Esileht Väikelaps millise spetsialisti poole?

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: millise spetsialisti poole?

Postitas:

Tunnen, et vajan abi lapse kasvatamisel. 2,5a laps lööb mind, kui miski ei meeldi. Samuti oma 13a poolvenda kipub mänguhoos lõpuks lööma ja kui keelama lähen, siis mind. Oleme juba aasta probleemiga igatepidi tegelenud, aga olukord ei muutu.

Sotsiaalpedagoog tegeleb vist õpilastegs? Kelle poole pöörduda, kui tunnen et raamatutarkus ei aita? Lastepsühholoog? Arvan, et vajan just ise pedagoogilist nõustamist…

Laps on alati ka kergelt endast välja läinud ja raske muutustega kohaneja. Samas mingi hetk ikka kohaneb, et päris kohanematu pole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanemakoolitus “Imelised aastad”. Sellele koolitusele saamiseks tuleb pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole (reeglina keegi sotsiaalvaldkonnas koordineerib seda koolitust, lastekaitsespetsialist või sotsiaaltöötaja) juurida, kas see programm on olemas ja kuidas sinna saab. Koolitus kestab 16 nädalat, käiakse kindla grupina koos ja võetakse läbi kõikvõimalikud kasteaiaealise lapsega seotud teemad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitan Gordoni perekooli, sinamina.ee vms.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan pöörduda Rajaleidjasse. Täpselt selliste murede jaoks see mõeldud ongi. Kirjuta sinna oma murega ja nad ütlevad ise, kelle konsultatsiooni sul vaja on. Kõik spetsialistid on seal koha peal olemas ja saad kohe aja ka panna.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitan ka Imelisi aastaid. See on tasuta ja kohapeal ka lastehoid olemas. Kui Tallinna inimene oled, võid kirjutada otse Tallinna Perekeskusesse Ave Orgulasele. Ta on üks koolitajatest ja saad infot, millal uus kursus algab.
See 16-nädalane kestus algul ehmatab, et kas tõesti nii kaua ja tundub hull ettevõtmine, aga need õhtud olid suurepärane vaheldus ja väga hariv oli ka. Lisaks palju toredaid sarnaste muredega inimesi ja mul oli kohe kahju, kui see läbi sai. Osade sealsete peredega suhtleme siiamaani.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina aga jällegi soovitan võtta rahulikult. Kui lööb, siis eemaldada ta kuidagi. Kui rahuneb, siis ilusti rääkida – küsida, miks sa lõid? Kuna tegu on 2.5 aastasega, siis ega see “kohutav kolmene” pole mõne üksiku lapse kohta välja mõelnud.
Palju on ju räägitud, et 2.5 a ei oska end veel väljendada/rääkida, siis ta ärritub ka kergemini. Lisaks, võib olla tahab ta rohkem tähelepanu/koos mängimise aega?!

Kohe laps psühholoogi juurde viia/või ka ise – no ei ole vaja. Peaks ikka ise hakkama saama. Lõpuks pannakase võib olla lausa diagnoos, kuigi normaalne laps.

Ma nägin lasteaias kurba pilti. Kasvaja/õpetaja väga kurjalt rääkis ühe 6-7a poisiga, et sa ei lähe liugu laskma, sa istud siin ja kaevad. Ta rääkis kurja häälega. Laps kohe kuuletus. Mind pani imestama, miks ei tohi laps õues teha, mida ta soovib?!?! Liumägi oli 2 m kaugusel, seega ei saanud olla probleem ka selles, et ta teistest kaugemale läheb/või seal väiksemad on vms.
Järgmisel päeval sama. Siis ma läksin küsima (just õpetaja hääletooni pärast), et miks ta selle lapsega nö õiendab.
Selgus, et see on erivajadustega laste rühm ja selle lapsega olevat probleeme. Jah, ma olen sel ajal kogenematu, kuid tol hetkel ja eelmisel päeval see laps käitus ideaalselt.
Ma ka hakkaks laamendama, kui minust räägiks õpetaja kõigile kõva häälega halvasti (õpetaja seletas poisi varasemat käitumist mulle suhteliselt kõva häälega)/või mul ei lastaks liugu lasta kui ma tahan (olles 5-6a ).

