Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 124 )

Teema: Millest elasid Vargamäe inimesed?

Postitas:
Kägu

Tõe ja õiguse teema on küll olemas, aga see on nii pikk, et ei jaksa kõike läbi lugeda.

M.O.T.T. Inimesed ei jaksa enam pikki tekste lugeda. Ja see algab juba koolist: tekstülesanne võib max kahte lauset sisaldada, näite.s Maril on kaks õuna, Jüril kolm. Mitu õuna on lastel kokku? Kui oleks: Maril on ühe võrra vähem õunu, kui Jüril. Jüril on kolm õuna. Arvuta, mitu õuna on Maril ja mitu õuna on lastel kokku?, siis jookseb juba juhe kokku.

Ah, jäta nüüd. Võrdled ju võrreldamatut. On väga suur vahe, kas loed sidusat teksti (pikkus polegi oluline) või lehekülgede kaupa mingit teemat siin perekoolis, mis on paratamatult hüplik, sisaldades ka igasugu “pahna” ja asjasse mittepuutuvat. Täiesti arusaadav, et ei pruugi jaksata seda kõike läbi kedrata. Mingi “pika tekstiga” seda küll samastada ei saa, rääkimata üldistavate järelduste tegemisest inimeste lugemisoskuse ja -võime kohta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

aga samas maksis 20 aastaga talulaenu kinni .Kes viitsib arvutage palju sellise maalahmaka ja elamise jaoks praegu laenu peab võtma ja kas saaksite 20 aastaga makstud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ega nad seal hästi ei elanud, filmiski juttu, et vahepeal pidi mitu kuud ainult kartuleid silgusoolveega sööma.

Kas Vargamäe rahvas mitte sisemaal ei elanud? Jõest oli raamatus juttu, merd ei mäleta, et oleks mainitud. Et siis, kust nad silku said?

randlastest kalakaupmehed käisid üle eesti ju Soolasilk oli kõikjalpühitoit.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et vitamiine said nad rohkem kui tänapäeva inimesed, kes vitsutavad surnuks töödeldud toite nagu krõpse, komme, valget saia, makaroni jne. Tuhkagi need eksootilised puuviljad vitamiine sisaldvad. Need korjatakse pooltoorelt ära, pritsitakse ja töödeltakse. Tekitavad pigem allergiat.

Lapsed ei olnud kindlasti mitte nõrgemad. Tänapäeva lapsed ei sure massiliselt tänu kaasaegsele meditsiinile ja vaktsiinidele, mis hoiab elus ka sügavalt enneaegsed ja väga sügava puudega lapsed, kes looduses kunagi ellu ei jääks.

19 sajandi keskpaik ei olnud see söök enam nii üksluine midagist, et ainult körti ja körti.

Kevade filmi alguses kirjutab klassituppa viidud Arno oma tahvliksele september 1895. Aga nüüd meenutagem, milliseid toite Kiire venna ristsetel pidulauale ja köstrile ette kanti ning kui peened lauanõud ja puha. Miks te arvate, et 30 aastat varem oli veel ürgaeg, kus ainult körti luristati?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegevus toimus 19.sajandi viimasel veerandil. I osa algab lausega: See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul …

Mis puutub puuvilja- ja marjaaedade rajamisse, siis filmis on stseen, kui Andres toob kusagil õunapuuistikuid ja istutab neid maja akna alla.

1872 aastal algab, ütles Tanel Toom.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kes see tollel ajal jahu söögiks tarvitas?

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.

Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.

Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Söödi ikka hapupiima hernejahuga ja ilma, soolasilku, palju kartulit, odrajahukaraskit (millel ka kartul sees). Kapsaid, naereid, ube, kaalikaid. Metsast toodi seeni, marju.

Marja- ja viljapuuaiad on uuema aja mood. Neid hakati maja ümber panema alles 19. sajandi lõpu poole/ 20.sajandi alguses, kui eestlased hakkasid talusid päriseks ostma. Ja see oli tükk aega ikka rikkamate häärberite teema.

Sügisel tapeti talus ka siga või lammas, see soolati tünni ja siis kevadeni võeti seda vähehaaval. Isegi kana tapeti haruharva söögiks.

Ikka ise pidi tol ajal kasvatama ja tegema kõik. Poest toodi ainult soola, sitsirätikuid ja seebikivi.

Raha saadigi parema talutoodangu müügist turul (muna, või, mesi) või müüdi ära mõni kenam härjavärss. Metsa müüdi ka veidi, aga seda materjali läks tihti endalgi tarvis.

