Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Milline töö pakub palju positiivseid emotsioone?
Pean silmas, et milline valdkond võiks olla selline, millega tegelemine pakub keskmisest enam positiivseid emotsioone ja millega kaasneb võimalikult vähe stressi.
Olen teinud aastaid emotsionaalselt pigem kurnavat tööd ja otsin nüüd tunnelist väljapääsu. Aitäh, kui keegi oskab midagi soovitada.
Pean silmas, et milline valdkond võiks olla selline, millega tegelemine pakub keskmisest enam positiivseid emotsioone ja millega kaasneb võimalikult vähe stressi.
Olen teinud aastaid emotsionaalselt pigem kurnavat tööd ja otsin nüüd tunnelist väljapääsu. Aitäh, kui keegi oskab midagi soovitada.
Stress kaasneb iga tööga.
pulma korraldaja tundub ju ilus töö aga need närvihaiged pruudid.
Hauakaevaja-mõni jälle pole rahul.
Aednik- füüsiliselt koormav ja siis mõni taim otsustab mitte juurduda…
Eks loeb see, mis sulle stressi tekitab. Mõnel tekitab iga väiksem probleemike suuurt stressi. On sul mõni hobi, mida sa väga naudid? Äkki leida mõni hobiga seotud töö.
Iluteenindus
Iluteenindus
Seal on neid konfliktseid kliente piisavalt. Osa ei maksa, ei tule kohale. Väga palju suhtlemist, kogu aeg tee rõõmsat nägu olenemata oma elus toimuvast, mis uuringute järgi on kurnav. Minu arust see stress on ikka inimese sees. Mõni on rõõmus ka kalaletis või surijatega töötades. Peab valima ameti, mis meeldib ja olema siis positiivse suhtumisega, et need probleemid ei ole nii olulised. Sellist ametit, kus mitte midagi stressitekitavat ei ole, pole olemas.
Päris nii vist ei saa võtta, et pakkuge lihtsalt ameteid ja ma vaatan, mis kõige rohkem võiks sobida. Enamus töökohti ju eeldab ikkagi mingisugust väljaõpet või erioskuseid. Üldiselt aga sõltub, mis sulle positiivseid emotsioone pakub ja mis su üldine elustandard on. Kui meeldib vara ärgata ja palju liikuda, siis võib postiljoni töö ka positiivseid emotsioone pakkuda, iseasi, kas see palk ka rahuldaks. Kui armastad lapsi, siis võid nautida lastega möllamist lasteasutuses.
Kui jätta kõrvale asjaolu, et sellist tööd pädevust teha ei ole, siis minu jaoks tundub ilus töö olla nt pulmafotograaf. Korraldaja töö tekitab kindlasti stressi, aga fotograaf läheb kohale, teeb seda, mida ta kõige paremini oskab, pärast töötleb pildid ära ja saab igast pulmast ise ka ilusa elamuse. Samuti võiks olla minu jaoks üsna stressivaba viia läbi loodusmatkasid. Raamatukogus töötamine tundub ka stressivaba, aga jube igav ja rutiinne – mõnel tekib jälle igavusest stress. Mida veel.. mingi täiskasvanute koolitaja võiks ka vabalt olla.
Mulle pakub rõõmu õpetajatöö, kuna valdan oma ainet hästi ja armastan seda kogu südamest. Aga suhteliselt stressivaba on see töö ainult kuna ma ei tööta koolis lastega, vaid õpetan tudengeid ja täiskasvanuid väikestes gruppides, õppijad ise on motiveeritud ja vabast tahtest õppima tulnud. Laste endi vastu pole midagi, aga klassid on tüüpiliselt liiga suured ja kontakttunde ja muid kohustusi õpetajatel liiga palju, tõenäoliselt põleksin tavakoolis kiiresti läbi. Rõõmu olen tundnud ka giiditööst, aga see on meie uues reaalsuses ebakindel amet. Loodusmatkad ehk siiski on variant, nagu keegi siin juba kirjutas. Aga jah, stressi tekitavad inimestes eri asjad. Ühes tekitab stressi, kui ta peab päev otsa kodus istuma, teises kui peab kodust välja minema. Ühes tekitab stressi suhtluse puudus, teises suhtlemine ise.