Seega, et teie laps ei satuks kuhugi erirühma, kus ta iseseisvus/loomus maha surutakse, siis mõelge väga, enne kui kuhugi psühholoogi poole pöördute.
Mul oli sellest poisist nii kahju.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on väga tavaline asi. Sellised asjad paranevad tavaliselt siis, kui lapse kõne areneb ja ta oma tundeid ja tahtmisi õpib esmajoones sõnadega väljendama (ja seda peab talle alati õpetama ja kordama “palun räägi, mis sa tahad, siis ma saan aidata”, kuidas käitud, kuidas mitte äituda, mitte löömise peale lõuata “ei tohi!”, vaid ennetada, seletada, kordamööda ja tema kord-sinu kord, see asjade jagamine jne). Ja on lapsi, kellele jääb aastateks esimeseks impulsiks tou kirja panna, kui vihaseks saab, aga seda annab kenasti leevendada ja välja juurida, asendada kohasemate viisidega. Selliste asjadega aitad sa last ja annad talle kogu eluks konfliktide lahendamise vahendid.
Aga eks sul seda võib-olla ongi vaja kuulda psühholoogilt. Perekeskus http://www.pk.ee on tallinnlastele tasuta, või rajaleidja.

Eelmise jutte oli kurb lugeda, aga lihtsalt lastepsühholoogiga konsulteerimisest ei tule mingit kahju ja selles loos oli kõige halvem faktor eelarvamustega, jäikade kasvatusmeetodite ja vanamoeliste karistustega kasvataja! Kuigi, olgem ausad, sina ei olnud selle lapsega päevad läbi koos, nägid teda ainult neil hetkedel, kui ta ideaalselt käitus, aga miks ta pidi eraldi olema ja mitte liugu laskma, seda ei tea. Ehk oli see karistus just toimunud löömise eest, ehk teadis õpetaja, et ta mõne teise lapse meelega liumäelt alla lükkab vms?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seega, et teie laps ei satuks kuhugi erirühma, kus ta iseseisvus/loomus maha surutakse, siis mõelge väga, enne kui kuhugi psühholoogi poole pöördute.
Mul oli sellest poisist nii kahju.

Vaevalt, et õpetaja tühja koha pealt kurjustama hakkas. Ilmselt on sama laps varem kedagi liumäel tõuganud vms ja seetõttu ei julgeta teda koos teistega liugu laskma saata.
Mu oma tagasihoidliku loomuga 3-aastane on lastesõimes püsti hädas oma rühmakaaslasega, kes tahab temaga väga koos mängida, aga konflikte kipub lahendama löömisega. Ja isegi kui pole konflikti, siis kipub ligi hiilima ja näpistama, riietest kiskuma vms. Iseenesest on ta tore ja aktiivne laps, aga oma “kiiksudega”.
Õpetajad (60+) on minu lapsele öelnud, et löö vastu (siinkohal minu meelest täiesti teemakohane nõuanne). Samuti olen neid kuulnud ütlemas, et “Mati, tule mängi Peetrist kaugemal, sa kiusad”.
Mida peaks tegema õpetaja kes näeb, et üks laps ohustab teist/teisi? Laskma olukorral jätkuda või teiste tervise huvides kiusaja eemaldama?
Sellises olukorras pole eemaldamine mitte loovuse mahasurumine vaid ettevalmistus eluks inimühiskonnas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ettevalmistus eluks inimühiskonnas

Kahjuks ei ole ju, sest kes teda täiskasvanueas sel moel eraldama hakkab?
Ideaalis oleks keegi kõrval, kuni laps ühiselu reeglid ära õpib, ja tuletaks kogu aeg meelde, sekkuks ennetavalt. Vaevalt et keegi paneb lapse erirühma selleks, et teda arendamise asemel eraldataks.

