Voodi on vaieldamatult lemmik. Kus saab mõnusalt põõnata, raamatuid lugeda, telekat vaadata lastega ja abikaasaga koos.
Mul on imelikud tunded sellega, voodiga. Kui teised kirjutavad või räägivad just voodist niimoodi. Natuke nagu tahaks ka seda, aga siis sain aru, miks mul nii ei ole. Peamine asi on see, et ma ei taha muul ajal olla voodis, kui magamise ajal. Kuigi on hea olla. Aga ma ei taha, et voodi oleks väga segi, puru ja sodi täis, et seal süüakse ja juuakse ja kõik mängivad ja hüppavad seal. Ma pole üldse väga suur koristaja, aga voodis ajaveetmine, kui see segi on, ei sobi. Ka magada ei saa, kui väike puru on sees või madrats viltu. Mingi vaimuhaigus jälle.
Mul pole seda, sest ei oska nimetada. Aga mul on nüüd rõdu, kus kavatsen hakata soojal ajal olema, loodan, et seal on üks selline koht siis. Kuid mul pole sinna ostetud veel istumiskohta, kus oleks mugav ja hea lugeda ja saaks ka jalad peal panna. Vaatasin ka neid diivaneid, aga enamus on sobimatud, kuna on sirge seljatoe ja sirgete käetugedega tehtud. Pm ma tahaks, et see oleks pea sama mugav, kui elutadiivan.
Mul suur kortermaja rõdu, aga mida sinna osta võiks, et ülevalt (ehk) visatavad suitsukonid seda põlema ei süütaks?
Mul pole seda, sest ei oska nimetada. Aga mul on nüüd rõdu, kus kavatsen hakata soojal ajal olema, loodan, et seal on üks selline koht siis. Kuid mul pole sinna ostetud veel istumiskohta, kus oleks mugav ja hea lugeda ja saaks ka jalad peal panna. Vaatasin ka neid diivaneid, aga enamus on sobimatud, kuna on sirge seljatoe ja sirgete käetugedega tehtud. Pm ma tahaks, et see oleks pea sama mugav, kui elutadiivan.
Mul suur kortermaja rõdu, aga mida sinna osta võiks, et ülevalt (ehk) visatavad suitsukonid seda põlema ei süütaks?
Ehk mõni kokkupandav lamamistool, mida saab mitmesse asendisse liigutada? Madratsi tõstad tuppa ja tooli külili vastu seina, kui parajasti ei kasuta.
Kui on kodukontori päev (nagu ka täna saab olema), veedan palju aega arvuti taga. Mina aga istun tumbal, sirge seljaga. Nii on ka seljavalud tundmatu teema. Olen 42.
Elan maal, metsas. Akna taga laiutab suur tiik, mis hetkel on küll jääkaane all, aga suviti käib sellel vilgas elu. Sookured, toonekured, haigrud, pardid: kõigil leidub seal konnasupis tegevust. Praegu näeb selle taga metskitsi jalutamas.
Aken arvutilaua ees on uus ja suur. Toonilt kuldne tamm: meeldib väga! Sellel laial aknalaual pruun lambanahk kassile pikutamiseks. Ja linnuvaatluseks. Sest akna taga on meil linnukino ????
Teisisõnu on kohe akna taga kasvab suur õunapuu, mille küljes ripuvad linnutoidupallid. Sulelisi käib igasuguseid. Perekond rähnid (pealae värvi järgi tuvastan neid (must või punane). Puukoristajad, rasvatihased, sinitihased, siis punkartihesed (peangi linnuraamatust järgi vaatama, kellega tegemist), varblaste riiakas bande. Roherähni olen samuti silmanud. Et päris põnev, kui on selline möll akna taga. Saavad ka tööasjad tehtud, kuigi aegajalt liigub jah fookus töölt aknatagusele melule. Maandab hästi stressi. Seda rolli täidab muidugi hästi ka meie kass!
Oi mind ka huvitab, kes need punkartihased ametlikult on, sest mul ka käib selline punkar linnumajas. Kui teada saad, siis kirjuta.
Voodi on vaieldamatult lemmik. Kus saab mõnusalt põõnata, raamatuid lugeda, telekat vaadata lastega ja abikaasaga koos.
