Teema: Millised on imetamise rinnad

esimestel kuudel peaks rinnad tõesti ene toitmist minema kõvemaks, suuremaks, ebamugavamaks. kui probleemiks on piima vähesus, ei tohiks sa ainult rpa-d juurde anda. arusaavav et lapse kõht tuleb täis sööta kuid pead oma rindadele sama palju koormust andma kui laps sööb. st pumpama ideaalis sama koguse piima välja mis laps rpad sõi. imetad lapse, annad talle pudelist juurde kui kõht tühi, pumpad. või loobud kaheks päevaks rpa-st ja elad laps rinna otsas.

Imetamisnõustaja oskab kõige paremini neile küsimustele vastata.

Piima täis rind hakkab imetamisest mõeldes ja beebi nuttu kuuldes piima tilkuma. Rind toodab pidevalt piima juurde, ta ei pea lõhkemas täis olema, laps saab sealt alati midagi.

Kehad on erinevad. Kui su laps väga tihti rinnal ja samas laps veel pisike, ehk et sööb korraga väga vähe, siis ehk tõesti ei lähe rinnad nii pingule. Ja kindlasti tundub, et õige piimaauto pole veel kohal ka, kui rpa juurde annad. Minul aitas, kui ei toitnud enam kella järgi, vaid ootasin, kuni laps näljast nutma hakkas – siis sõi isukamalt ja tellis piima juurde (märkasin, et öösiti sul äratus – kui lapsel rpa abil kaal korras, ära ärata öösel ise. 4h on öösel täitsa on, varsti unistad 6h-st).

Kolmanda lapsega on mul koguaeg tühi tunne 😀

#3955603:

Aga tekkiski küsimus, et millised üldse on piima täis rinnad. Mul alati mulje jäänud, et nii kui ei imeta pikalt siis rinnad paistes, suures, lekivad jne. Kuid kas selline pehme rind ehk ongi hoopis normaalne ja on endale vale mulje siiani jäänud? St laps sööb rinnast, aga anname RPA-d juurde hetkel, et kõhu täis sööks. Olen ka ise proovinud peale söömist pumbata, siis natukene küll juurde saanud, aga ka seejärel ei ole nö tekkinud seda “paistes” rinda.

Üldiselt, rinnapiimal oleva lapse puhul selle kohta, kas laps saab piisavalt piima kätte või mitte, annab kõige paremat infot ikkagi lapse kaaluiive – kui see on normaalne, siis järelikult, laps saabki rinnast piisava koguse piima kätte ja muretseda pole vaja.  Olgu see rind siis kõva või pehme või milline tahes.

Minul oli näiteks rind peale sünnitust kõva (ja oli ka muid ebamugavusi – valu) – hiljem aga pehme. Lekkimist esines esimestel elukuudel (kui magasin, imetamisrinnahoidja seljas ja padjad sees) – hiljem ei olnud enam lekkimist ja sain magada lihtsalt öösärgis, kõik kuiv.

Minul (kuigi laps oli madala sünnikaaluga) ei lubanud arstid anda mingit rpa-d. Ma pidin alguses kaaluma küll, palju laps imes. Ja kui normist oli puudu, siis puudujägi korvama enda väljalüpstud rinnapiima juurde söötes. Seega, mul pidi kogu aeg olema rinnapiima nö. ette lüpstud  – st. peale lapse imatamist lüpsin piima järgmiseks söögikorraks ette, et äkki läheb vaja. Kui pump ei suutnud rinnast piima kätte saama, siis sõrmedega ja toore jõuga. Kui laps imes ise  oma g-d täis, läks see lüpstud piim teatud tundide pärast minemaviskamisesele.

Pärast meie haiglast koju lubamist nõutud minult enam ärasöödud piima grammide arvestamist – imeb palju imeb. Oli ainult kohustus käia last tavalisest tihedamini arsti juures kaalumas ja kui kaaluiive oli normaalne, siis oldi rahul.

#3971062:

Ning imeb palju imeb ja kaal tõuseb sobib ainult siis kui laps reaalselt siiski RP kõhu täis saab. Näljast karjuva lapsega ilmselt nii ei saa siiski teha.

Ma alustasingi ju sellest, et kõige tähtsam on  see, kas lapse kaaluiive on piisav või ei ole. Kui kaaluiive on ebarahuldav (ehk laps ei kasva), siis muidugi ei saa nälga jätta ja võetakse kasutusele rpa.

Aga vastus teema põhiküsimusele on, et otsest seost selle vahel, kuidas rind tundub ja kui palju seal piim asees – seda ei ole.  Kui näiteks pisikese vastsündinuga (kes sööb ju väiksemaid piimakoguseid) on rind pingul ja kõva nagu kivi ja lekib mis hirmus, aga hiljem palju suurema pooleaastase lapsega (kes sööb ju palju suuremaid piimakoguseid) on rind pehme ja ei leki üldse, siis see näitab ju, et seost selle vahel, kuidas rind tundub ja kui palju seal piima tekib, ei ole.