Emad, palun kirjeldage, milline oli teie autistlik laps beebina?
Olen 4-kuuse lapse ema. Ta ei vaata otsa, ei taha olla süles, ei kooga. Füüsiline areng samuti aeglane. Samas on hea magaja.
Tahan oma lapsele ainult parimat ja olla see varane märkaja.
Ei, ma ei taha, et tal oleks autism ja ma ei kleebi talle külge silti, aga…
Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )
Teema: Milline oli teie autistlik laps beebina?
11.02.2020 11:30
To report this post you need to login first.
12.02.2020 11:24
Täiesti tavaline beebi oli 10-nda elukuuni. Arenes eakohaselt. Pigem tekkisid erinevad oskused veidi varemgi. Vaatas ilusti otsa, naeratas, koogas, meeldis süles olla jne. Siis sai ootamatult kõrvapõletiku ja peale seda kõik muutus. Käitumine muutus rahutuks, nuttis palju, tekkisid une probleemid, tikid, tundlikkus, omapärased huvid, huilgas, sõnad ja silmside kadusid- oli tihti justkui omas maailmas, tegi erinevaid korduvaid liigutusi ja muudkui keerutas ennast ja esemeid jne.
To report this post you need to login first.
13.02.2020 08:15
28.02.2020 16:15
Täiesti tavaline beebi oli 10-nda elukuuni. Arenes eakohaselt. Pigem tekkisid erinevad oskused veidi varemgi. Vaatas ilusti otsa, naeratas, koogas, meeldis süles olla jne. Siis sai ootamatult kõrvapõletiku ja peale seda kõik muutus. Käitumine muutus rahutuks, nuttis palju, tekkisid une probleemid, tikid, tundlikkus, omapärased huvid, huilgas, sõnad ja silmside kadusid- oli tihti justkui omas maailmas, tegi erinevaid korduvaid liigutusi ja muudkui keerutas ennast ja esemeid jne.
https://youtu.be/pXT1WEjPHb4 – selliseid lugusid on kümneid ja sadasid.
To report this post you need to login first.
11.04.2020 00:00
Oli võrdlemisi rahulik beebi, aga kehv magaja. Füüsiliselt hilise arenguga ja lihaste hüpotooniaga. Silmsidet hoidis, koogas, aga tähelepanu keskpunktis olemist ei kannatanud – kui teda vahiti või nunnutati, hakkas nutma ja jäigi nutma. Maha rahustada polnud võimalik, st nuttis nii kaua, kuni järgmine uneaeg kätte jõudis ja me ta suurte raskustega magama saime kiigutatud. Kui lõunaunest mingil põhjusel varem ärkas, virises kogu õhtu. Kuni 11 kuuni tunnistas ainult mind ja oma isa, kõigi teiste süles/käes hakkas nutma ja jäigi nutma. Üldse tundliku närvikavaga, ujumas temaga enne aastat praktiliselt käia ei saanud, sest ta hakkas nutma (ja jäigi nutma, nii et ainus variant oli ära koju minna) nii teiste beebide nutu kui naerukilgete peale. Aga nö normaalseks muutus siis, kui 11-kuuselt iseseisvalt istuma õppis. Üks asi veel, süles olemise peale ta ei protesteerinud, aga tal oli sellest täiesti ükskõik. Sülle küsima hakkas alles siis, kui 1a8k noorem vend oli küllalt suur, et sülle küsima hakata – siis hakkas ka vanem vend, et ju see siis midagi head on – aga oli näha, et ega ta aru saanud, milles point on. Armas laps oli iseenesest, selline, kes kunagi kellelegi liiga tegema ei läinud, ka siis, kui talt mänguasjad käest võeti. Noorem (diagnoosita) vend oli oluliselt pöörasem, aga vanem jumaldas teda arutult. Nüüd kaks tigedat teismelist ????
To report this post you need to login first.
Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
