on ikka okei, koos olles teen ikka kompromisse, mitte ei arvesta isekalt ainult endaga, olen loobunud ka kohtingutest ja seksist teistega jne
eeldan ka partnerilt sama
See kellel on palju partnereid olnud, on neid ka kooselu ajal. Inimesed ei muutu.
Truud on ainult need kes vastassoos suurt huvi ei tekita, siis neil pole lihtsalt väga kellegagi truudust murda.
Tihti see nii on. Lause “truudus on juhuse puudus” on küll päris õige…
Loobusin vastassoost sõpradest (tuttavad võivad ikka olla, aga mitte mingit intiimset hingepuistamist ma endale ei luba). Nn süütust flirdist, kui keegi tuleb süütul teemal kelmikalt juttu vestma, ei lähe sellise asjaga kaasa ega kekuta võõraste meeste ees meelalt. Vaatan ringi, siis enamus suhtes olevaid naisi pole sellistest asjadest küll loobunud. Mõni isegi käib tinderis “ainult meelt lahutamas”. Minu jaoks on kõik selline “ainult nalja pärast” teema väga out. Olen alati otsekohene, et ma olen suhtes ja pole vaja minu ümber käia nagu ümber palava pudru ja mind moosida üritada. Mind ennast ei eruta selline tähelepanu enam võõrastelt.
Kusjuures mina õppisin flirtimise ja kekutamise alles abielus olles ära, noorena ma seda ei osanud ega tulnud selle pealegi. Ilmselt mängib siin rolli see, et ma olen suhtumiselt vastand “oi, ta vaatas minu poole, küllap on minusse armunud” – selleks, et ma hakkaksin uskuma, et ma kellelegi meeldin rohkem kui lihtsalt tuttavana, tuleb seda mulle ikka päris otsesõnu ja ilma vihjeteta öelda. Nii et ei hakka ju ennast lolliks tegema minust mittehuvitatud meeste ees keerutades, aga 20 aastat abielu – no siis pole vast ülearu ennasttäis arvata, et ju ma talle ikka meeldin. 😀
Jah, see on okei – aga iga inimese jaoks on kindlasti mingid asjad, millest loobumise korral tema elu ikkagi pole enam õnnelik, mis siis, et koos selle armastatud inimesega. Aga ma arvan, et päris armastuseks suhe sellise inimese vastu ei kujunegi, kellega on mingeid põhimõttelisi maailmavaatelisi lahknevusi. Või noh, elus juhtub tegelikult vist igasuguseid asju. Nt et kui keegi tõesti on nii hüperseksuaalne, et pidevalt palju partnereid on tema jaoks vältimatu, siis ilmselt on tal võimalik leida kaaslane, kes saab seksiasjadest samamoodi aru, ja nende suhe toimibki nii. Aga kui kaaslane kasutab selle suhte hoidmiseks enesepettust ja tegelikult saab ikka kogu aeg haiget, kui teine võõrastega magab, on muidugi jama.
Keegi siin ütles, et loobus Eestis elamisest. See on asi, millest mina mingil juhul ei loobuks – ja siin ei olegi ju tegemist maailmavaatega, vaid lihtsalt (asja)oludega. Aga ilmselt ma ei ole (ala)teadlikult lasknudki ühelgi sellisel suhtel kunagi kujunema hakata, mis võiks niisugust loobumist nõuda.
Ma loobusin oma kombest suvel ujumas käies pool tundi või kauemgi kaldast eemal ringi ujuda, kui sain teada, et see ajab minu kaaslase paanikasse. Võibolla mingi teraapiaga oleks võimalik tal seda paanikat vähendada, aga olgu pealegi – jah, see oli minu jaoks suur loobumine, aga tegelikult ju mitte eriti sageli aktuaalne, ja olemuslikult mitte eriti tähtsas asjas.
Loobusin vastassoost sõpradest (tuttavad võivad ikka olla, aga mitte mingit intiimset hingepuistamist ma endale ei luba). Nn süütust flirdist, kui keegi tuleb süütul teemal kelmikalt juttu vestma, ei lähe sellise asjaga kaasa ega kekuta võõraste meeste ees meelalt.
Sõprus ja süütu flirt on ikka kaks täiesti erinevat asja, vähemalt mulle on alati nii tundunud. Sõpradest ei pea keegi loobuma ka suhtes olles, flirt on küll ülearune, aga mitte kahjulik, kui seda ei tehta oma kaaslase tunnete ja talle osutatava tähelepanu arvelt.
Neid naisi palju keda seks ei huvita, aga mehe leidmiseks ikka hambad ristis punnitavad. Muidugi kui mees kodustatud, siis on seksihuvi null ja edasi mees peab jälle külapeale vaatama.
Väga tabavalt öeldud, nagu meie juhtumgi. Kui sõrmus sõrmes ja lapsed ka käes öeldakse mehele otse, et eks igaüks peab oma “hädadega” ikka ise hakkama saama. Seega olen pidanud suhtes olles loobuma…seksist!
eks neid naisi on muidugi ka, keda seks üldse ei huvita, aga ikka väga väike osa
enamasti ei ole nii, et naine kangesti teeskleb mehe ära meeltamiseks ja pärast saadab kukele
pigem on nii, et alguse särts ja uudsus ja armumine on erutav ja siis tahakski kogu aeg ja rohkem veel, aga no kui on juba mitu aastat sama nägu, kõik tuttav ja siis suhtutakse veel ülbelt ka ja ei viitsita eelmängule pühenduda, no kust see isu siin tekkima siis peaks!