Kui kirjeldaksid end veidi, siis võibolla saaksid rohkem täppiminevaid pakkumisi.
Ma olen müügiraamatupidaja. Hullult meeldib. Väga positiivsed emotsioonid igal õhtul kui summat näen, mille eest arveid olen esitanud. Enamus aega teevad numbrid koostööd ja vastu ei vaidle. 😛
Mulle meeldis poes ka teenindaja olla. Parim tunne oli kui klient säravate silmade ja hea tujuga lahkus.
Mul on sõbranna onkoloogias õde. Seal on palju surma ja hirmsaid olukordi. Ja ta räägib oma igapäevast säravate silmadega. Ma ei peaks seal päevagi vastu… Nii et igale ühele oma.
See sõltub ikka inimesest. Mis ühele stressirohke, see teisele põnev ja meeldiv.
Mulle meeldi kõige rohkem töö lastega, vägapalju positiivset.
Pean silmas, et milline valdkond võiks olla selline, millega tegelemine pakub keskmisest enam positiivseid emotsioone ja millega kaasneb võimalikult vähe stressi.
Olen teinud aastaid emotsionaalselt pigem kurnavat tööd ja otsin nüüd tunnelist väljapääsu. Aitäh, kui keegi oskab midagi soovitada.
Kui töö on ka hobi, siis on rõõmu kindlasti rohkem. Tee oma hobist endale sissetulek. Mis sulle rõõmu pakub ? Kui ei paku midagi rõõmu, siis otsi abi. Kui on inimene läbipõlenud, siis vajab ta hingelist ja vaimset abi, mitte uut tööd, mis osutub stressi allikaks. Igast tööst saab endale teha rõõmu allika, ka raskustest ja ka kõige kergem töö võib muutuda õuduseks, kui inimene on katki.
minu jaoks tundub ilus töö olla nt pulmafotograaf. Korraldaja töö tekitab kindlasti stressi, aga fotograaf läheb kohale, teeb seda, mida ta kõige paremini oskab, pärast töötleb pildid ära ja saab igast pulmast ise ka ilusa elamuse.
HAA-HAA
Pulmas on ühekordsed kordumatud hetked, mis tuleb 100% peale saada. Jookse ja rabele. Kas pilt tuli ikka välja? Sai selge? Fookus õiges kohas? Kas aku peab veel või pean vahetama minema? Deem. just hetkel, kui aku fotokast väljas, juhtus midagi huvitavat. Mälukaardi error. whaat?
Kas pildid on juba valmis? Kaua veel? Aga nüüd? Kas seda polegi? Miks seda pole?
Ilus ja rahulik 😛
PS. miks pulmafoto/video nii kallis on? Jõhker stress.
Ma usun, et näitlejatöö. Kuigi seal on palju stressi ka. MIs rolli saad? Lavastaja võib-olla on vilets või kuri. Aga vähemalt laval nad tunduvad nii rõõmsad ja rahl ja intervjuudes on ka rääkinud, et pärast etendust on selline loominguline energia. Aga kas nende juttu ja käitumist saab usaldada üldse? Nad on ju ikkagi näitlejad.
Minu jaoks on igasugune töö by default stressirikas. Kohustus ju, ei saa ise valida, kas lähen või millal lähen. Isegi kui tähtajad ei põle ja tööaeg paindlik, siis kuklas ikka midagi tiksub.
minu jaoks tundub ilus töö olla nt pulmafotograaf. Korraldaja töö tekitab kindlasti stressi, aga fotograaf läheb kohale, teeb seda, mida ta kõige paremini oskab, pärast töötleb pildid ära ja saab igast pulmast ise ka ilusa elamuse.