Sellest 11 kotist pidi saama perele kartuli ja samblaga segatud leiba ja uueks aastaks viljaseemne ka.

Ja see oli rukis – leivavili, mida valdavas osas kasvatati ja mille kottide lugemine midagi tähendas.

Nisu kasvatati palju vähem ja see oli nagu luksuskraam ainult rikkamate põldudel. Või mis põldudel – põllulapil ikka. Kes see siis nisu jaoks põllumaad raiskas – see nii pirtsakas ja peen vili.

Lisaks kasvatati veel otra, sest seda segati ka kördi sisse, tehti karaskit.

Ja muidugi pidi viljast saama ka linnaseid õlle jaoks, sest ilma õlleteota küll ükski talu ei olnud.

Loomadele jahu ega vilja küll ei antud tollel ajal, ainult hobustele kasvatati spetsiaalselt natukese kaeru. Aga seda anti ka neile jao pärast.

Tänan hea kommentaari eest. Samas hariv ja meeldetuletav, samas meelelahutuslik ja ka ajakohane. Aitäh!

Please wait...
Postitas:
kitah

selle nisusaia teemaga haakub selline raamat nagu “Minu esimesed triibulised”, kus mõisnikupojaga mänginud talupojalaps sai päeva lõpuks õhukese viilaka kollast saia. praegu ja ka nõukaajal mõtlesime, et no mis too tühi saiaviilakas, et proua oli hirmus koi. st eks ta võis ihne olla muidugi, kuid peamine point on see, et polnud ilmselt sakstelgi tollal nisuleiba nii kippelt käepärast, ja magus nisusai, eriti safraniga kollaseks tehtud, oli ka neil pidukaup. no muidugi oleks too viilakas võinud siis paksem olla, aga nojah … akkab talupoeg end veel liiga äste tundma, eksole. seega ilmselt oli see saiaviil proua arvates piisavalt lahke and selle eest, et tema pojal seltsiline oli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Saia, sepikut, odrakaraskit jne tehti suuremate pidude ajaks. Viisid ju Mäe tüdrukud Oru poistele ikka salaja aiaaugust pidusaia..
Karjapoisile ütles Krõõt kirikusse minnes, et võta aidast nisuleiba ja määri võid ka peale jne Ma ei viitsi praegu raamatut välja otsida, et mis pühad siis parajasti olid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Söödi ikka hapupiima

Kindlasti mitte, söödi või tegemisest jäänud vadakut ja koore tegemisest tekkinud lõssi. Või sõitis muidugi linna turule. Liha said heal juhul killukese pühadeks, soolasilk oli söögiks. Kevade tegevus ei toimunud pärapõrgu soos. Kivirähk ju kirjutas kuidas oli unistuseks süüa sularasva.

Mitte või tegemisest jäänud vadakut, vaid petti ehk võipiima. Olevat väga maitsev olnud. Midagi muud kui see, mida meil peti nime all müüakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte või tegemisest jäänud vadakut, vaid petti ehk võipiima. Olevat väga maitsev olnud. Midagi muud kui see, mida meil peti nime all müüakse.

Googeldasin spetsiaalselt, et olla kindel õigetes terminites. Vadak e juustuvesi on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus. Pett ehk võipiim võib olla hapendatud või rõõsk. Mingi imemaitsev asi see võipiim tänapäeva inimesele küll pole, olen ise 90ndatel vahukoorest võid teinud, selle poolläbipaistva piimaga ei osanud midagi peale hakata. Jahukõrdi ja puukooore või samblaga pooleks leiva kõrvale võis tõesti asjalik olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõe ja õiguse teema on küll olemas, aga see on nii pikk, et ei jaksa kõike läbi lugeda.

M.O.T.T. Inimesed ei jaksa enam pikki tekste lugeda. Ja see algab juba koolist: tekstülesanne võib max kahte lauset sisaldada, näite.s Maril on kaks õuna, Jüril kolm. Mitu õuna on lastel kokku? Kui oleks: Maril on ühe võrra vähem õunu, kui Jüril. Jüril on kolm õuna. Arvuta, mitu õuna on Maril ja mitu õuna on lastel kokku?, siis jookseb juba juhe kokku.

