Tere
Küsimus tundub ehk kuidagi kummaline, kuid sõnastaksin selle nõnda.
Keskmiste tulemustega põhikoolilõpetaja – no keskmine hinne 3,5. Jah, peale lõpetamist vaatame ka kutsekoolide poole (poeg on), aga oskate ehk ka soovitada gümnaasiume Tallinnas, kuhu pole reeglina suurt konkurssi ja on lootust, et näiteks juulis-augustis võib olla vabu kohti ja kust tasuks uurida.
Ehk on veel mõni, kes saab sellest infost abi!
Tänud juba ette!
Vaadata tasub kõikide linnaosade gümnaasiume, mis pole eliitkoolid. Isegi aasta kool 32. kk võtab tavaliselt kevadel vastu 5 klassi jagu 10. klassi õpilasi, aga lõpuks sügisel on 3 paralleeli, sest pooled õpilased saavad valivad ikka midagi muud. Rääkimata igasugustest Pääsküla ja Nõmme ja Lasnamäe koolidest.
Vaadata tasub kõikide linnaosade gümnaasiume, mis pole eliitkoolid. Isegi aasta kool 32. kk võtab tavaliselt kevadel vastu 5 klassi jagu 10. klassi õpilasi, aga lõpuks sügisel on 3 paralleeli, sest pooled õpilased saavad valivad ikka midagi muud. Rääkimata igasugustest Pääsküla ja Nõmme ja Lasnamäe koolidest.
Pääsküla koolil EI ole gümnaasiumiosa enam.
Vaadata tasub kõikide linnaosade gümnaasiume, mis pole eliitkoolid. Isegi aasta kool 32. kk võtab tavaliselt kevadel vastu 5 klassi jagu 10. klassi õpilasi, aga lõpuks sügisel on 3 paralleeli, sest pooled õpilased saavad valivad ikka midagi muud. Rääkimata igasugustest Pääsküla ja Nõmme ja Lasnamäe koolidest.
pmst õige jutt (va pääsküla kool), tasub uurida kõigist mitte-eliitkoolidest. tean, et nt mustamäe gümnaasium võtab üsna madalate nõudmistega vastu, st võimalus õppida antakse peaaegu kõigile, kuid gümnaasiumi lõpetamine ei ole enam nii lihtne. minu lapse klass oli teise aasta sügiseks kolmandiku võrra väiksem. aga ku isoov on ja kehavde hinnete põhjus lihtsalt poiste seas üsna tavaline asjaolu, et põhikooli jooksul ei leita motivatsiooni üles, siis mg-s on küll võimalik täiesti ok tasemel keskharidus kätte saada, pelgalt põhikooli tunnistuse tõttu kätt ette ei panda.
madala keskmise hindega (3,5 on isegi liiga kõrge) peaks suht lihtsalt saama 2 kooli:
muusikakeskkool ja audentese spordikool.
aga seal on väikesed lisatingimused: ühes muusikalised katsed, teises vaja ette näidata head sporditulemused. muu pole eriti oluline.
+ siis igat masti nö “mägede koolid”
Mustamäe gümnaasiumites on ruumi, ilmselt sama ka Õismäe ja Lasnamäe omades. Kesklinna koolid saavad enda klassid täis ja ülejäänutesse jagub lapsi vähem.
Kas laps kevadel katsetel käis?
Vaadata tasub kõikide linnaosade gümnaasiume, mis pole eliitkoolid. Isegi aasta kool 32. kk võtab tavaliselt kevadel vastu 5 klassi jagu 10. klassi õpilasi, aga lõpuks sügisel on 3 paralleeli, sest pooled õpilased saavad valivad ikka midagi muud. Rääkimata igasugustest Pääsküla ja Nõmme ja Lasnamäe koolidest.
Ma ei usu et 32.Kooli enam nii lihtsalt saab. Sel aastal jäi sealt ju väga palju tahtjaid välja. See kool kogub iga aastaga järjest rohkem populaarsust oma sisekliimaga ja sinna lähevad minu arust nende konkreetsete õppesuundade fännid, kes panustavad kindlalt sellele suunale. Ilmselt levib noorte seas ka info, et seal koolis saab lõdvemalt läbi ja seetõttu paljud, kes eliidis õppida ei viitsi, lähevad sinna. Kolmelisel on seal ilmselt ikkagi vaja pingutada et sees püsida.
