Teema: Milline oleks õiglane rahakorraldus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] ]

Tore on. Aga kui ühel päeval juhtub, et elu teeb täispöörde, näiteks mees haigestub ravimatusse haigusesse ja pole võimeline end enam ära elatama ja ennast teenindama? Kas siis hoolitsed sina tema eest või hoolitseb see, kelle kostil ta praegu 20 päeva kuus on? Või kui sinuga midagi juhtub, kuidas sel juhul?
Pereelu see küll pole, kui üks pool mitte midagi \”ühise\” eluaseme heaks ei anna…[/tsitaat]
Ta ei ole praegu kellegi kostil 20 päeva kuus, vaid töötab mujal, nagu teemaalgatajalgi. Ütlen ausalt, ma ei ole mõelnud sellele, kui mehega peaks midagi juhtuma.
Kui minuga midagi juhtub, on piisavalt raha ja vara, et surmani välja vedada.

Minu arust saab perel ainult ühine raha olla, ehk siis sissetulekud liidetakse ja raha kulutatakse vastavalt pere vajadustele. Ma muidugi ei kujutaks ette pereloomist inimesega, keda ei usalda, kellel on erinevad väärtushinnagud ja arusaamd rahaga majandamisest kui minul. Enne pereloomist pannakse kõik paika.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma enne ei taha rääkida, kuidas meil on, kui Teie erapooletud soovitused tulnud. Siis alles kirjeldan 🙂
[/tsitaat]

Nüüd võiksid ise ka sõna sekka öelda juba 🙂

Oleneb, kas olete perekond või mitte. Ehk siis mees elab ja töötab välismaal ja käib aegajalt Eestis külas. Külalistelt ei oota me ju toetust üüri maksmise osas ? Kui annab siis annab.

Kui ta aga tahab panustada korteri laenumaksetesse, siis vormistaks paberid niimoodi ringi, et tema oleks ka omanik. Õiglane on, et kui korter pole mehe oma, siis ta sinna oma raha ei panusta. Kui ta korteris ei ela, siis korteri üüri ei maksa. Ja kui külas käib, oleks õiglane, et ta teistele kulutusi ei tekitaks.

Minu meelest on ka oluline teada, kas te olete pere või mitte. Pere puhul oleks normaalne ühine rahakott. St. kohustused ja õigused on mõlemal võrdselt. Laste elatisraha moodustab lihtsalt ühe sissetulekuallika pere eelarvesse.
Kui te aga olete lihtsalt … ma ei tea – paar või mis sõna selle suhte puhul kasutada, siis peaks kumbki lihtsalt oma kulud maksma ja kõik. Mees siis proportsionaalselt siinoldud ajale. Niisiis – kas te defineerite ennast perekonnana?

Minul kaks last, kes elavad minuga. Nende isa maksab igakuiselt elatist, lisaks lasterahad ja mu oma palk mis ei ole suur. Abikaasal laps, kes kasvab ema juures. Maksab igakuiselt talle elatist ja pangalaenu mis oli võetud ammu enne meie tutvumist. Abikaasa töötab mul ka kaugemal ja on kuid, kui ta jõuab heal juhul 4ks päevaks koju. Koduks on meil üürikorter kus elan alaliselt mina lastega. Pangalaen ja elatis lähevad abikaasal enne maha kui palk laekub arvele.Arve on meil ühine. Kõikidest väljaminekutust on meil ülevaade olemas. Juhul kui mehe laps meile tuleb siis kulutame ka tema peale. Auto oli mehel juba enne. Kui läheb katki siis parandame, mitte ei oota millal tema palk peale laekub, et jumala eest \”minu\” raha ei kulutaks. Ja nii oli ka enne abiellumist. Mees ei ole korda ka öelnud, et mina su lapsi üleval pidama ei pea ja vaata ise kuidas hakkama saad. Kohe algusest peale on olnud kõik ühine ja võrdne.

Mõnele jääb täiesti mõistetamatuks, et on olemas paare, kelle omavaheline suhe ja liit on tugev ja elujõuline ka ilma paberita ning nad usaldavad teineteist nii palju, et lihtsalt ei vaja selle jaoks kuskile mingit allkirja tegemist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ei saa aru, miks sind on miinustatud. seksisõpradel ja abikaasadel on ju selge vahe sees. või noh, kaasaegsemalt öeldult \”vabaabielu\” ja abielu kaaslastel on täpselt sama erinevus nagu seksisõpradel ja abikaasadelgi. kes kuidas asju näha tahab. kas nähakse suhet õigetes terminites, või kujutab üks pool lihtsalt rohkem ette. mina ka mingi seksisõbra kommunaale ega laenu ei maksaks, toitu viiks ka ainult selles ulatuses kogu tema perele, et naine piisavalt õnnelik oleks, et öösel voodisse võtaks. odavam ja turvalisem kui prostituudid. vähem sebimist ka kui ööklubitibide puhul.[/tsitaat]

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mõnele jääb täiesti mõistetamatuks, et on olemas paare, kelle omavaheline suhe ja liit on tugev ja elujõuline ka ilma paberita ning nad usaldavad teineteist nii palju, et lihtsalt ei vaja selle jaoks kuskile mingit allkirja tegemist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[/tsitaat]

loe palun mistahes päeval mistahes teemapüstitusi siin foorumis ja sa saad aimu, et suurem enamus vabaabieludes olevaid ja enda elu abielunaisena ette kujutavaid naisi ei suuda selliseid suhteid endale valida. see usaldus ja üksteisele raha jagamine kestab täpselt niikaua, kuni tuleb rutiin, tülid, lapsed ja mees saab aru, et ta tegelikult ju ei ole kohustatud mitte millekski oma sõbranna ees. edu sulle illusionismis.

Mulle pigem tundub (k.a. perekooli põhjal), et paljudel abieluinimestel ongi ainult üks sõna \”abielu\”, millest nad räägivad ning leping või sõrmus, millega vehitakse. Abielu või suhte sisu on ammu unustatud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

loe palun mistahes päeval mistahes teemapüstitusi siin foorumis ja sa saad aimu, et suurem enamus vabaabieludes olevaid ja enda elu abielunaisena ette kujutavaid naisi ei suuda selliseid suhteid endale valida. see usaldus ja üksteisele raha jagamine kestab täpselt niikaua, kuni tuleb rutiin, tülid, lapsed ja mees saab aru, et ta tegelikult ju ei ole kohustatud mitte millekski oma sõbranna ees. edu sulle illusionismis. [/tsitaat]