Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 124 )

Teema: Millest elasid Vargamäe inimesed?

Postitas:
Kägu

Tõe ja õiguse teema on küll olemas, aga see on nii pikk, et ei jaksa kõike läbi lugeda. Nii et vabandan, kui teema on juba jutuks olnud.
Mul jäi filmi vaadates küsimus. 11 kotti vilja peeti heaks saagiks ja ega kartuleidki palju olnud.. Samas oli ülal pidada kümmekond inimest. Lisaks maksis Andres tagasi laenu ja maksis kraavide kaevamise eest. Millest nad elasid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Herned, oad, kapsad, naerid, seened. Eks supp peamine söök oli. Jahukörti söödi, selleks ikka 11 kotist jagus, kuigi sealt tuli loomadele ka anda. Kahtlane jah.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mitu kilo vilja on kotis? korruta see 11ga läbi, saad teada kilodes viljahulga. Ma ei ole filmi näinud ja raamatut ei enam mäleta, aga kas oli tegu ainult rukkiga? Kasvatati ka otra, nisu, kaera, lisaks köögivilju + piimakari + lihaloomad, kodulinnud. Müüdi kõike, mis talus kasvatati sh. ka noorloomi, mida endale ei jäetud (vasikad, põrsad jne), võid, mune, liigset heina, saadud rahast sellest maksti laenud, säästeti. Minu vanavanaisa käis taludest kraami üles ostmas ja müüs seda nii Eesti, kui ka Peterburi turgudel, ostis selle raha eest endale talu ning ehitas hiljem maja ka linna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kes see tollel ajal jahu söögiks tarvitas?

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.
Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.
Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Söödi ikka hapupiima hernejahuga ja ilma, soolasilku, palju kartulit, odrajahukaraskit (millel ka kartul sees). Kapsaid, naereid, ube, kaalikaid. Metsast toodi seeni, marju.
Marja- ja viljapuuaiad on uuema aja mood. Neid hakati maja ümber panema alles 19. sajandi lõpu poole/ 20.sajandi alguses, kui eestlased hakkasid talusid päriseks ostma. Ja see oli tükk aega ikka rikkamate häärberite teema.

Sügisel tapeti talus ka siga või lammas, see soolati tünni ja siis kevadeni võeti seda vähehaaval. Isegi kana tapeti haruharva söögiks.

Ikka ise pidi tol ajal kasvatama ja tegema kõik. Poest toodi ainult soola, sitsirätikuid ja seebikivi.
Raha saadigi parema talutoodangu müügist turul (muna, või, mesi) või müüdi ära mõni kenam härjavärss. Metsa müüdi ka veidi, aga seda materjali läks tihti endalgi tarvis.

Sellest 11 kotist pidi saama perele kartuli ja samblaga segatud leiba ja uueks aastaks viljaseemne ka.
Ja see oli rukis – leivavili, mida valdavas osas kasvatati ja mille kottide lugemine midagi tähendas.
Nisu kasvatati palju vähem ja see oli nagu luksuskraam ainult rikkamate põldudel. Või mis põldudel – põllulapil ikka. Kes see siis nisu jaoks põllumaad raiskas – see nii pirtsakas ja peen vili.
Lisaks kasvatati veel otra, sest seda segati ka kördi sisse, tehti karaskit.
Ja muidugi pidi viljast saama ka linnaseid õlle jaoks, sest ilma õlleteota küll ükski talu ei olnud.

Loomadele jahu ega vilja küll ei antud tollel ajal, ainult hobustele kasvatati spetsiaalselt natukese kaeru. Aga seda anti ka neile jao pärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

No sead jooksid neil seal ju ka ringi, nagu sa nägid, talveks tehti sisse soolaliha, hapukapsaid, kuivatati herneid. osa läks müügiks. tegevus toimub 19. sajandi keskoaigas ja lõpupoole, siis enam nii pime keskaeg ei olnud. Võrdluseks näiteks Oskar Lutsu Kevade tegevustik langeb peaaegu samasse aega, no vbla on 10-20 aastat hiljem. kevade ilmus romaanina varem kui Tõde ja õigus, mõlemad teosed räägivad umbkaudu samast ajast, kuigi tammsaare lugu tundub palju arhailisem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soine ja muidu vilets maa jagab saaki ju näpuotsaga. Ime, et nad need 11 kotti jahugi kokku said.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Söödi ikka hapupiima