Ma ei usu et 32.Kooli enam nii lihtsalt saab. Sel aastal jäi sealt ju väga palju tahtjaid välja.
mõnel viiamsel aastal on kevadel samamoodi palju tahtjaid välja jäänud, kuid sügisel on probleemivabalt sisse saanud (muidugi mitte mistahes suunda, aga pmst kooli). ka pärast kooli algust.
madala keskmise hindega (3,5 on isegi liiga kõrge) peaks suht lihtsalt saama 2 kooli:
muusikakeskkool ja audentese spordikool.
aga seal on väikesed lisatingimused: ühes muusikalised katsed, teises vaja ette näidata head sporditulemused. muu pole eriti oluline.
+ siis igat masti nö “mägede koolid”
Muusikakeskkooli gümnaasiumisse on küll asja ainult tõsistel muusika tegijatel juba, sisseastumisnõuded ei ole lihtsalt hea lauluhääl vms.
Kedagi niisama vastu ei võeta, isegi algklassidesse on sisseastumiskatsed, vastu võetakse vähemus, igal kevadel alates II klassist on erialaeksamid, õppeaastas on koormus topelt. Sellest hoolimata ollakse eksamite tasemel üsna eesotsas http://www.delfi.ee/misc/koolid/
Arte Gümnaasium Mustamäel, Järveotsa Gümnaasium Õismäel, Kristiine Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium Lasnamäel ja kui lapsel pole keeruline sõita kaugemale siis ka Kallavere Keskkool Maardus
Pelgulinna Gümnaasium aga see taseme poolest vist kutsekoolidestki viletsam.
Pelgulinna Gümnaasium aga see taseme poolest vist kutsekoolidestki viletsam.
Kooli taseme määrab ikkagi õpilaskontingent. Minul Tallinna piirkonnakooli õpetajana on olnud tasemelt ülimalt erinevaid klasse. Mõne klassiga on tunne, et liigutaks koos mägesid.Samas mõne teisega rüga miinimumnõuded täis. Kui ikka huvi õppida/uurida pole, siis polegi äkki seda gümnaasiumitunnistust tarvis. Gümnaasium peaks ikkagi olema ettevalmistus edasi õppimiseks. Kahjuks näeb liiga tihti gümnaasiumis noori, kes ei naudi õppimist, kel on kesised võimed ja kes siis lõppeks õnnetud on. Äkki ikka omandaks kutsekoolis eriala, mis huvi pakub ning töö ja leivaga kindlustab.
madala keskmise hindega (3,5 on isegi liiga kõrge) peaks suht lihtsalt saama 2 kooli:
muusikakeskkool ja audentese spordikool.
aga seal on väikesed lisatingimused: ühes muusikalised katsed, teises vaja ette näidata head sporditulemused. muu pole eriti oluline.
+ siis igat masti nö “mägede koolid”
Muusikakeskkooli gümnaasiumisse on küll asja ainult tõsistel muusika tegijatel juba, sisseastumisnõuded ei ole lihtsalt hea lauluhääl vms.
Kedagi niisama vastu ei võeta, isegi algklassidesse on sisseastumiskatsed, vastu võetakse vähemus, igal kevadel alates II klassist on erialaeksamid, õppeaastas on koormus topelt. Sellest hoolimata ollakse eksamite tasemel üsna eesotsas http://www.delfi.ee/misc/koolid/
ära aja pada. sugulane “õpib” seal ja sellise kahepuruga, mis ta seal on, oleks ta ükskõik millises teises koolis ammu istuma jäetud. muusikakeskkoolis aga ei jäeta, sest seal on muusika kõige olulisem.
põhikoolis õpivad nad muid aineid enamvähem samas mahus, mis mujal, aga gümnaasiumiosas on neil vähemalt reaalained puhas null, sest isegi riikliku õppekava miinimumi on seal veelgi väiksemaks kärbitud. võta ette muusikakeskkooli ja mingi suvalise lasnaka või mustamäe kooli tunnijaotuskavad ja võrdle, siis näed.
Pelgulinna Gümnaasium aga see taseme poolest vist kutsekoolidestki viletsam.
Patoloogiline PG vihkaja võiks tuua mõne tõsiseltvõetava väite.