Ah, jäta nüüd. Võrdled ju võrreldamatut. On väga suur vahe, kas loed sidusat teksti (pikkus polegi oluline) või lehekülgede kaupa mingit teemat siin perekoolis, mis on paratamatult hüplik, sisaldades ka igasugu “pahna” ja asjasse mittepuutuvat. Täiesti arusaadav, et ei pruugi jaksata seda kõike läbi kedrata. Mingi “pika tekstiga” seda küll samastada ei saa, rääkimata üldistavate järelduste tegemisest inimeste lugemisoskuse ja -võime kohta.

No aga lugegu siis paberkandjal teosed läbi! Kõige autentsem, sest film annab osalt edasi ikkagi režissööri nägemuse, raamat kirjaniku ehk looja oma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.

Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.

Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Päris kurb. Kust siis vanarahvas vitamiine sai? JU ei saanudki, ehk seetõttu oli eluiga lühike ja ka lapsed nõrgad ning paljud surid imikuna haigustesse.

Meie räägime siin apelsinide, mangode, banaanide, lõhe jms. söömisest ja ikka süüakse veel purgilisandeid ka juurde. Eluiga pikeneb, kas seetõttu?

Hapukapsas ja loomamaks oli talvine vitamiinide allikas. Hapukapsasse segati ka jõhvikaid. Peet ja kaalikas ka, need olid tollal küll kiduramad kuid mikrotoitainete kogus sama mis praeguse aja toidus. Aga kõvasti ühekülgsem oli see toitumine ikkagi.

Ühekülgne jah, aga ilmselt ka tervislikum. Ei olnud neil ju transrasvu, pestitsiide, herbitsiide, ületöödeldud poolfabrikaate. Magusatki ei saanud eriti.
Hapukapsas jõhvikatega võis väga hea asi olla – fermenteeritud toit pealekauba.

Keegi mainis marju ja seeni. Imestan, et kas oli tollal aega selliseks nokkimiseks. Lapsed käisid? Ja mis nad oleks teinud nende seente-marjadega? Vist ainult kuivatamine võiks kõne alla tulla, sest hoidiste tegemine tuleb oma pool sajandit hiljem alles.

Please wait...
Postitas:
kitah

marju kuivatati, kuid jõhvikas säilib ka vee sees kenasti. maasikaid, vaarikaid ja mustikaid võidi mõisasse viia. seeni ilmselt kuivatati, aga võidi ka tünni sisse soolata. kui kogus suur ei olnud, söödi värskelt. kasen’d nüüd alati ekstra metsas käidi, sageli olid just karjalapsed need, kes käisid, sest karja kõrval oli neil palju aega. ja ega siis polnud ju selliseid kultuurkarjamaid, ainult kodulähedased koplid, aga lehmade ja sigadega uidati ilmselt kõik metsaveered ja kraaviservad läbi, mis oli kahel põhjusel praktiline – sai sealne hein ka loomade kõhtu ja teiseks ei saanud kari siis vilja minna.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No aga lugegu siis paberkandjal teosed läbi! Kõige autentsem, sest film annab osalt edasi ikkagi režissööri nägemuse, raamat kirjaniku ehk looja oma.

Seal raamatus ei ole mu meelest keskendutud ei samblaleivale ega võipiimale, söögist pole nii hirmus palju juttu, saad aru, et vorst on piduroog ja tööd tuli palju teha ja head maad oli vähevõitu. Aga ei ole seal näpunäiteid, kuidas üheteist viljakotiga üksteist inimest ja kari aasta otsa ära toita ja sealjuures veel laen makstud ja pearuga ärplemiseks raha kõrvale pandud saab. 2.-4. osani on üldse valdavalt linnaelu, 3. osa lõpus küll Indrek ikka läheb Vargamäele. Aga lugdes siit seda eluolu, tundub see ikka masendav ja pingeline küll. Harid ja kasvatad, aga suuremat osa ise ei naudigi, segad heale viljale sammalt hulka, et kõhu täis saaks, ja piimast teed võid müügiks, mida ise saad siis pidupäeval maitsta. Kogu aeg sööd enam-vähem saepuru ja rabad tööd, et siis pidupäevaks korra normaalse inimese kombel süüa. Ja kui veel ilmaga ei vea, siis on kõik see töö ja vaev vastu taevast ja surm silme ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga lugegu siis paberkandjal teosed läbi! Kõige autentsem, sest film annab osalt edasi ikkagi režissööri nägemuse, raamat kirjaniku ehk looja oma.

