Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 124 )

Teema: Millest elasid Vargamäe inimesed?

Postitas:
Kägu

Mulle hakkas silma, et filmis oli laua peal kauss kooritud kartulitega. Seda ma hästi ei usu, et tolle aja maainimesed kartuleid koorisid, see ju sulaselge raiskamine isegi kui koored seale anti. Kartuleid keedeti koortega ja küpsetati koortega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle hakkas silma, et filmis oli laua peal kauss kooritud kartulitega. Seda ma hästi ei usu, et tolle aja maainimesed kartuleid koorisid, see ju sulaselge raiskamine isegi kui koored seale anti. Kartuleid keedeti koortega ja küpsetati koortega.

Pühadeks kooriti kartulid ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega ilmaasjata ei öelda, et eestlane pole iial nii hästi elanud kui praegu. Täpselt nii see ju ongi. Tõepoolest söödi taludes peamiselt jahukörti ja keedetud juurikaid, kusjuures enamasti oli kauss keset lauda ja järgemööda siis kõik oma lusikaga sealt võtsid. Töörühmajast peremees sai kõige paremad palad (mõne pekiviilu, mis supi- või kördikeetmisest jäi), ja lapsed seisid söögilaua ümber üldse püsti. Leiba lõikas ainult peremees ja jagas.

Marju korjasid tõesti karjalapsed, aga ise söödi vaid odavamaid marju, nt metsmaasikad müüdi kõik mõisa.

Lastest siiski suur osa suri, sellepärast olid allesjäänud ka kõige tugevamad ja kindlasti parema tervisega kui tänapäeva lapsed. Ometi oli keskmine eluiga alla 50 eluaasta, vilets toit, hullumeelne töörühmamine ja haigused (arstiabi ju polnud kättesaadav) viis hauda enneaegselt.

Minu vanaema on rääkinud vana aja lugusid palju hilisemast ajast, tema sündis 1930 ja oli küla kõige jõukama pere laps. Nende peres tehti ka liha ja jätkus külalistelegi pakkuda. Muudes peredes igapäevaselt liha laual ei olnud. Ja muidugi ka mitte muid paremaid tänapäeva sööke. Ja see pole isegi 100 aastat tagasi!

Mõlemad mu vanaemad rääkisid, et paljud lapsed ei saanudki kooli minna, sest polnud riideid-jalanõusid. Kord nädalas oli saunapäev ja siis seda pesu ka pesti, nädal aega samades riietes. Kulunud mantlid “pöörati” ümber, ehk harutati vooder lahti ja keerati kangas ümber, et kulumata osa pealepoole jäi, sai veel aastaid kanda.

Uskumatult raske elu ja peaaegu mitte mingeid rõõme on selle kokkuvõte. Kas oskame enda elu selletõttu rohkem hinnata?

Võibolla põhjasõja ajal tõesti. Tõe ja õiguse ajal küll nii vaene aeg enam polnud. Minul on vanu sugulasi küll. Kõigil on eestiaajast ülihead mälestused. Kõik on maalt pärit ja kindlasti mitte väga jõukad polnud pered. Tolleaegsest söögist räägivad ülivõrdes ja ütlevad, et nad pole iial nii hästi süüa saanud enam. Lapsi, kes poleks riietu tõttu kooli läinud, nemad küll ei mäleta. Kool oli kohustuslik nagu täna. Ja ka klassipiltide peal on tõesti kõik lapsed väga priskete nägudega ja täiesti korralikult riides. Mul on pilte ja taluteenijatest ja mõnel olid vallaslpased. Samuti kenasti riides ja punnis kõhtudega. Ma ei tea, mis vaestemajas sul see vanaema küll elas.

Loe Valentine Nõlvaku raamatut “Ellujääja”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on vanu sugulasi küll. Kõigil on eestiaajast ülihead mälestused.