Kindlasti mitte, söödi või tegemisest jäänud vadakut ja koore tegemisest tekkinud lõssi. Või sõitis muidugi linna turule. Liha said heal juhul killukese pühadeks, soolasilk oli söögiks. Kevade tegevus ei toimunud pärapõrgu soos. Kivirähk ju kirjutas kuidas oli unistuseks süüa sularasva.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

korrapärane kepp ja diskomuusika aitas hullemast üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegevus toimus 19.sajandi viimasel veerandil. I osa algab lausega: See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul …
Mis puutub puuvilja- ja marjaaedade rajamisse, siis filmis on stseen, kui Andres toob kusagil õunapuuistikuid ja istutab neid maja akna alla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Müüsid vilja viinatööstusele, lihalooma lihunikule, viisid kartuleid ja muud põllusaaki turule.
Tegid võid müügiks, müüsid mune.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

Ja oli väga vedamine, et kartul oli olemas ja tsaarivenemaa levitas kartulikasvatust, koos kartulikasvatuse laienemisega jäid suuremad näljahädad Eesti- ja Liivimaal sest ajast olemata. Vili on palju keerulisem kasvatada ja kergem ikalduma kui kartul. Pealgi mõisad hoidsid vilja viinapõletamiseks (mille tooraineks hiljem sai kartul) ja magasiaidad, kust rahvas sai ikalduse järel viljaabi, seati ka alles pärisorjuse lõpu ajal sisse. U sel ajal kui hakkab Tõe ja õiguse I osa oligi näljahädad lõppenud 1860.aastatel oli mitu viletsat aastat järjest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

normaalset sööki polnud. internetti polnud. töö hommikust õhtuni. elu nagu õudusfilmis

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.
Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.
Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Päris kurb. Kust siis vanarahvas vitamiine sai? JU ei saanudki, ehk seetõttu oli eluiga lühike ja ka lapsed nõrgad ning paljud surid imikuna haigustesse.
Meie räägime siin apelsinide, mangode, banaanide, lõhe jms. söömisest ja ikka süüakse veel purgilisandeid ka juurde. Eluiga pikeneb, kas seetõttu?

Please wait...
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

No sead jooksid neil seal ju ka ringi, nagu sa nägid, talveks tehti sisse soolaliha, hapukapsaid, kuivatati herneid. osa läks müügiks. tegevus toimub 19. sajandi keskoaigas ja lõpupoole, siis enam nii pime keskaeg ei olnud. Võrdluseks näiteks Oskar Lutsu Kevade tegevustik langeb peaaegu samasse aega, no vbla on 10-20 aastat hiljem. kevade ilmus romaanina varem kui Tõde ja õigus, mõlemad teosed räägivad umbkaudu samast ajast, kuigi tammsaare lugu tundub palju arhailisem.

Kevade tegevus toimub siiski ca 20-30a hiljem

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

No sead jooksid neil seal ju ka ringi, nagu sa nägid, talveks tehti sisse soolaliha, hapukapsaid, kuivatati herneid. osa läks müügiks. tegevus toimub 19. sajandi keskoaigas ja lõpupoole, siis enam nii pime keskaeg ei olnud. Võrdluseks näiteks Oskar Lutsu Kevade tegevustik langeb peaaegu samasse aega, no vbla on 10-20 aastat hiljem. kevade ilmus romaanina varem kui Tõde ja õigus, mõlemad teosed räägivad umbkaudu samast ajast, kuigi tammsaare lugu tundub palju arhailisem.

Kevade tegevus toimub siiski ca 30a hiljem

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.

Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.

Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Päris kurb. Kust siis vanarahvas vitamiine sai? JU ei saanudki, ehk seetõttu oli eluiga lühike ja ka lapsed nõrgad ning paljud surid imikuna haigustesse.

Meie räägime siin apelsinide, mangode, banaanide, lõhe jms. söömisest ja ikka süüakse veel purgilisandeid ka juurde. Eluiga pikeneb, kas seetõttu?

No Lunin ei olnud veel öelnud maarahvale, et vitamiinid on kasulikud…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

Kas Vargamäe rahvas mitte sisemaal ei elanud? Jõest oli raamatus juttu, merd ei mäleta, et oleks mainitud. Et siis, kust nad silku said?

Please wait...
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

Kas Vargamäe rahvas mitte sisemaal ei elanud? Jõest oli raamatus juttu, merd ei mäleta, et oleks mainitud. Et siis, kust nad silku said?