Mul on imelikud tunded sellega, voodiga. Kui teised kirjutavad või räägivad just voodist niimoodi. Natuke nagu tahaks ka seda, aga siis sain aru, miks mul nii ei ole. Peamine asi on see, et ma ei taha muul ajal olla voodis, kui magamise ajal. Kuigi on hea olla. Aga ma ei taha, et voodi oleks väga segi, puru ja sodi täis, et seal süüakse ja juuakse ja kõik mängivad ja hüppavad seal. Ma pole üldse väga suur koristaja, aga voodis ajaveetmine, kui see segi on, ei sobi. Ka magada ei saa, kui väike puru on sees või madrats viltu. Mingi vaimuhaigus jälle.
Mulle ka ei meeldi voodis aega veeta. Jah muidu küll on mul hommikuti sealt raske lahkuda ja ma võiks terve päeva põõnata, aga kui ma sealt juba üles olen tõusnud, siis tagasi sööma-jooma ja hängima ei lähe.
Kui on kodukontori päev (nagu ka täna saab olema), veedan palju aega arvuti taga. Mina aga istun tumbal, sirge seljaga. Nii on ka seljavalud tundmatu teema. Olen 42.
Mina olen kahjuks seljavaluline ja mul tekkis küsimus, kas tõesti on seljale hea ilma toeta istuda, mul on just vastupidi, et kui selg tuge ei saa, siis hakkab kindlasti valutama. Sellest ka lemmikkoht kodus: mugav toetava seljatoe ja ülestõstetava jalaosaga tugitool elutoas.
Kui on kodukontori päev (nagu ka täna saab olema), veedan palju aega arvuti taga. Mina aga istun tumbal, sirge seljaga. Nii on ka seljavalud tundmatu teema. Olen 42.
Mina olen kahjuks seljavaluline ja mul tekkis küsimus, kas tõesti on seljale hea ilma toeta istuda, mul on just vastupidi, et kui selg tuge ei saa, siis hakkab kindlasti valutama. Sellest ka lemmikkoht kodus: mugav toetava seljatoe ja ülestõstetava jalaosaga tugitool elutoas.
Seljavalul on väga palju erinevaid põhjuseid, aga väga palju aitab võimlemine ja lihaste tugevdamine. Eks sinu arst teab sinu täpset diagnoosi, aga lõdvalt lamamine on küll mugav, aga edaspidist elu kuidagi ei kergenda. Mul on ka recliner, laman selles meeleldi, aga võimalikult palju teen arvuti taga tööd nt pallil istudes. Just selleks, et lihased tugevamaks saaksid ja selga hoiaksid. Algul oli jube, aga paari kuuga tundsin end palju paremini. Käisin ka füsioterapeudi juures ja teen pidevalt harjutusi just selga toetavate lihaste jaoks.
Ei tea, kas tavaline tumba on just kõige ergonoomilisem ja igaühele sobiv, aga sirge seljaga istumine pole lihastele ja selgroole kindlasti halb.
Kui on kodukontori päev (nagu ka täna saab olema), veedan palju aega arvuti taga. Mina aga istun tumbal, sirge seljaga. Nii on ka seljavalud tundmatu teema. Olen 42.
Mina olen kahjuks seljavaluline ja mul tekkis küsimus, kas tõesti on seljale hea ilma toeta istuda, mul on just vastupidi, et kui selg tuge ei saa, siis hakkab kindlasti valutama. Sellest ka lemmikkoht kodus: mugav toetava seljatoe ja ülestõstetava jalaosaga tugitool elutoas.
Seljavalul on väga palju erinevaid põhjuseid, aga väga palju aitab võimlemine ja lihaste tugevdamine. Eks sinu arst teab sinu täpset diagnoosi, aga lõdvalt lamamine on küll mugav, aga edaspidist elu kuidagi ei kergenda. Mul on ka recliner, laman selles meeleldi, aga võimalikult palju teen arvuti taga tööd nt pallil istudes. Just selleks, et lihased tugevamaks saaksid ja selga hoiaksid. Algul oli jube, aga paari kuuga tundsin end palju paremini. Käisin ka füsioterapeudi juures ja teen pidevalt harjutusi just selga toetavate lihaste jaoks.
Ei tea, kas tavaline tumba on just kõige ergonoomilisem ja igaühele sobiv, aga sirge seljaga istumine pole lihastele ja selgroole kindlasti halb.
