Teema: Millised on teie lemmikud kõhule kerged toidud?

praktiliselt kõik supid, jaapani köögi road.

Köögiviljakotletid näiteks ütleme, mis juba nimetati. Aga need on nii head, et ma söön ikka kõhu nii täis, kui mahub ja ikka raske olla ju. Nii iga asjaga. Seda rasvast ja rammusat nii palju ma just ei söögi, enne hakka paha ja siis ei taha õhtul hiljem ka enam seda näha. Aga kui on maitsev ja lahjem, siis muudki võtad ja sööd. Tean, et see kõigil nii ei ole, aga mul on. Puudus ja sõltuvus mingis mõttes.

Suvikõrvitsakotletid, juurviljakangid ahjus, lillkapsavorm, ühepajatoit vähese lihaga, aurutatud kala. Mu jaoks ei tekita ka liha rasket tunnet, kui süüa seda  ilma tummiste lisandite ja rammusa kastmeta. Üks korralik steik rohke leht-, aedvilja- või puuviljasalatiga täidab kõhu pikaks ajaks, ägisema ei pane. Aga  kui süüa seda kartuli või riisi ja rammusa kastmega, siis on hoopis viletsam tunne, kuigi kogus polegi suur.

tatrapuder on mu meelest kõige kergem toit.

igasugused köögiviljakotletid, köögiviljad üldse ei ole tegelikult mingi kerge toit seedimiseks.

suitsukala meeldib mulle snäkiks, seda sööd väikse jupikese ära, siis tükk aega selline tunne, et kõht on täis. keedumunaga sama, sööd ühe ära, näljatunne kadunud. Banaan.

Minul on kerge toit sageli vältimatu, kuna seedimine ei saa rasvasega, eriti loomse rasvaga (rasvane liha, rasvased piimatooted) hakkama enam hästi (sapipõis ära lõigatud).

Keedukartul + aedviljad ja  kala/kana/lahjem sealiha. Mõni ütleb, et liha ja kartul koos on raske toit, kuid minu kogemus seda ei kinnita. Lahjem liha koos lahja (st. veega keedetud) keedukartuliga ei tekita mul küll mingit ebameeldivat tunnet. Samas ei teki näljatunne nii ruttu nagu tekiks ainult lahja liha+ aedvili süües.

Pudrud (veega keedetud ja pisut taimset rasva, näit. kookosrasva lisatud). Näiteks kaerahelbepuder, maisimannapuder, hirsipuder.

Ahjus küpsetatud riisivorm munavalgega. Koosneb: 1dl pudruriisi, 1 munavalge, 0,5 dl Oatly kaerakoort, 2,5dl vett. Võib lisada ka tükeldatud köögivilju (suvikõrvits, porgand, paprika).

#4082770:

püree- ja köögiviljasupid.

Jah, need on kerged ja saab teha väherasvaselt, aga minu jaoks püreesuppide miinus on see, et väga kiiresti peale nende söömist on kõht jälle tühi.

#4082918:

igasugused köögiviljakotletid, köögiviljad üldse ei ole tegelikult mingi kerge toit seedimiseks. suitsukala meeldib mulle snäkiks, seda sööd väikse jupikese ära, siis tükk aega selline tunne, et kõht on täis. keedumunaga sama, sööd ühe ära, näljatunne kadunud. Banaan.

Sa seletad, et köögivili pole kerge toit ja sama soojaga soovitad “kergeks toiduks” suitsukala 🙂 Tõele au andes, köögivilja kergus sõltub tema tegemisviisist, hautatud/aurutatud köögivili on kindla peale kerge toit, mulgikapsas või friikad pole seda jälle kindlasti mitte.

Eks see oleneb ka, mille jaoks on “kerget” vaja, kas mureks on magu, pole sapipõit või hoopis kõhukinnisus on probleemiks vms.

#4083095:

#4083030:

Kaerakile

Vabandust, aga ainuüksi see sõna kõlab jälgilt.

Väga hea toit on kui õigesti teha oskad!

Mu vanaema tegi seda kord kuus suures koguses ja siis kogunes palju sugulasi seda sööma. Keegi teine nii hästi ei osanud teha. Pole 20 aastat söönud, väga tahaksin seda päris õiget ja vanaema tehtule võimalikult sarnast.

#4083052:

igasugused köögiviljakotletid, köögiviljad üldse ei ole tegelikult mingi kerge toit seedimiseks

Võibolla ei seedu need soolestikus väga kergelt, füsioloogilist protsessi rakutasandil täpselt ei tea, aga minul ükski köögivili ega lehtsalat maos rasket tunnet ei tekita.

#4083155:

#4083095:

#4083030:

Kaerakile

Vabandust, aga ainuüksi see sõna kõlab jälgilt.

Väga hea toit on kui õigesti teha oskad!

Retsept küll isuäratav ei tundu, pildist rääkimata.

Kes pole lapsepõlves maitsnud, see ei saagi aru. Pilt pole muidugi isuäratav. Nagu ka paljude muude toitude pildid, mida meil vanasti tehti või praegugi tehakse, kui need pole just digitaalselt ilusaks töödeldud.

#4083166:

#4083155:

pildist rääkimata.

Piltidel on jah mingi okse.

Mina panen kella 14-15 paiku helbed+hapupiima+vee segu potiga põrandaküttega põrandale hapnema. Järgmisel päeval samal ajal (siis on parajalt hapu) vajutan segust vedeliku välja (korduvalt). Helbed viskan ära kuigi saaks vist (n küpsisteks) kasutada.

Siis kuumutan segades(kipub põhja kõrbema), keema hakkamisest alates keedan segades 15 min. Lõpus lisan suhkru+soola+või. Kaussidesse, mõne tunni pärast on nagu tugev tarretis. Pealispind on sile, mitte nagu piltidel. Sööme piimaga. Maitse hapukas magus, mõnus. Päris mitu korda andis katsetada enne kui kõik täpseks sai.

Kui lõheneb, siis on vähe keedetud. Kui ei tarretu, siis on helbeid vähe olnud või ei ole piisavalt hapuks läinud.

Inimesed vist on ikka väga erinevad. Mul tuleb kõik juba üles palja tegemise kirjelduse peale.

Milleks rikkuda ära korralikud kaerahelbed ja korralik piim, et keeta sellest mingi okselaadne riknema läinud ollus?!

Omlett või munapder.

#4083259:

Iuuu. Kirjeldus on samuti okse. See on ainus toit, mille peale olen jäledusest öökima hakanud. Olime siis külastamas sugulasi Ida-Virumaal. Tempel mällu igaveseks! :/

See on nüüd tõesti tähtis teadaanne, et sinu jaoks on mõni toit okse. Ja siis? Oksenda omaette.

#4083268:

#4083259:

Iuuu. Kirjeldus on samuti okse. See on ainus toit, mille peale olen jäledusest öökima hakanud. Olime siis külastamas sugulasi Ida-Virumaal. Tempel mällu igaveseks! :/

See on nüüd tõesti tähtis teadaanne, et sinu jaoks on mõni toit okse. Ja siis? Oksenda omaette.

Ajaviite sait, kas tead! Teengi seda omaette. Pole viimasel 20-l aastal enam ette tulnud, õnneks.

odrajahukört

kama on kindlasti mu suvine kerge toit! Ikka suhkruga.

Suvel soojaga on kefiirisupp pidevalt menüüs, peediga (et oleks kena roosa).