Rannarahvas käis vahel müümas ehk. Olid ju kokkuostjad ja vaheltkauplejad ka tollal olemas. Kuigi jah, see silgusoolveejutt kõlab sisemaal natuke veidralt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soolasilgud toodi tünniga turult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas Vargamäe rahvas mitte sisemaal ei elanud? Jõest oli raamatus juttu, merd ei mäleta, et oleks mainitud. Et siis, kust nad silku said?

noo kui teisi eesti klassikuid lugeda, kelle teosed samast ajastust jutustavad, siis sealt saame teada, et mereäärsetel kaluritel oli jälle põllumajandussaadustest puudu ja nad käsisid sisemaal oma kala vilja jms vastu vahetamas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

Kas Vargamäe rahvas mitte sisemaal ei elanud? Jõest oli raamatus juttu, merd ei mäleta, et oleks mainitud. Et siis, kust nad silku said?

Rannarahvas käis vahel müümas ehk. Olid ju kokkuostjad ja vaheltkauplejad ka tollal olemas. Kuigi jah, see silgusoolveejutt kõlab sisemaal natuke veidralt.

Tavaliselt tuli enne heinategu rannarahvas silgutünnidega sisemaale – heinateo ajaks oli ikka vaja soolast ka põske pista. Tavaliselt tehti vahetust – neilt saadi kott vilja, rammusat sinki (rannaäärsed põllud ei toitnud hästi loomi, olid kivised); vahetati munade ja või vastu.
Tavaliselt osteti suur silgutünn kahe pere peale, sest üksi läks kalliks osta.
/allikaks on erinevad raamatud, mida loetud/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

normaalset sööki polnud. internetti polnud. töö hommikust õhtuni. elu nagu õudusfilmis

Ja mis töö see veel oli: jändasid vastikute lehmadega, sumpasid poris, istutasid mingeid teri ja raiusid puid. Pole ime, et Krõõt peast segi läks ja maha suri, ainult idioot suudab sellist elu elada.
Ei kosmeetikut, ei küünetehnikuid, ei ööklubisid ega jõusaali, psühholoogist ja toitumisnõustajast rääkimata.

Mina ka ei saa aru, kuidas nad üldse elasid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Filmikunst on ikka võimas! Nii mõnigi saab üht-teist harivat teada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Peale selle ei olnud alguses ju 10-11 inimest. Talvel oli vist tüdruk ainult ja sulane vist ikka vaid suvel. Nii et alguses kõige rohkem neljakesi. Hiljem kui lapsi juurde tuli siis oli saak ka parem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik me oleme pärit oma lapsepõlvest. Meie vanemad omakorda oma lapsepõlvest, nende vanemad omakorda enda omast. Ega filmis toodud pinged kuhugi kadunud pole. Need on läbi mõjutuste jõudnud igaühe tänasesse päeva.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga öelge targemad mulle, kui palju maad Andresel oli?
Raamatus on

arvu poolest üle poolteisesaja tiinu

Mis see poolteistsada tiinu oleks? 15 ha? või 150 ha? Viimane nagu liig…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis see poolteistsada tiinu oleks?

Üks tiin ongi üks hektar. Natuke peale.
Aga ega see tal kõik põllumaa olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

c-p
Tiin ehk tessatin ehk dessatiin on vana pindalaühik. Üks tiin on 2400 ruutsülda või 6 tallinna vakamaad (1,0925 hektarit).

Oligi u 150 ha…sood ja raba põhiliselt ja üleujutatavat heinamaad jms st põllumaad oli vähe, enamus oli täiesti kasutamiskõlbmatu kus isegi loomi ei andnud karjatada, muust rääkimata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõe ja õiguse teema on küll olemas, aga see on nii pikk, et ei jaksa kõike läbi lugeda.

M.O.T.T. Inimesed ei jaksa enam pikki tekste lugeda. Ja see algab juba koolist: tekstülesanne võib max kahte lauset sisaldada, näite.s Maril on kaks õuna, Jüril kolm. Mitu õuna on lastel kokku? Kui oleks: Maril on ühe võrra vähem õunu, kui Jüril. Jüril on kolm õuna. Arvuta, mitu õuna on Maril ja mitu õuna on lastel kokku?, siis jookseb juba juhe kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.

Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.

Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Päris kurb. Kust siis vanarahvas vitamiine sai? JU ei saanudki, ehk seetõttu oli eluiga lühike ja ka lapsed nõrgad ning paljud surid imikuna haigustesse.

Meie räägime siin apelsinide, mangode, banaanide, lõhe jms. söömisest ja ikka süüakse veel purgilisandeid ka juurde. Eluiga pikeneb, kas seetõttu?

Hapukapsas ja loomamaks oli talvine vitamiinide allikas. Hapukapsasse segati ka jõhvikaid. Peet ja kaalikas ka, need olid tollal küll kiduramad kuid mikrotoitainete kogus sama mis praeguse aja toidus. Aga kõvasti ühekülgsem oli see toitumine ikkagi.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 124 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?