Teemaalgatuse kohta – see on ealine, tuleb lihtsalt järjepidev ja positiivne olla, leida “õiged nupud”. Lisaks vanemakoolitusele ja psühholoogile võib ka (kindlasti mõningase elukogemusega!) eripedagoog osata nõu anda. Tallinnas peaks olema õppenõustamiskeskus näiteks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üks võimalus on koheselt peale löömist anda lapsele väike laks. Tean, et see pole populaarne, aga laps ei saa aru nähtavasti, et ta reaalselt teeb kellelegi haiget. Sõnad ei anna talle tagasi reaalset kogemust. Parim moodus talle tagasisidet anda on samamoodi vastu käituda.
Seepärast on ka lasteaia rühmas teinekord abiks, kui rünnatav vastu lööb/näpistab.
Oma lapsel (tüdruk) piisas ühekordsest vastulöömisest, et seni pikalt kestnud terror lõpeks. Seni oli üks poiss samamoodi möödaminnes toginud, teinekord niisama löönud jms. Ei aidanud ei vanemate, ega minu jutt, natuke aega oli kõik korras ja siis jälle sama. Kusjuures poiss oli tõeliselt üllatunud sellest vastulöömisest – nutt, kaebamine jms.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina aga jällegi soovitan võtta rahulikult. Kui lööb, siis eemaldada ta kuidagi. Kui rahuneb, siis ilusti rääkida – küsida, miks sa lõid? Kuna tegu on 2.5 aastasega, siis ega see “kohutav kolmene” pole mõne üksiku lapse kohta välja mõelnud.

Palju on ju räägitud, et 2.5 a ei oska end veel väljendada/rääkida, siis ta ärritub ka kergemini. Lisaks, võib olla tahab ta rohkem tähelepanu/koos mängimise aega?!

Kohe laps psühholoogi juurde viia/või ka ise – no ei ole vaja. Peaks ikka ise hakkama saama. Lõpuks pannakase võib olla lausa diagnoos, kuigi normaalne laps.

Ma nägin lasteaias kurba pilti. Kasvaja/õpetaja väga kurjalt rääkis ühe 6-7a poisiga, et sa ei lähe liugu laskma, sa istud siin ja kaevad. Ta rääkis kurja häälega. Laps kohe kuuletus. Mind pani imestama, miks ei tohi laps õues teha, mida ta soovib?!?! Liumägi oli 2 m kaugusel, seega ei saanud olla probleem ka selles, et ta teistest kaugemale läheb/või seal väiksemad on vms.

Järgmisel päeval sama. Siis ma läksin küsima (just õpetaja hääletooni pärast), et miks ta selle lapsega nö õiendab.

Selgus, et see on erivajadustega laste rühm ja selle lapsega olevat probleeme. Jah, ma olen sel ajal kogenematu, kuid tol hetkel ja eelmisel päeval see laps käitus ideaalselt.

Ma ka hakkaks laamendama, kui minust räägiks õpetaja kõigile kõva häälega halvasti (õpetaja seletas poisi varasemat käitumist mulle suhteliselt kõva häälega)/või mul ei lastaks liugu lasta kui ma tahan (olles 5-6a ).

Seega, et teie laps ei satuks kuhugi erirühma, kus ta iseseisvus/loomus maha surutakse, siis mõelge väga, enne kui kuhugi psühholoogi poole pöördute.

Mul oli sellest poisist nii kahju.

Minul on kahju kui võetakse sõna teemal, mida ei jagata.
Erivajadustega laste, nende vanemate ja õpetajate nuhtluseks on nö kõiketeadjad kelle arvamuse tõttu jääb laps või pere abita.
P.S. minu erivajadusega laps käitub ka enamasti väljaspool kodu normaalselt ja on väga ilusa välimusega.pidevalt võitlen nende kõiketeadjatega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Väikelaps millise spetsialisti poole?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.