Ma usun ka, et mägede koolidesse võib üsna julgelt proovida. Koolid pole halvad, lihtsalt kesklinna n-ö eliitkoolid tõmbavad palju õpilasi ära ja praegused lennud ei ole ju ka nii lasterohked, et kohti koolides puudu jääks. Samuti nt Tallinna Ühisgümnaasium ja mõned teisedki kesklinna tavalisemad koolid võivad klassi veel õpilasi võtta, aga katseid ei tohi muidugi üliviletsasti teha, muidu võidakse mõelda, et jama tuleb selle õpilasega rohkem, kui asi väärt on. Nii et vaadake asukohalt sobivaid koole ja võtke julgelt ühendust, kui öeldaksegi ei, pole sellega ju midagi kaotatud. Ma ei tea, kas meil on nii halba kooli, kus õpetajad lihtsalt on alla andnud ja enam ei õpeta ja seetõttu õpilaste tase alla käib. Kardetavasti on halbade tulemustega koolides siiski lihtsalt suurem osa õpilasi kas väiksemate võimete või madalama õpimotivatsiooniga. Nt kunstikallakuga koolis võivad lapsed ju täpselt teada, mida neil on tulevikus vaja, ja matemaatikaga mitte pingutada, sest ka ühe punktiga saab ju läbi.
madala keskmise hindega (3,5 on isegi liiga kõrge) peaks suht lihtsalt saama 2 kooli:
muusikakeskkool ja audentese spordikool.
aga seal on väikesed lisatingimused: ühes muusikalised katsed, teises vaja ette näidata head sporditulemused. muu pole eriti oluline.
+ siis igat masti nö “mägede koolid”
Muusikakeskkooli gümnaasiumisse on küll asja ainult tõsistel muusika tegijatel juba, sisseastumisnõuded ei ole lihtsalt hea lauluhääl vms.
Kedagi niisama vastu ei võeta, isegi algklassidesse on sisseastumiskatsed, vastu võetakse vähemus, igal kevadel alates II klassist on erialaeksamid, õppeaastas on koormus topelt. Sellest hoolimata ollakse eksamite tasemel üsna eesotsas http://www.delfi.ee/misc/koolid/
ära aja pada. sugulane “õpib” seal ja sellise kahepuruga, mis ta seal on, oleks ta ükskõik millises teises koolis ammu istuma jäetud. muusikakeskkoolis aga ei jäeta, sest seal on muusika kõige olulisem.
põhikoolis õpivad nad muid aineid enamvähem samas mahus, mis mujal, aga gümnaasiumiosas on neil vähemalt reaalained puhas null, sest isegi riikliku õppekava miinimumi on seal veelgi väiksemaks kärbitud. võta ette muusikakeskkooli ja mingi suvalise lasnaka või mustamäe kooli tunnijaotuskavad ja võrdle, siis näed.
Tunnijaotusplaan ei näita kooli taset. Aga seda enam on ju positiivne, et sellise koormusega muusikaainetes ollakse edetabelites eespool.
Tunnijaotusplaan ei näita kooli taset. Aga seda enam on ju positiivne, et sellise koormusega muusikaainetes ollakse edetabelites eespool.
Kooli “taset” näitab selles tabelis juba ainuüksi see fakt, et laia matemaatika eksami tulemuste koht on tühi. Tehtud on vaid kitsa matemaatika RE, mis ei võimalda enamikesse ülikoolidesse sissesaamist.
Tehtud on vaid kitsa matemaatika RE, mis ei võimalda enamikesse ülikoolidesse sissesaamist.
Äärmiselt loll väide. Esiteks on muusikakeskkool eelkõige kasvulavaks ikkagi muusikaakadeemiasse astujatele ja seal ei huvita su matemaatikatulemused kedagi. Teiseks on kõigis Eesti ülikoolides küllaga erialasid, kus see ei huvita samuti mitte kedagi. Isegi Tartu ülikooli meditsiini õppima asuda saab ilma laia matemaatikat läbimata.
Tunnijaotusplaan ei näita kooli taset. Aga seda enam on ju positiivne, et sellise koormusega muusikaainetes ollakse edetabelites eespool.
Kooli “taset” näitab selles tabelis juba ainuüksi see fakt, et laia matemaatika eksami tulemuste koht on tühi. Tehtud on vaid kitsa matemaatika RE, mis ei võimalda enamikesse ülikoolidesse sissesaamist.
Enamik Muusikakeskkooli lõpetajatest suundub Muusikaakadeemiasse või välismaale (Saksamaa, Austria, USA) taolistesse ülikoolidesse. Tehakse neid eksameid, mis selle jaoks vaja on. Muusikakõrgkoolides jätkab 90% õpilastest.
Igas koolis on mõni kaheline. Sinu tuttava laps küll nüüd kooli mõõdupuuks ei ole.
