Teema: Milline puhastus peale peetumist

Pea vastu! Minul oli eelmise aasta alguses sama olukord. Arst pakkus kohe tabletiaborti. Tegin selle kodus ja olin valmistunud meeletuks verejooksuks, aga õnneks polnud seda rohkem kui mensese esimesel-teisel päeval. Kõhuvalu oli, aga mitte väga hull. Uuesti rasestusin 4 kuud hiljem.

Seda viimast kogemust ei juhtu kõigil
Hea oleks kui katkeks ise, aga järgmine parem samm oleks ikkagi tablett. Kiurgiline puhastamine teeb rohkem kahju, kuigi tundub kiirem ja parem olevat, aga peale tablette on seesmiselt taastumine kiirem ja uus rasestumine toimub ka mõne kuu pärast. 🙂

Minule tehti haiglas olles tablettidega. Minul olid tugevad kõhuvalud ja kenasti tuli verd. Muidugi mul algas eelmine päev kodus katkemine juba ise pihta. Aga kuna olin haiglas sees ja sain tablette iga 3 tunni tagant 4x, siis peale viimaseid tablette oli kõik läbi. Sain ilusti magada ja hommikul äratati üles ja läksin kohe pukki, et kas vaja teha kirurgilist (juhul kui kõik ise ei välju). Rasestusin aasta aega hiljem.

Mul on olnud kaks peetumist (pikkade vahedega). Esimesel korral tõesti pidin ise valima ja valisin kirurgilise puhastuse (aasta 2006, olin 21 a-ne ja pärast erapooletu info saamist günekoloogilt tundus hirmutav mõte sellest, et äkki ei tule kõik välja tabletiga ja siis peab ikka kirurgilise tegema). Teine kord oli nüüd eelmise aasta detsembris. Minu jaoks võõras arst, kelle juurde ma kiiremas korras aja sain, laitis kohe mu mõtte maha, kui ma kirurgilise kohta küsisin, ütles, et ikka traumaatiline emakale ja võivad tekkida liited ja miks ma tahaks seda. Mõtlesin, et okei, ega ei tahaks küll liiteid, jah. Andis mulle esimesed 2 tabletti sealsamas oma kabinetis ja pidin veits üle päeva hiljem minema haiglasse teisi tablette manustama ja väljutama minema. Järgmisel päeval oli küll keskmisest suurem verejooks, kuid mitte nii hull, et oleks erakorraliselt haiglasse pöördunud (täitsa oli kirjeldus olemas, kuna haiglasse pöörduda, umbes midagi sellist, et kui kahe järjestikuse tunni jooksul on rohkem kui kaks suurt sidemetäit verd tulnud või no midagi sellist). Pühapäeval läksin siis haiglasse, kus ma päev otsa neid tablette krõbistasin iga mingi 3 tunni tagant vms (kokku 6 tabletti) ja MITTE MIDAGI ei juhtunud, ei mingit erilist veritsust ega valusid, arvasin juba, et jään ööseks haiglasse. Lõpuks 19.30 ajal suvatseti mind UH-ga üle vaadata – ja seal polnud midagi. Ehk siis ma olin üks neist vähestest, kel esimese 2 tabletiga, mis ma arsti kabinetis võtsin, kõik juba välja tuli. Igal juhul oli see tabletiga puhastus täiesti neutraalne ja kerge kogemus mu jaoks, ei mingeid erilisi valusid ega ka mingit meeletut verejooksu. Üks vahe veel, kui tookord kirurgilist tegin, siis kästi pool aastat taastuda enne uut proovimist. Tookord hoidusimegi pool aastat ja siis läks veel pool aastat enne kui uuesti rasestusin (ja esimese lapse sain). Nüüd tableti omaga enda günekoloog soovitas 2 tsüklit vahele jätta (aga netist lugedes lubasid osad juba ühe tsükli pärast, ei jõudnud kannatada ja tegingi nii). Rasestunud küll ei ole uuesti nüüd 3 viljaka perioodi jooksul (ühe kuu jätsime vahele, et esimese lapsega samal ajal last mitte saada).