Ei olnud kõigil hea elu eestiajal. Mälestused muutusid heaks võrdluses järgneva sõja ja vene võimu õudusega. Need, kes hambad laiali venkudele vastu jooksid ja nõukaajal võimule said (meie praeguste sotside eelkäijad), vaevalt eestiaega hea sõnaga meenutasid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eesti aja headust rääkis minu vanaema ka alati. Aga millega võrreldes? Tsaariaja vaesuse ja viletusega ja nõukaaja lollustega võrreldes. Elu oli esimese vabariigi ajal palju parem kui tsaariajal ja parem ka kui nõuka-aja alguses, mis langes ju sõja lõpuga kokku, mis oli kokkuvõttes meie rahvale üks lõputu õudus. Aga see ei tähenda, et esimese vabariigi ajal oleks elu olnud lill kõigile ja parem kui praegu. Toit oli ikka kehvake, riideid ikka praegusega võrreldes ülivähe (ja ärge võrrelge fotograafi juures tehtud pilte igapäevaeluga, fotograafi juures käik oli pidu ja sündmus, kuhu pandi selga loomulikult parimad rõivad!). Inimesed olid ka esimese vabariigi ajal palju vaesemad kui praegu. Ja jah, koolikohustus oli, aga maapered saatsid sageli lapsi kooli KORDAMÖÖDA, sest riideid-saapaid kõigile ei olnud.
Seda teate või olete lugenud, et Tammsaare kirjeldatud aegadel võeti kirikusse minnes kingad näppu, et neid tee peal mitte kulutada, ja pandi kiriku lähedal alles jalga?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda teate või olete lugenud, et Tammsaare kirjeldatud aegadel võeti kirikusse minnes kingad näppu, et neid tee peal mitte kulutada, ja pandi kiriku lähedal alles jalga?

Oleme lugenud ja kuulnud. Aga tegelikult ega ise ka ei tahaks käia pikka teed (minu esivanemate talust nt üle 10 km kirikuni) kingadega, eriti kui igapäevaselt harjunud pole. Nii et kahe otsaga asi – hoiti kingi ja hoiti ka oma jalgu. Jala käisid kirikus nagunii ainult noored või siis vaesemad inimesed.

Selle kordamööda koolis käimise kohta – ei usu, et see vabariigi ajal väga levinud oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eesti aja headust rääkis minu vanaema ka alati. Aga millega võrreldes? Tsaariaja vaesuse ja viletusega ja nõukaaja lollustega võrreldes. Elu oli esimese vabariigi ajal palju parem kui tsaariajal ja parem ka kui nõuka-aja alguses, mis langes ju sõja lõpuga kokku, mis oli kokkuvõttes meie rahvale üks lõputu õudus. Aga see ei tähenda, et esimese vabariigi ajal oleks elu olnud lill kõigile ja parem kui praegu. Toit oli ikka kehvake, riideid ikka praegusega võrreldes ülivähe (ja ärge võrrelge fotograafi juures tehtud pilte igapäevaeluga, fotograafi juures käik oli pidu ja sündmus, kuhu pandi selga loomulikult parimad rõivad!). Inimesed olid ka esimese vabariigi ajal palju vaesemad kui praegu. Ja jah, koolikohustus oli, aga maapered saatsid sageli lapsi kooli KORDAMÖÖDA, sest riideid-saapaid kõigile ei olnud.

Seda teate või olete lugenud, et Tammsaare kirjeldatud aegadel võeti kirikusse minnes kingad näppu, et neid tee peal mitte kulutada, ja pandi kiriku lähedal alles jalga?

Vanavanaisal oli vabariigi ajal kuus kooliskäivat last ning KÕIK käisid ühel ajal koolis.
Mingit kordamööda käimist ei olnud. Kuus klassi tegid kõik läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina mäletan nõukaaegsest lapsepõlvest, et kui vanaema juures külamoorid kokku olid tulnud, siis sageli ohati: jaaa, rootsiajal oli hea elada. Niiet võta kinni millel see parim aeg oli. Vanaema oli sündinud 1891, teised samaealised, kuidas see rootsiaeg neile nii armas mälestus oli ja palju nad üldse sellest teadsid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanavanaisal oli vabariigi ajal kuus kooliskäivat last ning KÕIK käisid ühel ajal koolis.
Mingit kordamööda käimist ei olnud. Kuus klassi tegid kõik läbi.