HAA-HAA
Pulmas on ühekordsed kordumatud hetked, mis tuleb 100% peale saada. Jookse ja rabele. Kas pilt tuli ikka välja? Sai selge? Fookus õiges kohas? Kas aku peab veel või pean vahetama minema? Deem. just hetkel, kui aku fotokast väljas, juhtus midagi huvitavat. Mälukaardi error. whaat?
Kas pildid on juba valmis? Kaua veel? Aga nüüd? Kas seda polegi? Miks seda pole?
Ilus ja rahulik ????
PS. miks pulmafoto/video nii kallis on? Jõhker stress.
Nagu siin juba varem mainiti: mõnes tekitavad kõik asjad stressi. Ongi selline sort inimesi.
Iluteenindus
Seal on neid konfliktseid kliente piisavalt. Osa ei maksa, ei tule kohale. Väga palju suhtlemist, kogu aeg tee rõõmsat nägu olenemata oma elus toimuvast, mis uuringute järgi on kurnav. Minu arust see stress on ikka inimese sees. Mõni on rõõmus ka kalaletis või surijatega töötades. Peab valima ameti, mis meeldib ja olema siis positiivse suhtumisega, et need probleemid ei ole nii olulised. Sellist ametit, kus mitte midagi stressitekitavat ei ole, pole olemas.
Olen 20 aastat juuksur olnud. Mul on oma kindel klientuur. Kõik on ülitoredad ja ägedad. Täiega naudin oma tööd. Pole veel kordagi stressi ja tüdimust tekkinud. Ainult positiivsed emotsioonid.
Kui leiad valdkonna mis meeldib, siis ongi tore stressivabalt tööl käia.
Tuleb leida lihtsalt valdkond mis sobib. Ja ettevõtte suhtumine töötajatesse ning kollektiiv peab ka hea olema. Mul ka stressivaba töö. Olen kindlustusnõustaja. Ja mul on ülitoredad kolleegid kellega igapäevaselt koos töötan.
Ma usun, et näitlejatöö. Kuigi seal on palju stressi ka. MIs rolli saad? Lavastaja võib-olla on vilets või kuri. Aga vähemalt laval nad tunduvad nii rõõmsad ja rahl ja intervjuudes on ka rääkinud, et pärast etendust on selline loominguline energia. Aga kas nende juttu ja käitumist saab usaldada üldse? Nad on ju ikkagi näitlejad.
Ma arvan, et kõik loomingulised tööd on stressirikkad. Selline kunstkäsitöölise oma võib ehk rahustav olla, aga päriselt midagi luua, so on enamasti ikka piinelda, kahelda, riskida, seda kōike teha üksinda ja pärast taluda kriitikat, kuigi võibolla 50 aasta päras leitakse, et oi, kui huvitavad teosed. Taustal veel majanduslik ebakindlus. Pole ime, et paljud loomeinimesed joovad, läbi põlevad või masenduses rohkem on.
Ma usun, et näitlejatöö. Kuigi seal on palju stressi ka.
Tundub ikka väga stressirohke töö, kui suur osa neist on jooma hakanud.
Hauakaevaja-mõni jälle pole rahul.
kuidas saab hauakaevamine tekitada positiivset emotsiooni?
Kui mina saakisn maailma kõikide tööde vahel valida, siis esimesena prooviksin olla Hiinas pandakasvanduses pandabeebide nanny. Kindlasti ei ole see stressivaba, kuid seda on mingite uurimuste kohaselt peetud maailma kõige nunnumaks tööka ja ma täitsa usun seda (videoid vaadates, muidugi). Kahtlemata aga, kui mõni beebi otsustab lusika nurka visata, on stressi, nii et maa must…
kuidas saab hauakaevamine tekitada positiivset emotsiooni?
Jummel, miks mitte? Värske õhk, linnulaul, päikesepaiste, füüsiline koormus, näed oma töö tulemust kohe…või sa mõtled, et hauakaevaja leinab kõiki, kellele ta hauda kaevab? Kaevab ja nutab, nutab ja kaevab?
Värske õhk, linnulaul, päikesepaiste,
Valikus on ka lumetuisk, 10-20* külma, paduvihm, mõned tunnid valget aega.
