Teema: Milline toitumiskava siis ikkagi toimib?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina olen üks neist, kes lihtsalt ei suuda ühtegi kava ega ettekirjutust järgida. Kolm toidukorda ja vahepalad panevad mul kohe kaalu tõusma. Lisaks ei meeldi mulle, et terve päev koosneb siis ainult toitumisest. Mulle on eluaeg selline vähene ja harv toitumine sobinud. Aastate jooksul olen nii oma kehast aru saanud. Võib-olla on see pikas plaanis ohtlik aga minu keha lihtsalt ei vaja palju süüa ning on harjunud sellise toitumise süsteemiga. Ülekaalu käes ei vaevle (35-aastane- 51kg).Söön palju kana, igasuguseid rohelisi asju (toorelt, hautatult, praetult). Magusa vajaduse rahuldan maitsestamata jogurtiga. Sellele saab lisada tuhat erinevat asja. Ja kui ikka isutab rämpsu järgi siis sööngi. Ühesõnaga minu nipp on toiduga tegeleda MITTE teadlikult, süüa, et elus püsida ja toimib.

Sellistel inimestel enamasti polegi kaaluprobleeme. Kaal tõuseb ikka siis, kui pidevalt mingid isud on jne. Lisaks on mõni inimene lihtsalt selline, kes juurde ei võta, mul töökaaslane näiteks sööb 2 korda rohkem kui mõni meesterahvas, aga ikka 57 kg. Jäi rasedaks, sõi nii et lõualott tekkis, mujalt ikka sale. Sai lapse, peale sünnitust oli nädalaga 2 kg kergem kui enne rasedust. Sama hästi võiks tema siin rääkida, kuidas kaalu aitab hoida ja langetada tohututes kogustes söömine.

Sa ei ole oma töökaaslasega koos 24h. Võib-olla ta sõigi tööl palju ja muul ajal võttis tassi musta kohvi või muud kalorivaest.

Oh, jumal. See on nii tüüpiline, et saledad räägivad, kuidas nad söövad kõike ja suurtes kogustes. Lihtsalt paksuke ainult “näksib”, aga sale sööb samast kogusest “kõhu kõvasti täis”.

See “sööb nagu loom, aga paksuks ei lähe” võib olla tingitud inimese ainevahetusest ja et inimene pole oma dieetidega seda ära rikkunud. Mida rohkem me end piirame, loome keeldusid, lahterdame toitusid headeks ja halbadeks, seda raskem on meil endil. Nt võtame ette dieedi. Kaal langeb kolinal. Loogiline ka, et langeb. Mingi hetk pidurdub, jääb seisma. Süües tiba rohkem, võtme juurde, kuigi enne dieeti ehk kaal seisis, kuid menüü oli nagu ta oli. Miks siis ei lange? Organism kohandub ju selle eluviisiga, kaloraažiga. See on su kehale uus norm ja kõik, mis üle, hakkab kaalu tõstma. Mis siis teha? Kärpida taas kaloreid või liikuda rohkem. No ja teed seda, kaal liigub taas alla, aga jääb taas seisma. Jälle häda. Jälle kärbid. Kuniks pole enam, kust ära võtta. Elad siis mõnda aega oma aktiivset elu minimaalse kaloraažiga, kõik liigne aga tõstab kaalu. On tunne, et ei saagi midagi süüa, sest kõik tõstab kaalu. No loogiline, et ei saa vabamalt võtta, sest su keha on harjunud selle vähesega! On see siis vajalik? Kas suudad terve elu nii elada, et ühtegi “pattu” endale ei luba?!

Isud. Miks on isud, ülesöömised, tunne, et ei suuda end magusaga ühes ruumis olles kontrollida? Sest me oleme endale piirangud seadnud ja see mõjutab meid vaimselt. Keelatud vili on kõige magusam. Normaalne inimene suudab end taltsutada, talle piisab tükist šokolaadist või tordilõigust. Ta teab, et saab seda süüa igal ajal, endale sobivas koguses ja ta ei piira end. Ta keha teab ja tunnetab, millal talle piisab. Piirangute seadja aju aga nii ei arva. Tekib see ” söö kõik ära, mine tea, kas saab veel ja kas üldse kunagi saab, sest homsest hakkab taas dieet” moment. Ja seda kõikide toitudega.