Jah, kindlasti käisid kõik koolis, see oli kohustuslik ju. Aga paljud olid hädas, ei olnud piisavalt jalanõusid ja riideid, et koolis käia. Kas tänapäeval on kellelgi see probleem, et ainult ühed jalanõud lapsel ongi? Või miks vaidlete, tõsimeeli usute, et kõik elasid 70-100 aastat tagasi paremini kui meie praegu? Ei elanud, enamus elas palju palju kehvemini. Tööpäev oli 10-12 tundi pikk, töönädal 6 päeva. Minu vanavanemad olid jõukad ja head tööandjad, aga teenijatel oli siiski vaid 1 vaba päev nädalas ja töötasid kõik lihtinimesed ikka kogu päeva, nii taludes sulased kui tehastes ja vabrikutes töölised. Me kipume idealiseerima minevikku ja unustame, mis meil kõik on tänapäeval hästi ja paremini kui alles 50 aastatki tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Või miks vaidlete, tõsimeeli usute, et kõik elasid 70-100 aastat tagasi paremini kui meie praegu? Ei elanud, enamus elas palju palju kehvemini.

Kas teemaks oli võrdlus tänapäevaga? Sel juhul elati muidugi materiaalselt kehvemini. Kas keegi vaidles sellele vastu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina mäletan nõukaaegsest lapsepõlvest, et kui vanaema juures külamoorid kokku olid tulnud, siis sageli ohati: jaaa, rootsiajal oli hea elada. Niiet võta kinni millel see parim aeg oli. Vanaema oli sündinud 1891, teised samaealised, kuidas see rootsiaeg neile nii armas mälestus oli ja palju nad üldse sellest teadsid.

rootsi aeg? unustage ära, rootsi aeg eesti lõppes 1700 ja mitte midagi nad sellest ei mäletanud, vaatamata sellele, et sünniaasta oli 19. saj.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

#3054021:

rootsi aeg? unustage ära, rootsi aeg eesti lõppes 1700 ja mitte midagi nad sellest ei mäletanud, vaatamata sellele, et sünniaasta oli 19. saj.

Ma kirjutasin TEADSID (ju olid eelkäijatelt kuulnud), mitte mäletasid. Raskusi lugemisega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

tegelikult on erialakirjanduses mainitud, et see müütiline hea rootsi aeg oligi vaid müütiliselt hea. poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult oli päris hull, lisaks jäi selle aja sisse ka kaks suurt katkupuhangut, mis maa rahvast lagedaks võttis ja lausa laipu söödi. aga miskipärast on see jah kinnistunud justkui mingi kuldajastuna sakslaste ja peetri vahepeale.
minu teine vanaema, kes oli sündinud 19. sajandi lõpus, ja 1898 või 1889, kurtis tihti, et küll tsaariajal oli paha elada. rahvas vaene ja varastasid palju ja olid kadedad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

tegelikult on erialakirjanduses mainitud, et see müütiline hea rootsi aeg oligi vaid müütiliselt hea. poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult oli päris hull, lisaks jäi selle aja sisse ka kaks suurt katkupuhangut, mis maa rahvast lagedaks võttis ja lausa laipu söödi. aga miskipärast on see jah kinnistunud justkui mingi kuldajastuna sakslaste ja peetri vahepeale.

minu teine vanaema, kes oli sündinud 19. sajandi lõpus, ja 1898 või 1889, kurtis tihti, et küll tsaariajal oli paha elada. rahvas vaene ja varastasid palju ja olid kadedad.

ja täpselt samamoodi müütiliselt hea on ka esimese vabariigi aeg tänaste meelest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

#3054021:

rootsi aeg? unustage ära, rootsi aeg eesti lõppes 1700 ja mitte midagi nad sellest ei mäletanud, vaatamata sellele, et sünniaasta oli 19. saj.

Ma kirjutasin TEADSID (ju olid eelkäijatelt kuulnud), mitte mäletasid. Raskusi lugemisega?

mitte midagi nad ei TEADNUD…ka 25 aastat rahva kollektiivmälus on irrelevantne

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mitte midagi nad ei TEADNUD…ka 25 aastat rahva kollektiivmälus on irrelavantne

Sama häire mis filmi Sild naisuurijal?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võibolla põhjasõja ajal tõesti. Tõe ja õiguse ajal küll nii vaene aeg enam polnud. Minul on vanu sugulasi küll. Kõigil on eestiaajast ülihead mälestused. Kõik on maalt pärit ja kindlasti mitte väga jõukad polnud pered. Tolleaegsest söögist räägivad ülivõrdes ja ütlevad, et nad pole iial nii hästi süüa saanud enam. Lapsi, kes poleks riietu tõttu kooli läinud, nemad küll ei mäleta. Kool oli kohustuslik nagu täna. Ja ka klassipiltide peal on tõesti kõik lapsed väga priskete nägudega ja täiesti korralikult riides. Mul on pilte ja taluteenijatest ja mõnel olid vallaslpased. Samuti kenasti riides ja punnis kõhtudega. Ma ei tea, mis vaestemajas sul see vanaema küll elas.