Pean ka palli välja otsima, ehk tõesti aitab ka mind. Võimlen ka, aga pallil istumist pole proovinud. Edaspidist hullemaks minekut tahaks küll iga hinnaga vältida. Arstile pöördunud olen ainult siis, kui väga hull on olnud, siis olen saanud valuvaigisteid. Perearst ütleb lihtsalt, et võta kaalust alla, kuna olen ülekaaluline ja sinna see jääb. Kaalust alla proovin ma nagunii kogu aeg võtta ja pikemas perspektiivis see ei ole kunagi õnnestunud, seega on see üsna kasutu soovitus seljavalu leevendamiseks.
Mul on selline “nihelemise tool”, et peab ennast suht ise püsti hoidma ja kõigutama jne, aga stabiilsem kui pall (mis on ka iseenesest mõnus). Õnneks kodukontor pole seljale paha teinud, ainult kontoris on vilets tool.
Kui on kodukontori päev (nagu ka täna saab olema), veedan palju aega arvuti taga. Mina aga istun tumbal, sirge seljaga. Nii on ka seljavalud tundmatu teema. Olen 42.
Mina olen kahjuks seljavaluline ja mul tekkis küsimus, kas tõesti on seljale hea ilma toeta istuda, mul on just vastupidi, et kui selg tuge ei saa, siis hakkab kindlasti valutama. Sellest ka lemmikkoht kodus: mugav toetava seljatoe ja ülestõstetava jalaosaga tugitool elutoas.
Mina olen see tumbal istuja. Selleks peab olema ka sobiv kõrguste vahekord laua ja istumiskoha vahel.
Ise olen pikemat kasvu (175 cm) ja traditsiooniline kirjutuslaua kõrgus ja tumba kokku ei sobikski. Nii on mul laua kõrgus 65 cm, tumbal 30 cm. Käed mugavalt lauale toetatud küünarnukist saadik. Selg aga normaalse juhul ongi sirge ja õlad taga. Pigem väsitab küüru laskumine.. Bussis nt. on paras piin sõita, kael ette koogutatud.
Mul pole kodus lemmikkohta. Üldse ei tunne, et korter, kus elan, oleks päris kodu. Pole mingit emotsionaalset sidet selle kohaga. Aga on olemas kõige hullem koht. See on vannituba. Remont on pooleli ja see on kole. Lisaks pandi täpselt duši seina ventauk maja renoveerimise käigus ja nüüd sealt tõmbab täiega. Niigi on vannitoas ehk 20c sooja. Lähed duši alla ja lõdised. Tõmbad kardina eest ära ja lõdised veelgi enam. Lastele meeldib ka duši all käia, kui pesukuivati töötab. Siis veidi soojem. Dušikabiini ka ei saa panna, sest ei mahu ära. Nii ma siis vihkangi pesemist ja võtan alati hoogu, kui duši alla lähen. Olen väga sooja armastav inimene. Kodus on hea olla, kui temperatuur 23-24c. Aga kahjuks mees vihkab sooja ja keerab radikad 21c peale. Ja siis tal ka palav. Mina käin vammustes ringi. Ei tunne end kodus kuskil hästi. Aga mul on plaanis seda muuta ja ükskord päris oma kodu osta, kus kõik on nii nagu peab. Mulle meeldivad rõduga korterid. Teeks rõdu mugavaks pesaks ja kaunistaks amplitega. Ma armastan lilli ülekõige. Mõnus mugav tool võiks seal ka olla.
Aga meie maakodus on minu lemmikkohaks sauna ees terrassil istuda kevadel. Täiesti üksi. Selja taga on väike saun ja selle taga mets. Otse ees on tiik. Istud näoga lõuna poole ja päike paistab kuumalt. Juba aprillis võib riided seljast koorida ja päikest võtta. Mets võtab selja tagast ja külgedelt jaheda tuule kinni. Täielik vaikus või siis kuuled, kuidas linnud metsas laulavad ja konnad tiigis krooksuvad. Täielik idüll. Maja ise jääb 300m kaugusele künka taha ja ei paistagi.
Minu lemmikkohaks kodus on kujunenud kontor, kus veedan kõige rohkem aega. Siin on kõik täpselt minu järgi sätitud.
Päeval teen siin tööd, õhtul kerin end diivanile kerra ja loen mõnd head raamatut või vaatan Netflixist seriaale. Vahel panen lihtsalt muusika mängima ja naudin laste kärast hetkeks eemal olemist.