Ärge kasutage isasuguseid äärmuslikke meetoteid. Kuulake enda keha, enda isusid. Ärge seadke piiranguid, nii pole kokku võttes ka üleliigseid isusid!

Ma olen aastaid dieete katsetanud, tellinud erinevaid kavasid, proovinud ei tea mida. Ise sain sellest lõpuks toitumishäire hoopis ja aastaid ei suutnud sellest välja tulla. Uskusin et minust ei saa enam seda inimest, kes suudab istuda lauas nii, et ei pea tervet kooki ära sööma. Aga lõpuks kõikidest piirangutest vabanedes sai asja ka. Vabalt võib mul kodus kõike olla, ma ei mõtle nendele asjadele 24/ 7. Söön kodus, söön väljas, söön kõike. Aga ma olen taas suutnud hakata sööma nii, et ma saan aru, millal on kõht tühi, millal täis, millal on see punkt, kui ma enam kooki nt ei taha ja ei söögi edasi. Ma ei nimeta seda dieediks. Intuitiivne toitumine. Jah, algul, kui ma lasin piirangutest end vabaks ja võrdsustasin kõik toidud, kaal tõusis kolinal. Pole ime ka, sest hakkasin norm koguses sööma, vahel muidugi rohkem, sest raske oli end peale aastaid dieete taltsutada. Aga aja möödudes õppisin enda keha taas tunnetama, söön, kui kõht on tühi, söön, kui vahel tõesti tahan näksida või seltskonnaga head ja paremat süüa ja lõpetan, kui kõht piisavalt täis ja isud rahuldatud. Kaal läks iseenesest alla ja ma ei teinud selleks midagi peale selle, et hakkasin normaalselt sööma!

Olen nüüd nädala jagu Orgu kava järgi söönud ja appi – mul on nii kõrini sellest pidevast kokkamisest! Kolm korda päevas peab vaaritama! Ja menüüs on küll paljude retseptide puhul kirjas, et toidud võtavad aega 20-30 minutit, aga tegelikkuses võtab see kokkamine ikka oluliselt rohkem aega.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Olen ka igasuguseid dieete proovinud, Orgu kava, LCHF, ainult liha ja juurviljad jne. Miski pole püsivalt mõjunud, kokkuvõttes käib kaal nagu jojo üles-alla. Oma 173 cm juures kaalusin lõpuks juba 89 kilo, kuigi kuskil 5 aastat varem oli kaalunumber 62. Keegi tuttav soovitas tatradieet, mis õieti polegi dieet, sest tatart (aga ainult tatart) võib õgida nii palju kui soovid. Paljud oma ka oma allergiatest ja sooleprobleemidest tatart süües lahti saanud. Alustasin tatra söömisega paar nädalat tagasi, kaalu on maha läinud keskmiselt 0,5 kg päevas ja nädalas umbes 5 kg. Enesetunne on hea, nälja ei tunne, söön ka õhtul hilja vahel, kui kõht ikka tühjaks läheb. Spordist- paar korda nädalas teen suure vaevaga need vajalikud 10.000 sammu kõndides täis, aga jooksmiseks küll jaksu pole. Hetkel olen rahul ja kaal muudkui langeb. Veider on see, et isusid ei ole nagu teiste dieetidega, kus nn patustamise ajal sõin vaheldumisi salaamivorsti ja šokolaadi kuni oksendamiseni.

Selle dieedi ainus probleem tundub olevat, et ühel hetkel enam tatart süüa ei suuda :).
Aga muidu soovitan võtta juurde toidulisandeid igaks juhuks. Hea dieet. Kui tatar maitseb ja kaal langeb, siis ju suurepärane. Peaasi, et maitseb ja toimib.

Miinuseks on see, et keha ei saa vajalikke vitamiine ja mineraale, st et saab ainult neid asju, mida tatar sisaldab. Ja ilmselgelt ei le ka see dieet jätkusuutlik ega püsib, sest ükshetk peab ju inimene hakkama ka muid asju sööma, ja siis tulebki kaal tagasi.