“Tõe ja õiguse” tegevus ei toimu ju nn eesti ajal, vaid algab ca 50 aastat varem.

Mis ajalootunnis tegid?

Loomulikult ma tean, et “Tõde ja õigus” ei toimu vabariigiajal vaid 19. sajandi keskpaigas! Minu jutt oli ühele eelmisele kommenteerijale mõeldud, kes väitis, kuidas tema vanaema seletas, et eestiajal PALJUD lapse ei saanud vaesuse tõttu kooligi minna, sest midagi polnud selga panna. See on jama jutt, sest tol ajal oli koolikohutus ja need, kes last õigel ajal kooli ei saatnud, pidid trahvi maksma.[/quote]

Kuidas see koolikohustuse teema ikkagi oli või millal tuli? Mina mäletan oma vanaema juttudest (sünd 1924), et tema lõpetas ainult algkooli (4 klassi). Kui soovis põhikooli edasi minna kahe vanema õe eeskujul, siis isa olla käratanud, et põllule on ka inimest vaja. Sedasi ta algharidusega jäigi ja mingit juttu vanemate trahvimisest küll ei tea. Otseselt vaesest perest ei olnud ja nälga ei kannatanud aga seda rääkis küll, kuidas nad sõja ajal sakslaste vanadest autokummidest jalanõud tegid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vitamiine sisaldab vilja tera kest.
Arvatavasti vanasti jahvatati jahuks
terad koos kestadega. Praegu on nisujahu
poes ilma vitamiinideta. Töö oli vanasti enamuses füüsiline ja se välistas paksuks minemise, ilmselt ka suhkrutõve ja rea teisi
haigusi is saksa soost mõisnike kimbutasid..

Please wait...
Postitas:
Kägu

No eks ta nii oligi, et toit oli ühekülgne ja vitamiinivaene, eriti vastu kevadet. Eks selles ole ka lisaks muudele faktoritele oma osa lühikeses keskmises elueas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskmise eluea muutis lühikeseks laste suur suremus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See aeg oligi viimane suur näljahäda Eestimaal, 1867-69, “Näkimadalate” III osas on sellest juttu ja paljudes raamatutes.

Sammalt, oksi-lehti ja puukoort koguti ka loomadele, kui heina-aasta oli vilets. Puukoort segati pudrule sisse, et see paisuks ja annaks täiskõhutunnet. Seda kõike tehti muidugi nälja- ja kehvadel aastatel.

Vitamiinidest- külmasaanud pihlakad olid ka talulaste maiustused. Pihlakad, pohlad ja jõhvikad seisavad vesileotisena ja neid tehti ka talveks sisse, kui jätkus. Hapukapsas andis c-vitamiini ja kartul ka.

“Näkimadalates” räägitakse vist ikka 18. sajandist?

Teos algab katku jõudmisega Hiiumaale 1710. aastal. Samal aastal kaotasid rootslased võimu Eestis Vene tsaaririigile (ametlikult lõppes Põhjasõda Uusikaupunki rahuga 1721. aastal). I osa piirdubki aastatega 1710–1711. Vaagides üha kasvavaid vastuolusid randlaste ja sakslasest mõisniku vahel, valib II osa nende kujutamiseks aastad 1725–1726. Viimane osa kirjeldab hiiurootslaste kohtuskäike oma õiguste kaitseks (1779–1781) ning nende kogukonna Katariina II ukaasi alusel Ukrainasse, Dnepri äärde väljasaatmist. Romaan lõpeb 1784. aastaga, mil Hiiumaale jõuab teade väljarännanute kurva saatuse kohta (enamik neist suri teel ja uutes rasketes oludes).