Seal raamatus ei ole mu meelest keskendutud ei samblaleivale ega võipiimale, söögist pole nii hirmus palju juttu, saad aru, et vorst on piduroog ja tööd tuli palju teha ja head maad oli vähevõitu. Aga ei ole seal näpunäiteid, kuidas üheteist viljakotiga üksteist inimest ja kari aasta otsa ära toita ja sealjuures veel laen makstud ja pearuga ärplemiseks raha kõrvale pandud saab. 2.-4. osani on üldse valdavalt linnaelu, 3. osa lõpus küll Indrek ikka läheb Vargamäele. Aga lugdes siit seda eluolu, tundub see ikka masendav ja pingeline küll. Harid ja kasvatad, aga suuremat osa ise ei naudigi, segad heale viljale sammalt hulka, et kõhu täis saaks, ja piimast teed võid müügiks, mida ise saad siis pidupäeval maitsta. Kogu aeg sööd enam-vähem saepuru ja rabad tööd, et siis pidupäevaks korra normaalse inimese kombel süüa. Ja kui veel ilmaga ei vea, siis on kõik see töö ja vaev vastu taevast ja surm silme ees.

Aga nii seda riiki ehitati!
Muidugi oleks mugav juba kellegi valmistehtud ellu sisse sadada, aga kust niisugust elu toona võtta?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga nii seda riiki ehitati!

Tsaari-Venemaad mõtled?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui siduda 19. sajandi elu-olu nt rahvakalendriga (ja mitte ainult 19. sajandiga), siis saab sealt huvitavaid asju teada – nt on teatud rahavakalendri tähtpäevadel oma kindlad toidud, mida valmistati.
On meelde jäänud ühest kunagisest loengust, et vaatamata, sellele, et pidi kogu aeg tööd tegema, olid siiski teatud lõõgatõmbamise hetked ka olemas – nt ei tohtinud naised teatud päevadel kedrata; mehed puid teha jms. Kuna kristlus oli ses mõttes väga arukalt pimedale maarahvale suunatud, et igasugused rahvakalendri tähtpäevad olid seotud erinevate kristlike märtrite ja pühakutega, siis sai inimesi vaevata suunata – need on näed kirikuga seotud asjad ja need toimivad nii ning rahvas kuulas ja uskus.
Lähtun konkreetselt folkloor.ee-le kogutud infost.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõe ja õiguse teema on küll olemas, aga see on nii pikk, et ei jaksa kõike läbi lugeda.

M.O.T.T. Inimesed ei jaksa enam pikki tekste lugeda. Ja see algab juba koolist: tekstülesanne võib max kahte lauset sisaldada, näite.s Maril on kaks õuna, Jüril kolm. Mitu õuna on lastel kokku? Kui oleks: Maril on ühe võrra vähem õunu, kui Jüril. Jüril on kolm õuna. Arvuta, mitu õuna on Maril ja mitu õuna on lastel kokku?, siis jookseb juba juhe kokku.

Mina ka ei viitsi/jaksa Perekooli teemasid lehekülgede kaupa lugeda, sest esiteks on info alati nii laialivalguv ja teiseks on Perekooli teemades kombeks alati mingil kõrvalteemal vaidlema minna.
Muidu lugemisega probleeme pole. Olen raamatu- ja lugemissõltlane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõe ja õiguse teema on küll olemas, aga see on nii pikk, et ei jaksa kõike läbi lugeda.

M.O.T.T. Inimesed ei jaksa enam pikki tekste lugeda. Ja see algab juba koolist: tekstülesanne võib max kahte lauset sisaldada, näite.s Maril on kaks õuna, Jüril kolm. Mitu õuna on lastel kokku? Kui oleks: Maril on ühe võrra vähem õunu, kui Jüril. Jüril on kolm õuna. Arvuta, mitu õuna on Maril ja mitu õuna on lastel kokku?, siis jookseb juba juhe kokku.

No palun vabandust, aga kui sisukas teemas hakkavad inimesed lehekülgede viisi jaurama, mis on karvakasvanud palakas, siis ega ei viitsi küll lugeda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas maad oli tõega nii palju, 150 ha on ju terve külajagu maad. Seda 1-2 kraavi küll kuivaks ei tõmba. Kas Krõõt vastusega ka sai kui küsis, et miks Andres sellise koha valis?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas maad oli tõega nii palju, 150 ha on ju terve külajagu maad. Seda 1-2 kraavi küll kuivaks ei tõmba. Kas Krõõt vastusega ka sai kui küsis, et miks Andres sellise koha valis?