See ei ole kahjuks tõsi. On suur erinevus, kas tegemist on teaduslikult tõestatud programmiga või mingi suvalise “toitumisnõustaja” dieetretseptidega. Seega kindlasti ei ole see väide tõene, et kõik toimivad ja tuleb valida kõige “mõnusam” dieet. Normaalne on siiski saavutada võimalikult kiiresti ideaalkaal ja toituda tulevikus lihtsalt tervislikult. Ega eluaeg viitsi keegi dieeti pidada ja mingeid lollakaid retsepte jälgida. Hea kui suudab paar kuud vastu pidada.

Olen täpselt vastupidisel arvamusel ja pole ka kohanud ei teaduslikult tõestatud programme ega “suvalist nõustajat”, kes soovitaks kaalu langetada võimalikult kiiresti
Ehk seetõttu, et igasugused lühiajalised dieedid lasen lihtsalt kõrvust mööda, need pole minu jaoks. Esiteks on liiga kiire kaalulangus iseenesest kehale stressiks, see mõjub kehvalt ka välimusele – normaalse langustempo puhul tuleb ikka nahk ka tasapisi järele. Rangete dieetide puhul on tihti probleemiks erinevate toitainete puudus (oleneb sellest põhitoiduainest, millel dieet põhineb)
Teiseks – mis ajal need “tervislikud” toitumisharjumused siis selgeks peaks saama ja (veel tähsam) juurduma, kui kaal mingi range dieediga ruttu alla saab? Keskenduda lühiajalisele kaalulangusele ei ole enamuse jaoks jätkusuutlik.
Minu meelest need kavad, mis siit läbi käinud (Orgu, Fitlap, Figuurisõbrad) toimivad just põhimõttel, et neid toite tehes tekiks kasutajal silmamälu ja harjumus, kui suured peaksid olema tema toiduportsjonid ja millest taldrikutäis koosnema. Need on kohe alguses tasakaalustatud menüüd ja neid ongi tegelikult raske võrrelda ning ühte patta panna tatradieedi, LCHF jm sarnaste rangete programmidega.
Tegu on täiesti vastupidiste lähenemistega toitumis(harjumuste kujundamis)ele, eks sellest ka vastuolulised diskussioonid neis foorumites. Võimalik, et ühele inimesele sobib üks, teisele teine lähenemine.

Reaalsus on see, et mitte keegi ei viitsi pikalt mingit toitumiskava jälgda, kui sellel tulemust ei ole. See on inimloomuses. Peaga vastu seina joosta ei soovi mitte keegi.

Mis mõttes ei ole tulemust? Need kavad aitavad ju samamoodi eeltoodud tempos kaalu alla saada.
See sinu hilisem “tervislik toitumine” ongi ju täpselt seesama – teatud vormis toitumiskava. Ühed inimesed lihtsalt nö mugavusteenusena maksavad selle eest, teine uurib-jälgib ise. Emb-kumb, aga fakt on see, et toitumist peab ka edaspidi jälgima ja mõnes mõttes piirama.
Võibolla oled seda tüüpi, kes terve elu sale olnud ja teatud elusündmuste/vanusega vm seotult veidi juurde võtnud, siis ühe korra kaalu langetanud ning nüüd oma tavapärases väikses kaalus tagasi?
Neil, kes terve elu ülekaalulisusele kalduvad, on hoopis teistmoodi. Ilmselgelt on mängus valed toitumisharjumused, võibolla on väike vahe ka ainevahetuses. Neile ei piisa sellest “kiirelt kaal alla, siis tervisliku toitumisega ilma end piiramata seda hoida”. See lihtsalt ei toimi nende jaoks, sest nii kui enam tähele ei pane, hakkab kaal tõusma. Asi polegi tingimata ohjeldamatus õgimises, koguste üle võib väga kergelt kontroll ära kaduda, kui üle ei kaalu, samuti selle üle, mis taldrikule läheb. Jutt ei käi viinerist ja friikatulist kanasupi asemel, vaid veidi rohkem kartulit, kui ette nähtud, vähem liha vm valku… Rohkem leiba, vähem köögivilju… Niimoodi tasahilju aja jooksul see kaal jälle kogunema hakkab.
See on väga hea, kui sul kõik automaatselt toimub ja toimib. Aga paljudel see nii ei ole, peab teadlikult sööma, valima ja teatud määral piirama.

