Jh, just mõistmisest on puudus. Eriti tunnen seda oma perekonna suhtes, kui vanematele külla lähen, siis on kõik nii häiritud, et laps kogu aeg niheleb ja rabeleb ja on lärmakas ja kobatseb ja siis kui märkusi tehakse, tuleb minu selga nühkima – otsib ilmselt minult kaitset ja turvatunnet. Siis on kõik nii ärritatud, mina ka sest me ei vasta oma perekonna ootustele ja oleme teiste jaoks häirivad. Nüüd on laps juba suurem ja ma sageli ei võtagi teda kaasa, et oma peret mitte häirida. Laps ise ei taha ka minna. Aga ikkagi teeb see haiget – oma perekonnalt ootaks ikka tuge, mitte hukkamõistu ja halvakspanu.