Peaks ikka alustama sellest, mis tööd on teemaalgataja jaoks üldse reaalsed. Ega nii ju ei käi, et hakkan nüüd näitlejaks või arstiks. Mul oleks näiteks palju töid, mida ma tahaks teha, aga ei ole võimalik, kuna ei saa vastavale erialale sisse, ei ole võimalik tasuliselt 5 aastat õppida vms. Suurem osa natuke toredamaid töid nõuab ikkagi aastaid õppimist, mitte et muudkui hakkad.
Ma oma tuttavate pealt vaatan, et need, kes on hakanud tegelema käsitööga ja on endale ise teinud mikroettevõtte, seal on vähe stressi ja palju positiivseid emotsioone. Savitöökoda, keraamika, vaibakudumine.
Muidugi tuleb siin mängu see, et konkurents on olemas, alguses on vaja raha, et materjalid soetada, kui teed tellimuse peale, siis alati ikkagi ei osteta neid välja, mingi osa töödest läheb ka praaki.. Täiesti stressivaba tööd ei olegi.
Ma ise olen samuti väikeettevõtja, alguses oli keeruline, sattusin esimesel aastal ka võlgadesse, mille klaarisin teisel aastal ära, nüüd on üks suurem püsiklient ja mõned väiksemad. Kui nii jätkuks, ma oleks väga rahul. Paraku ettevõtlusega kaasneb see ebakindlus, et kas ikka tellitakse jätkuvalt, tulevad mingid sinust sõltumatud tegurid mängu jne, nii et selles osas pead siiski olema mõnevõrra tuim, et kui ka firma kõrbeb, siis ei võta seda isikliku läbikukkumisena. Lihtsam on siis, kui päris üksi firmas ei ole, vaid on vähemalt üks palgaline veel. Peab olema mingi varuliige, kes saab siis teha, kui teisel mingi jama (haigus, elusündmus (matused, pulm), vms mitte igapäevane ootamatus).
Ettevõtjana on üks soovitus: Planeeri endale vabad päevad, kui ise tööd üldse ei tee. Puhkeaeg tuleb kindlasti ette planeerida ja see puhkeaeg peab olema regulaarne. Kellaajad, millal töö, millal puhkus, nädalapäevad, millal töötad, millal mitte. Ma arvan, et see kehtib ka palgatöötajate puhul. Lasedki pastakal kukkuda, kui töö läbi.
Ja kui on liiga palju stressi, siis kindlasti otsi selline töö, mis ei tule koju kaasa. Selline amet, mida sa saad teha ainult tööajal, ainult tööjuures. Mitte nii, et ka igal puhkehetkel muudkui kummitab ja püüad lahendada mingit tööalast probleemi.
minu jaoks tundub ilus töö olla nt pulmafotograaf. Korraldaja töö tekitab kindlasti stressi, aga fotograaf läheb kohale, teeb seda, mida ta kõige paremini oskab, pärast töötleb pildid ära ja saab igast pulmast ise ka ilusa elamuse.
HAA-HAA
Pulmas on ühekordsed kordumatud hetked, mis tuleb 100% peale saada. Jookse ja rabele. Kas pilt tuli ikka välja? Sai selge? Fookus õiges kohas? Kas aku peab veel või pean vahetama minema? Deem. just hetkel, kui aku fotokast väljas, juhtus midagi huvitavat. Mälukaardi error. whaat?
Kas pildid on juba valmis? Kaua veel? Aga nüüd? Kas seda polegi? Miks seda pole?
Ilus ja rahulik ????
PS. miks pulmafoto/video nii kallis on? Jõhker stress.
No vot. Kuidas kellelegi. Muidugi on selline töö väga vastutusrikas ja ma ei öelnudki kuskil, et see peab RAHULIK töö olema, aga kui inimene on fotograaf, kes oma tööd väga hästi oskab ja tal on hea silm, siis tuleb see tal ka hästi välja. Mina tean inimest, kes käib pulmades pildistamas ja ta ütleb, et talle väga meeldib see töö – hoopis mitmekesisem ja huvitavam kui ainult stuudios pildistada. Professionaalse fotograafina on tal need süsteemid ka juba paigas, kuidas maksimaalselt igasuguseid erroreid vältida.