“Miks sa just selle koha ostsid?”
“Aga misukese siis?” küsis peremees vastu.
“Kas paremat ei leidnud?” küsis perenaine uuesti.
“Paremad olid enne mind ära ostetud või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakanud minu hammas: põlnd raha. Aga ega ta siin nii väga hull olegi, las me aga harjume ära, see on ainult esteks nõnda, et ajab hirmu peale.”
(Tammsaare 1981: 11)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui siduda 19. sajandi elu-olu nt rahvakalendriga (ja mitte ainult 19. sajandiga), siis saab sealt huvitavaid asju teada – nt on teatud rahavakalendri tähtpäevadel oma kindlad toidud, mida valmistati.

On meelde jäänud ühest kunagisest loengust, et vaatamata, sellele, et pidi kogu aeg tööd tegema, olid siiski teatud lõõgatõmbamise hetked ka olemas – nt ei tohtinud naised teatud päevadel kedrata; mehed puid teha jms. Kuna kristlus oli ses mõttes väga arukalt pimedale maarahvale suunatud, et igasugused rahvakalendri tähtpäevad olid seotud erinevate kristlike märtrite ja pühakutega, siis sai inimesi vaevata suunata – need on näed kirikuga seotud asjad ja need toimivad nii ning rahvas kuulas ja uskus.

Lähtun konkreetselt folkloor.ee-le kogutud infost.

Minu meelest oli ka kogu see vanaaegne elurütm palju sobilikum inimpsüühikale: rabati tööd ja iga perioodi lõpus korraldati pidu (keskmiselt iga 7 nädala tagant). Oli, millele mõelda ja loota, kui hambad ristis tööd rassisid.
Praegu rassid terve aasta non-stop ja ei pane tähelegi, kui üks periood lõpeb ja teine algab. Pidude pidamiseks raha ja aega ei jätku. Ja niimoodi siis läbi põlemegi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega talvel ju meeletut rassimist olnudki ja pidumoodi asju oli rohkemgi. Osad tööd tehti talgukorras ja need lõppesid sageli simmaniga. Vanasti oli ju maal palju rahvast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga samas maksis 20 aastaga talulaenu kinni .Kes viitsib arvutage palju sellise maalahmaka ja elamise jaoks praegu laenu peab võtma ja kas saaksite 20 aastaga makstud!

Tegemist oli kehva maaga. Hetkel on müügis selline maatükk:
https://www.kv.ee/muua-pollu-ja-metsamaade-pakett-endises-pala-valla-3112794.html?nr=3&search_key=c4153f111b63f45b6ff0e38dedc36f6b
mis on umbes sama suur, kui oli Vargamäe, aga millel on head põllumaad, metsamaa, mitte vesi ja lodu nagu Vargamäel. Pakun, et Vargamäe-sarnane maatükk oleks poole odavam, kui isegi mitte veel odavam.
Seda, et maa oli kehv, näitab ju ka see, et Andres sellest suurest maalahmakast midagi müüa ei saanud. Kui oleks olnud hea ja haritav maa, oleks saanud ju osa võlgade katteks teistele müüa. Ega suude toitmiseks nii palju maad vaja ole, Eesti keskmiseks talu suuruseks oli tol ajal 20-25 hektarit. 150st hektarist oleks saanud 6 talumaad. Aga polnud midagi müüa, sest see maa ei andnud midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega talvel ju meeletut rassimist olnudki ja pidumoodi asju oli rohkemgi. Osad tööd tehti talgukorras ja need lõppesid sageli simmaniga. Vanasti oli ju maal palju rahvast.