Kui ikka huvi õppida/uurida pole, siis polegi äkki seda gümnaasiumitunnistust tarvis. Gümnaasium peaks ikkagi olema ettevalmistus edasi õppimiseks. Kahjuks näeb liiga tihti gümnaasiumis noori, kes ei naudi õppimist, kel on kesised võimed ja kes siis lõppeks õnnetud on. Äkki ikka omandaks kutsekoolis eriala, mis huvi pakub ning töö ja leivaga kindlustab.
Esiteks on iseäranis poiste hulgas mingi protsent, kellel alles gümnaasiumis pea lahti lähebki. Ning teiseks, ka kutsekooli sihtides on pärast gümnaasiumi erialade valik tunduvalt laiem kui pärast põhikooli.
Kui ikka huvi õppida/uurida pole, siis polegi äkki seda gümnaasiumitunnistust tarvis. Gümnaasium peaks ikkagi olema ettevalmistus edasi õppimiseks. Kahjuks näeb liiga tihti gümnaasiumis noori, kes ei naudi õppimist, kel on kesised võimed ja kes siis lõppeks õnnetud on. Äkki ikka omandaks kutsekoolis eriala, mis huvi pakub ning töö ja leivaga kindlustab.
Esiteks on iseäranis poiste hulgas mingi protsent, kellel alles gümnaasiumis pea lahti lähebki. Ning teiseks, ka kutsekooli sihtides on pärast gümnaasiumi erialade valik tunduvalt laiem kui pärast põhikooli.
See väljend, et gümnaasiumis “pea lahti” läheb on väga nõme, pigem õigustavad sellega vanemad oma laisku lapsi. Tavaliselt imet ei sünni ja need lapsed laisklevad ja logelevad ka gümnaasiumis.
See väljend, et gümnaasiumis “pea lahti” läheb on väga nõme, pigem õigustavad sellega vanemad oma laisku lapsi. Tavaliselt imet ei sünni ja need lapsed laisklevad ja logelevad ka gümnaasiumis.
Tavaliselt muidugi, aga on erandeid. Ja laiskust ma nii üks ühele küll hinnetega ei seostaks. Ma ise olen laisk nagu porikärbes, aga see ei takistanud mind kõigil haridustasemetel maksimumhindeid saamast. Samal ajal kui mõni püüdlik klassikaaslane õppis nagu pöörane (ma ei kujutaks sellist pingutust ettegi), aga ikka reaalainetes üle kolm ja humanitaarainetes üle nelja ei saanud. Aga mõnda imelist muundumist hallilt keskpärasest õpilasest väga heaks õpilaseks olen ma oma õpi- ja õpetamisaastate jooksul siiski näinud.
Pelgulinna Gümnaasium aga see taseme poolest vist kutsekoolidestki viletsam.
Sinu laps ei saanud sinna sisse, jah?:))))
ära aja pada. sugulane “õpib” seal ja sellise kahepuruga, mis ta seal on, oleks ta ükskõik millises teises koolis ammu istuma jäetud. muusikakeskkoolis aga ei jäeta, sest seal on muusika kõige olulisem.
Aga tegu ongi ju muusikakeskkooliga! Tegu on sisuliselt keskharidust andva kutseõppeasutusega ja näiteks Tartus väga hea tasemega Elleri muusikakool ongi kutseõppeasutus ametlikult. Muusikaline tase on väga kõrge ja sealsete mahtude juures veel tavalist keskharidust õppida ei jäägi aega sellises mahus kui ühes suvalises gümnaasiumis, mis üldkeskharidust annab.
Ise käisin selle kooli lähedal asuvas koolis keskkoolis, aga põhikooliaegne klassikaaslane õppis seal, samuti üks klassivend, kes üldkeskharidust omandas küll selles teises keskkoolis.
Muusikakooli pole laiskadel, rumalatel, muusikas andetutel (ega isegi keskpärastel) asja. See ei ole varuvariant, kui mujale sisse ei saanud, sinna minekut saavad kaaluda vaid muusikas andekad, kes näevad oma tulevikku muusikaga seotuna. Kes arstiks või ajaloolaseks tahab saada, peaksid mujale minema, sest üldkeskhariduse programm ongi sihilikult muusikakoolides minimaalse lähedane (Eller teeb küll koostööd teiste koolidega, et pakkuda ka pisut tugevamat üldkeskharidust), muidu ei jagu pilliõppeks, lauluaineteks, solfiks ja muuks selliseks aega.
Mis gümnaasiumide tasemesse puutub, siis taseme määrab eelkõige õpilane ise. Ka nö kehvast koolist saab hea hariduse, kui õpilane seda soovib. Tartu kehvimatest omaaegsetest gümnaasiumidest oli alati paar õpilast, kes reaal- ja loodusaladel käisid isegi riiklikke olümpiaade kinni panemas.