Nagu siin ka juba palju välja on toodud, siis stressirikas ei võrdu kõigi jaoks ühe ja samaga. Mõne jaoks on just adrenaliin väljakutsuv, mõne jaoks sobib rahulik ja stabiilne töö. Minule jäi teemaalgatusest mulje, et TA teeb praegu sellist tööd, mis pigem emotsionaalselt kurnab ja rohkem negatiivseid elamusi pakub, mitte, et ta otsib tööd, mis oleks just väga rahulik ja rutiinne.
Kui meeldib vara ärgata ja palju liikuda, siis võib postiljoni töö ka positiivseid emotsioone pakkuda, iseasi, kas see palk ka rahuldaks.
Ma ei tea, kuidas mujal, aga siin, kus mina elan, veetakse posti autoga. Auto jääb väravas seisma, postiljon tuleb autost välja, paneb lehed postkasti, läheb autosse tagasi, sõidab järgmisse väravasse, tuleb autost välja, paneb lehed postkasti, läheb autosse tagasi, sõidab järgmisse väravasse… Majad üksteise kõrval nagu tavalisel linnatänaval ikka. Mul tuleb stress juba puhtalt selle pealtnägemisest, see pidev autost välja ja autosse tagasi siblimine…
Olen teinud aastaid emotsionaalselt pigem kurnavat tööd ja otsin nüüd tunnelist väljapääsu. Aitäh, kui keegi oskab midagi soovitada.
Eks me soovitada ju võime….aga kõige tähtsam on see, et see konkreetne TÖÖ just sulle meeldiks. Pikalt saab teha sellist tööd, mis sulle meeldib, mille eest saadav palk sind rahuldab ja töökollektiiv on sõbralik ja meeldiv sinu jaoks. Need kolm asja on kõige tähtsamad, olgu töö siis milline tahes.
Mulle pakub rõõmu õpetajatöö, kuna valdan oma ainet hästi ja armastan seda kogu südamest. Aga suhteliselt stressivaba on see töö ainult kuna ma ei tööta koolis lastega, vaid õpetan tudengeid ja täiskasvanuid väikestes gruppides, õppijad ise on motiveeritud ja vabast tahtest õppima tulnud. Laste endi vastu pole midagi, aga klassid on tüüpiliselt liiga suured ja kontakttunde ja muid kohustusi õpetajatel liiga palju, tõenäoliselt põleksin tavakoolis kiiresti läbi. Rõõmu olen tundnud ka giiditööst, aga see on meie uues reaalsuses ebakindel amet. Loodusmatkad ehk siiski on variant, nagu keegi siin juba kirjutas. Aga jah, stressi tekitavad inimestes eri asjad. Ühes tekitab stressi, kui ta peab päev otsa kodus istuma, teises kui peab kodust välja minema. Ühes tekitab stressi suhtluse puudus, teises suhtlemine ise.
Kui kirjeldaksid end veidi, siis võibolla saaksid rohkem täppiminevaid pakkumisi.
Minu meelest ka õpetajaamet, aga kindlasti mitte esimestel aastatel. Alustav õpetaja olla on kõige stressirohkem asi üleüldse. Meeletu töökoormus. Mul olid lõpuks suisa enesetapumõtted, aga ajaga läheb paremaks. Praegu on ikka suur rõõm on igal hommikul tööle minna.
Ülikooli õppejõud. Varem olin aastaid riigiametnik, polnud eriti vaimustav amet. Nüüd juba 5 aastat sama eriala õppejõud ja naudin väga.
Ühistranspordiga töölt koju tulles jääb see sageli foori taga peatuma ühe juuksuriäri kõrval, kus ma näen töötamas meesjuuksurit ja mõtlen alati, et küll sellel mehel on tore töö – terve päeva saab naisi siluda ja ilusaks teha 🙂
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Milline töö pakub palju positiivseid emotsioone?