kas näiteks metsatöö ei ole rassimine? Millest need majad ehitati?Ega siis ESPAKi või muud sellist kohta polnud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega maju siis igal aastal ehitatud ja sõja järgsetel aastatel tegid metsatööd isegi naised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega ilmaasjata ei öelda, et eestlane pole iial nii hästi elanud kui praegu. Täpselt nii see ju ongi. Tõepoolest söödi taludes peamiselt jahukörti ja keedetud juurikaid, kusjuures enamasti oli kauss keset lauda ja järgemööda siis kõik oma lusikaga sealt võtsid. Töörühmajast peremees sai kõige paremad palad (mõne pekiviilu, mis supi- või kördikeetmisest jäi), ja lapsed seisid söögilaua ümber üldse püsti. Leiba lõikas ainult peremees ja jagas.
Marju korjasid tõesti karjalapsed, aga ise söödi vaid odavamaid marju, nt metsmaasikad müüdi kõik mõisa.
Lastest siiski suur osa suri, sellepärast olid allesjäänud ka kõige tugevamad ja kindlasti parema tervisega kui tänapäeva lapsed. Ometi oli keskmine eluiga alla 50 eluaasta, vilets toit, hullumeelne töörühmamine ja haigused (arstiabi ju polnud kättesaadav) viis hauda enneaegselt.
Minu vanaema on rääkinud vana aja lugusid palju hilisemast ajast, tema sündis 1930 ja oli küla kõige jõukama pere laps. Nende peres tehti ka liha ja jätkus külalistelegi pakkuda. Muudes peredes igapäevaselt liha laual ei olnud. Ja muidugi ka mitte muid paremaid tänapäeva sööke. Ja see pole isegi 100 aastat tagasi!
Mõlemad mu vanaemad rääkisid, et paljud lapsed ei saanudki kooli minna, sest polnud riideid-jalanõusid. Kord nädalas oli saunapäev ja siis seda pesu ka pesti, nädal aega samades riietes. Kulunud mantlid “pöörati” ümber, ehk harutati vooder lahti ja keerati kangas ümber, et kulumata osa pealepoole jäi, sai veel aastaid kanda.
Uskumatult raske elu ja peaaegu mitte mingeid rõõme on selle kokkuvõte. Kas oskame enda elu selletõttu rohkem hinnata?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Petisõpradele

Mitte või tegemisest jäänud vadakut, vaid petti ehk võipiima. Olevat väga maitsev olnud. Midagi muud kui see, mida meil peti nime all müüakse.

Ma olen leidnud senini Eestis ainult ühe tootja petti (Farmi) ja minu meelest on see maitsev küll. Hapendamata petti pole müügil üldse näinud. Hea meelega prooviks ka teiste tootjate pette, eriti talude omi, kui keegi teab, kes toodab ja kust saab, andke teada.

Please wait...
Postitas:
kitah

no näiteks meie peres on alati just petti joodud ja mitte keefiri, ja seda mitte vaesuse pärast, vaid meile maitses pett rohkem.
aga no nii ka ei saa öelda, et üldse mingit meelelahutust polnud. isegi nö pimedal orjaajal ikka noored käisid õhtuti kiigel ja naised-tüdrukud kogunesid talviti ühte ja teise tallu, kus siis ketramise ja muu sellise kõrvalt lauldi, vesteti jutte ja mõistatusi ja muud sarnast “leelot”. mehed ja noorukid õitsil käies vestsid jälle omi jutte, ja kui kuskile kaugemale heinale mindi, siis ikka käis õhtuti jutt ja nali. selge muidugi, et töölaule on meie folklooris rohkem kui muid, aga eks see ole kõigi raske elu peal talupojarahvastega nii. omaette aines oli muidugi sakste pilkamine, selline eluterve sarkasm. olen seda juba varem korduvalt kirjutanud, et juba Hupel siunas kellelegi tuttavale eestlaste lorilõugsust, võrreldes näiteks leplike ja rahumeelsete lätlastega, et nina ees seisavad, mütsid peos ja pokkerinäod peas, no nii tuimad kui tõnisson kismausutlemisel, a nii kut selja keerad, panevad kõrtsi ja irvitavad nagut penid ja hobesed ja panevad su laulu sisse. ei mingit au- ega häbitunnet, nurjatud sihandsed! ja eks need pilkelaulud olnd valusad jah, mida valusam vits mõisatallis, seda valusamad laulud kojas ja kõrtsis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No näed siis. Minu vanaema jälle rääkis, kuidas kolmekümnendatel nende tallu palgatud töömees (mitte sulane, vaid mingi meistrimees) läks söögilaua äärest poole söömise pealt minema, sest ei kannatanud kuidas noorema peretütre 3-4 aastane laps lihakausi ääres pirtsutas ja endale peoga paremat otsides lihatükke kausi ühest äärest teise loopis.
Aga jah, leiba lõikas laua ääres tõesti peremees, see käis peremeheks olemise juurde.
Ja iga kell on pööratud riidega rõivatükk loodustsäästvam ja väärikam kui igal aastal tacost uus naftapõhine kalts osta.
Nii et puhta suhtumise küsimus, mida inimene väärtuseks peab. Mina iga päev liha söömist ja saastavat tarbimishullust ei oska kuidagi hästi elamiseks pidada.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 124 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?