab isiklikku elu, ning ärevusega töö suhtes. https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_viisik

Ükskõik, kui palju toetust laps saab*.

#3917494:

kui TA paluti pöörduda lastepsühholoogi vastuvõtule, siis sinna tuleb ka minna

See ei ole karistus, vaid võimalus.

Tasubki minna sellise mõtlemisega, et ei otsi süüdlast (ei lasteaiast ega kodust) ega viga lapses, vaid toetavaid võtteid, mida juurde õppida.

#3917565:

Tasubki minna sellise mõtlemisega, et ei otsi süüdlast (ei lasteaiast ega kodust) ega viga lapses, vaid toetavaid võtteid, mida juurde õppida.

Uinamuina jutt, mis karmis maailmas ei päde.