Kas tõesti keegi TAHAB Pelgulinna Gümnaasiumisse minna? Iga aasta on see kool terves vabariigis oma tulemustelt tagaotsas ja nii juba kümmekond aastat. Tundub, et sellele koolile sobiks paremini juhtlauseks “lusikaga antakse ja kulbiga võetakse”, sest ka praegune kooli tunnuslause on vigaselt kirjutatud ning kurvastuseks ka õpetajad kirjutavad vigaselt, see on ka siin foorumis varasemalt läbi käinud.
madala keskmise hindega (3,5 on isegi liiga kõrge) peaks suht lihtsalt saama 2 kooli:
muusikakeskkool ja audentese spordikool.
aga seal on väikesed lisatingimused: ühes muusikalised katsed, teises vaja ette näidata head sporditulemused. muu pole eriti oluline.
+ siis igat masti nö “mägede koolid”
Ok, muusikakeskkoolist on räägitud, aga oskab keegi Audentese Spordikoolist rääkida. Meil tõsiselt kaalumisel kas jätkata kesklinna süvaõppega keelekoolis või valida see, sest väga palju on võistluste tõttu puudumist. Praeguses koolis võistlustel käimisele hästi ei vaadata ja ei toetata ning pigem nõutakse ka kehalise järele tegemist väljapool kooliaega.
Kuidas on audentese keeleõppe tase ?
Sai sisse ka arte spordiklassi ja laagnasse, aga need oleme hetkel valikust välja jätnud
Audentesesse sissesaamise raskusest/kergusest ei oska midagi arvata, sest see käis läbi EOK, keskmine hinne 4,6
Kas tõesti keegi TAHAB Pelgulinna Gümnaasiumisse minna? Iga aasta on see kool terves vabariigis oma tulemustelt tagaotsas ja nii juba kümmekond aastat. Tundub, et sellele koolile sobiks paremini juhtlauseks “lusikaga antakse ja kulbiga võetakse”, sest ka praegune kooli tunnuslause on vigaselt kirjutatud ning kurvastuseks ka õpetajad kirjutavad vigaselt, see on ka siin foorumis varasemalt läbi käinud.
Too mõni näide, ole hea.
Kas tõesti keegi TAHAB Pelgulinna Gümnaasiumisse minna? Iga aasta on see kool terves vabariigis oma tulemustelt tagaotsas ja nii juba kümmekond aastat. Tundub, et sellele koolile sobiks paremini juhtlauseks “lusikaga antakse ja kulbiga võetakse”, sest ka praegune kooli tunnuslause on vigaselt kirjutatud ning kurvastuseks ka õpetajad kirjutavad vigaselt, see on ka siin foorumis varasemalt läbi käinud.
Too mõni näide, ole hea.
õpetajad kirjutavad vigaselt igas koolis, kui nad pole just eesti keele õpetajad. Tavainimene kõiki vigu ei märka.
Minu lapse silmis oli Pelgulinna kunstisuund megavinge, tegi katseid, sai sisse, aga sai sisse ka parema keskmise hindega kooli, läks sinna. Kui Pelgulinna nuhtleks potentsiaalseid 1-punktise eksami tegijaid enne eksamile pääsemist, tõuseks nad kindlasti edetabelis mõnikümmend kohta. Ilmselt on neil lontudest hale ja lasevad neil lõpetada.
Ja nagu ma aru olen saanud, siis Pelgulinna põhikooli lõpetajad saavad igale poole sisse, nii eliiti kui keskmistesse koolidesse.
Ok, muusikakeskkoolist on räägitud, aga oskab keegi Audentese Spordikoolist rääkida. Meil tõsiselt kaalumisel kas jätkata kesklinna süvaõppega keelekoolis või valida see, sest väga palju on võistluste tõttu puudumist. Praeguses koolis võistlustel käimisele hästi ei vaadata ja ei toetata ning pigem nõutakse ka kehalise järele tegemist väljapool kooliaega.
Kes õppida soovivad, neile on Audentes väga hea valik. On mitmeid lõpetajaid, kes on juba tuntud saavutussportlased ning lõpetasid Audentese suurepäraste tulemustega ning said sisse soovitud erialale ülikoolis.
Aga eks sinna läheb ka neid, kellel õppetööga kõige paremad suhted pole, kuid spordis on kõvad tegijad ja ega need gümnaasiumis ei muutu. Nii et väga palju sõltub ikkagi lapsest ja tema motivatsioonist õppida ja teadmisi omandada.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