Repliigina võib lisada, et “Näkimadalatele” järgnevast ajast ja taluelust räägib ka “Randröövel” kui rannarootslastest tühjaksjäänud aladele tulid eestlased.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Keskmise eluea muutis lühikeseks laste suur suremus.

Mitte ainult. Need, keda sada aastat tagasi vanuriteks nimetati (vanaperenaine, vanaperemees) ja kes halli rinnuni habemega olid, olid tegelikult ca 50-aastased, tänapäeva mõistes keskealised, kel pool elu veel ees. Tollal aga suridki inimesed ses vanuses ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskmise eluea muutis lühikeseks laste suur suremus.

Mitte ainult. Need, keda sada aastat tagasi vanuriteks nimetati (vanaperenaine, vanaperemees) ja kes halli rinnuni habemega olid, olid tegelikult ca 50-aastased, tänapäeva mõistes keskealised, kel pool elu veel ees. Tollal aga suridki inimesed ses vanuses ära.

No mitte päris. Vaatasin oma mõlema vanema sugupuud ja seal on paljud ikka 70-80-aastased. Oli muidugi noorelt surnuid ka – ikka mitu last ühest perest.
Sugupuu ulatub 17. sajandisse, seega on ülevaadet päris hea näha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

100 aastat tagasi palju 80-aastaseid? Siis on teie suguvõsas ikka väga pikaealised inimesed. Keskmine inimene elas siiski ca 50-60-aastaseks heal juhul. 70-80 hakkasid inimesed elama alles üsna hiljuti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

https://menu.err.ee/920337/ringvaade-uuris-millist-elu-vargamael-oma-ajal-tegelikult-elati

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No mitte päris. Vaatasin oma mõlema vanema sugupuud ja seal on paljud ikka 70-80-aastased. Oli muidugi noorelt surnuid ka – ikka mitu last ühest perest.
Sugupuu ulatub 17. sajandisse, seega on ülevaadet päris hea näha.

See teebki keskmise eluea lühikeseks, et lapsi suri palju. See ei tähenda, et keegi vanaks ei elanudki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle hakkas silma, et filmis oli laua peal kauss kooritud kartulitega. Seda ma hästi ei usu, et tolle aja maainimesed kartuleid koorisid, see ju sulaselge raiskamine isegi kui koored seale anti. Kartuleid keedeti koortega ja küpsetati koortega.

Kooriti ikka. Kehvematel aegadel pandigi maha need kartulikoored, mitte ei raisatud terveid kartuleid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimiga on läbi aastatuhandete, mitte -sadade olnud 70-80, ka saja-aastased pole haruldus olnud. Loomulikult teeb keskmise eluea madalaks laste suremus. Kui laps sai õrnast east välja, ehk temast tuli “eluloom” elas ta sama vanaks, kui elavad inimesed tänapäeval.
Ma ei saa aru, kuidas saab keskmise eluea peale rõhuda, kui laste suremus oli niivõrd kõrge. Samuti suri noori naisi nurgavoodisse rohkem kui täna. Kui inimene haigestus, siis ta suri, sest ravi polnud, või sai terveks ja elas kaua. Pikki põdejaid, kroonilisi haigeid ei olnud nii palju.
Eluiga ise on stabiilselt, kui pole raskeid haigusi ega õnnetusi, ikka olnud sama mis tänagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle hakkas silma, et filmis oli laua peal kauss kooritud kartulitega. Seda ma hästi ei usu, et tolle aja maainimesed kartuleid koorisid, see ju sulaselge raiskamine isegi kui koored seale anti. Kartuleid keedeti koortega ja küpsetati koortega.

Kooriti ikka. Kehvematel aegadel pandigi maha need kartulikoored, mitte ei raisatud terveid kartuleid.

Lõpeta ära. Kartulikoorest ei kasva mingit kartulit. Küll on võimalik lõigata kartul tükkideks, nii et iga tüki külge jääb idu – see oli kokkuhoiumeede, mitte koorte mahapanemine. Issand küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kevade tegevus toimub siiski ca 20-30a hiljem.

ei tea, kas ikka oli nii – “Kevade” alguskaadrites kirjutab Arno käsi tahvlile aastaarvu 1875.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 124 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?