Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?

Näitan 4 postitust - vahemik 121 kuni 124 (kokku 124 )

Teema: Millest elasid Vargamäe inimesed?

Postitas:
Kägu

Kevade tegevus toimub siiski ca 20-30a hiljem

ei tea, kas ikka oli nii – “Kevade” alguskaadrites kirjutab Arno käsi tahvlile aastaarvu 1875.[/quote]

Kevade on tore lastejutuke, selles ei kõlba eluraskuste üle kurta ja Palamuse oli ehk arenenum piirkond ka. Kevades Tiugu oli ju madalam kui muru, et koolis saaks käia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kes see tollel ajal jahu söögiks tarvitas?

Jahu pandi toidule sekka, kui hästi läks. Natukene maitse ja sidumise pärast.

Nisujahusai oli üldse ainult pidupäevasöök.

Rukkileivale segati ka kartulit ja herneid ja muud sisse. Körti söödi küll, aga see oli ju ka segamini hernejahuga ja paisutatud.

Suurem osa mune viidi ka linna turule müügiks, samamoodi või. Ega siis talurahvas ise seda ei söönud – selle eest sai linnasakstelt rahakopika. Võib-olla pühadeks anti lastele üks muna ja lubati pidusaiale natukese võid peale panna.

Söödi ikka hapupiima hernejahuga ja ilma, soolasilku, palju kartulit, odrajahukaraskit (millel ka kartul sees). Kapsaid, naereid, ube, kaalikaid. Metsast toodi seeni, marju.

Marja- ja viljapuuaiad on uuema aja mood. Neid hakati maja ümber panema alles 19. sajandi lõpu poole/ 20.sajandi alguses, kui eestlased hakkasid talusid päriseks ostma. Ja see oli tükk aega ikka rikkamate häärberite teema.

Sügisel tapeti talus ka siga või lammas, see soolati tünni ja siis kevadeni võeti seda vähehaaval. Isegi kana tapeti haruharva söögiks.

Ikka ise pidi tol ajal kasvatama ja tegema kõik. Poest toodi ainult soola, sitsirätikuid ja seebikivi.

Raha saadigi parema talutoodangu müügist turul (muna, või, mesi) või müüdi ära mõni kenam härjavärss. Metsa müüdi ka veidi, aga seda materjali läks tihti endalgi tarvis.

Sellest 11 kotist pidi saama perele kartuli ja samblaga segatud leiba ja uueks aastaks viljaseemne ka.

Ja see oli rukis – leivavili, mida valdavas osas kasvatati ja mille kottide lugemine midagi tähendas.

Nisu kasvatati palju vähem ja see oli nagu luksuskraam ainult rikkamate põldudel. Või mis põldudel – põllulapil ikka. Kes see siis nisu jaoks põllumaad raiskas – see nii pirtsakas ja peen vili.

Lisaks kasvatati veel otra, sest seda segati ka kördi sisse, tehti karaskit.

Ja muidugi pidi viljast saama ka linnaseid õlle jaoks, sest ilma õlleteota küll ükski talu ei olnud.

Loomadele jahu ega vilja küll ei antud tollel ajal, ainult hobustele kasvatati spetsiaalselt natukese kaeru. Aga seda anti ka neile jao pärast.

filmist hakkas silma, et Andres kündis adraga suurel-laial põllulahmakal, see pani natuke imestama – sood ümberringi, kust tal äkki selline haritud-parandatud põllumassiiv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nisu kasvatati palju vähem ja see oli nagu luksuskraam ainult rikkamate põldudel. Või mis põldudel – põllulapil ikka. Kes see siis nisu jaoks põllumaad raiskas – see nii pirtsakas ja peen vili.

filmist hakkas silma, et Andres kündis adraga suurel laial põllulahmakal. see pani natuke imestama – elu algus alles ja sood ümberringi, kust äkki selline haritud-parandatud põllumassiiv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kevade tegevus toimub siiski ca 20-30a hiljem.

ei tea, kas ikka oli nii – “Kevade” alguskaadrites kirjutab Arno käsi tahvlile aastaarvu 1875.

1895 ikka

Please wait...
Näitan 4 postitust - vahemik 121 kuni 124 (kokku 124 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Millest elasid Vargamäe inimesed?