Ma loodan, et mul ei tule enam kunagi seda peetumise ja puhastuse tralli läbi teha, aga iga kell valiksin selle tabletivariandi uuesti, pärast enda kogemust. Eeldaks muidugi sel puhul seda, et enne kui haiglas hunnikute viisi tablette sisse ajama hakkan, vaadatakse UH-ga üle, kas ikka on veel midagi väljutada.

Mul peetus 8+5 ja esile kutsuti 10+5 tablettidega. Arst soovitas just seetõttu, et tegemist esimese rasedusega ja keha jaoks on see loomulikum käik. Verd tuli väga palju aga ainult esimesel päeval ja siis kui wc-s olin. Uuesti rasestusin alles 9 kuud hiljem, sest minu kehale oli see nii suur šokk, et hormoonid lõid kõik sassi. Kirurgilisest puhastusest tahtvat emakas kauem taastuda, sest kõik kraabitakse ikka väga õhukeseks. Muidugi ma ei tea kui tõsi see on aga arst nii väitis.

Kirjutan kuna ise üritasin kõike infot ja kogemusi leida ja ehk keegi tulevikus satub siia kel vaja sama. Minul avastati reedel peetumine, see oli toimunud loetud tunnid kuni päev tagasi, sest beebi näitas isegi 11+1 eelnevate ultrahelide järgi oleks pidanud ta 10+4 kuni max 10+6 olema. Mul veritses küll hematoom aga beebi süda oli lakanud löömast ja tema oli oma pesakeses ilusasti, ehk oli peetunud rasedus. Ühest haiglast saadeti mind suuremasse linna ja seal siis vaadati jälle topelt uh kõhult ja vaginaalselt üle, südamelööke ei leitud endiselt. Otsustasin raskelt et teen kirurgilise kuna kui mu 7 nädalal rasedus katkes, siis valud olid meeletud ja ma veritsesin 3 nädalat ja see oli kohutav. Kirurgilisega käis asi kähku, natukene mõni hetk tundub et liigagi kähku ja seetõttu tunnen, et kas oli ikka õige otsus. Ühelt poolt on hea olla nii et ma ei veritse pm enam üldse juba ülejärgmisel päeval aga samas mõtlen et ehk oleks olnud vaja veritseda ja seda kõike läbi kogeda ja samas siis ma mõtlen et täna praegu tablette haiglas võtta veel ja seal veritseda ja garantiid ei ole et see üldse toimib, jube noh ja ju ehk ikka oli õige otsus. Siis paneb mind ennast veel sitasti tundma see, et paljud toetusartiklid keskenduvad justkui sellele, et sa pead selle veritsemise ja valu üle elama et kogemus läbi elada ja oeh….ma olen lihtsalt nii katki. Ükskõik kumba valikut ka ei tee, siis see on vastik ja valus kuna see kõik on vastik ja valus kogemus.

Kui tahad kiirelt asjaga nn ühele poole saada ja mitte veritseda ja valutada siis soovitan kirurgilist, selle poolest on ta siiski hellam et sa ei pea kõik seda õudust ja valu läbi kogema füüsiliselt. Ja ma tean et sel on riske aga samamoodi on ka tabletipuhastusel riskid kui ta ei paks korralikult toimima, mida tuleb kahjuks ette leitsin perekoolist mitme naise lood, mis lõppesid siis kokkuvõttes ikka kirurgilisega. Kõht küll natuke tuikab vahest nüüd ja verd tuleb väheke aga kui mul ise katkes, siis mäletan et see valu pea 5 aastat tagasi oli palju hullem. Käisin isegi emos kuna valud ei lasknud öösel magada ja seal taheti veel et ma mingit tobedat rahvastiku küsitlust täidaks ja õeh… Praegu elan väiksemas kohas ka ja maakonna haigla küll lähedal aga suur haigla kaugel ja spets emo kui tablettidega midagi valesti oleks läinud. Ja Tartu haiglas oli kogu personal väga toetav, mis minule tähendas sel hetkel nii palju…

Ma tunnen nii kõigile kaasa kes selle raske valiku peavad tegema või üldse oma beebi kaotuse läbi kogema.