Kägu kirjutas:

Mulle on ka tundunud, et miski ei aita kaalu alandada, aga seda teemat lugedes saan aru, et minu katsetused ei olegi eriti tõsised olnud. Ma pole kunagi midagi 100% oma menüüst välja jätnud. Tegelikult minu retsept on olnud rohkem liikuda ja vähem süüa. Arvasin naiivselt, et nii saan soovitud kaalu tagasi, sest varem on see toiminud, aga 40+ vanus vist on tõesti selline faktor, et seni töötanud vahendid enam ei aita. Ma pole ka kindel, kas suudan näiteks teraviljad ja piima täiesti välja jätta. Arvatavasti pole sellel mõtet, kuna ülejäänud elu nii elada ei suudaks. Kohvi joon piimaga ja vahest ikka söön võileiba. Minu jaoks üks lemmikuid ongi näiteks tomativiilu ja juustuga leivaviil või siis soolalõhega. Neid võileivakatteid üksi nagu ei taha süüa. Leib on mul juba aastaid vaid täisterajahust. Nisujahust valged tooted enam ei maitsegi.
Olen ka magusat söönud väikestest kogustes ja ikka imestanud, et kaal ei lange, kuna mu mees ja lapsed söövad ju ka magusat, aga 3-5 korda rohkem kui mina. Ma tõesti arvasin, et väike 20gr. shokolaad kohvi juurde paar korda nädalas ei tohiks mu kaalu langemist takistada.
Mitte ühelgi talvel oma varasema elu jooksul ei ole ma olnud nii aktiivne nagu seekord. Iga päev tuleb 10 000 sammu täis. Lisaks olen suusatanud ja tantsutrennis käinud. Olen seda kõike meeleolu pärast ka teinud, mitte vaid kaalu. Mõnikord olen nii palju liikunud, et lihased on mõnusalt väsinud. Samas söönud tervislikult ja mitte liiga palju. Riided on täpselt sama kitsad nagu alati ja keha väljanägemine ka nagu ikka. Min 5 ja maksimum 15 kg värisevat ollust ühtlaselt mööda keha jaotunud, kuid suurem osa reitel ja tagumiku peal.
Mul on ühed püksid, mis lähevad jalga kuid on liibuvad. Soovin et need istuksid vabalt jalas. Aga mitte mingisugust muutust ei ole. Kui olin 20 ringis, siis hakkasid riided lotendama peale paari söögikorra vahele jätmist. Kord kui suusakeskuses puhkasime ja läbisin murdmaasuuskadel 3 päeva jooksul 50 km, sobisid hiljem numbrijagu väiksemad riided. Nüüd vehklen ja jälgin ja hoian toiduga tagasi, tulemus null.

Kui sa ei kaalu toitu ja ei arvuta kaloreid, siis pole sul mingit aimu kui palju sa sööd. See natuke söömist on täiesti ebaadekvaatne. Lõhe ja juust näiteks on väga kaloririkkad toidud. Kui sa võtad näiteks 1800 kalorit päev, ära liida sinna otsa mingeid trenne jne, siis hakkad nägema mida sa üldse süüa saad ilma, et 1800 lõhki ei ajaks. Vot siis igapäev kaalud kuni kaal enam alla ei lähe, siis alandad 1800 näiteks 1750 peale. See, et tehakse midagi umbes, see ei tööta. See töötab ainult profisportlastel kes 10 aastat on sedasi elanud.

Kui ma lapsepõlve tagasi vaatan, emale meeldis palju suppe teha. Aga ema ei lubanud kunagi supikõrvale leiba süüa, aga koolis küll võisin ja nõuti – laps söö leiba ka. Aga mu emal oli õigus, söö kõht suppi täis, aga mitte leiba. Mina olin sale, teised läksid paksuks. Võileibade häda ongi see, et sa ei suuda kontrollida kui palju kaloreid siis lõpuks sisse sööd.

Kui kaua sa neid dieete siis elus juba pidanud oled? Terve elu koosnebki dieediteemadest? Muidugi elu ongi üks dieeditamine kuna vahest ikka sööd rohkem ja siis pead jälgima toitumist kuni kaal soovitud numbrisse tagasi liigub. Ma soovitan sulle ka, tee endale eesmärk ja vii see täide nii kiirelt kui suudad. On sul see tehtud ja asi vask. Muidu igal aastal jaanuaris alustad ja terve aasta targutad dieeditamistest ja järgmisel aastal alustad veel paksemana. Kui neid teemasid lugeda, ega siis ikka ei suuda paljud midagi alla võtta, iseloom ja tahtejõudu on nõrk

Mul pole aimugi, millest sa räägid. Kust sa võtad kõik selle? Mina olen normaalkaalus.
Ja selles osas sinuga sama meelt, et dieedi mõiste on nö ära lörtsitud nende programmide poolt, mis kiiret kaalulangust lubavad. Mina nimetan dieediks mingitele põhimõtetele tuginevat toitumisharjumuste kogumit, selles mõttes tõepoolest “dieeditan” terve elu.
Minu tsiteeritud postituses ei olnud juttu 10 kilost kahe kuu jooksul. Veelkord – seal oli kirjas “võimalikult kiiresti” ja mina pidasin sellest lähtuvalt silmas neid “dieete”, mis lubavad a’la 15 kilo kuu ajaga kaotada peoga graanuleid süües päevakaloraažiga alla 1000 kcal.

Ma oskan enda kogemust siin jagada, kus olen tänaseks toitumisnõustaja juures käinud 5 kuud ja olen kaotanud 12 kg. Ei ole Fitlap ega Orgu. Lihtne ja loogiline programm ning töötab, vähemalt minu peal, teistest eest ei oska rääkida. Süüa tuleb 4 korda päevas, on ka päevi, kus tuleb teha üks lisa söögikord,kuid nälga ei ole, aga toit mida sööd, on tõesti tervislik. Ainuke, mis häirib, on see pidev kokkamine just järgmiseks päevaks ette, kuna tööle vaja lõunasöök ja oode kaasa võtta. Ära on kadunud probleem, kus koju jõudes ahmid sisse mõttetut sööki (kiire sai või leib ja veel näksid midagi juurde). Nüüd jõuan koju, hakkan alustuseks rahulikult õhtusööki tegema, mõtlen järgmise päeva peale. Söön kordades rohkem salatit ja juurvilju, sest nii on ette nähtud. Olen ka omal algatusel üritanud toituda, kuid seni on see täiesti mõttetu tegevus olnud. Nüüd söön kindlal kellajal, keha teab millal toidust tulev energia tuleb ning ei ole rakkude tasandil säästurežiimil, see üks oluline võti toitumise jälgimisel. Arvan ka, et eks igaüks peab leidma enda jaoks selle sobivaima ja kui kaal langeb tasa ja targu, on see püsivam lahendus, kui et kaal kukub nädalas 2-3 kg, siis on ju selge, et hiljem tuleb see kõik kolinal tagasi.

Kägu kirjutas:

Lihtne. Kõhnadele tundub, et nad “söövad nagu hobused” ja paksudele, et “ei söögi nagu midagi”.

No mina võin kinnitada, et söön nagu hobune ka päriselt (kaalun 50kg). Kõik imestavad, et kuhu ma selle söögi küll panen.

Ülekaalu pole, aga skinny fat olen küll.

Jälgin teemat, sest tahaksin väga tervislikult toituda, aga ei õnnestu.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Veelkord – seal oli kirjas “võimalikult kiiresti” ja mina pidasin sellest lähtuvalt silmas neid “dieete”, mis lubavad a’la 15 kilo kuu ajaga kaotada peoga graanuleid süües päevakaloraažiga alla 1000 kcal.

Sellist dieeti ei olegi olemas. 15 kg saaks kuuga alla ainult väga paks inimene või siis täielikult nälgides. Isegi 1000 kalorit on liiga palju. 3 kuuga 15 kg alla võtta pole ka lihtne ning kui see 15 kg tähendab väga head vormi, siis Fitlapi ja Orgudega see polegi saavutatav.

No tegelikult saab sõjaväelise treeninguga küll. 12a tagasi ühinesin KV-ga – 3 kuud palju füüsilist treeningut (ja päevane kaloraaž 3000-4500 – mina muidugi ei suutnud niipalju süüa), 15kg läks nagu nipsti.