Teema: Millised piirangud elatisvõlglasel?

#4005714:

Milliseid piiranguid/takistused laienevad elatisvõlglasele? Kas selle kohta on olemas seadus ja kui rangelt sellest ka tegelikult kinni peetakse? Kas näiteks pank näeb seda ja võib arvestada laenu mitte andmiseks vms? Kunagi lugesin, et isegi kalastusluba ei anta (tundub väga linnalegendi moodi 🙂 ) aga kas nende andmebaas siis näitab sellist asja?

Kas oled elatisvõlglane?

#4005717:

#4005714:

Milliseid piiranguid/takistused laienevad elatisvõlglasele? Kas selle kohta on olemas seadus ja kui rangelt sellest ka tegelikult kinni peetakse? Kas näiteks pank näeb seda ja võib arvestada laenu mitte andmiseks vms? Kunagi lugesin, et isegi kalastusluba ei anta (tundub väga linnalegendi moodi 🙂 ) aga kas nende andmebaas siis näitab sellist asja?

Kas oled elatisvõlglane?

Ei ole. Mulle ollakse võlgu. Olen olnud juba liiga pikalt mõistev ja plaanin nüüd asjale ametliku käigu anda. Ega need kitsendused talle ilmselt ei mõjuks – autoga ta ei sõida, kalal ei käi ja reisimas ka mitte kohtades, kus passi vaja. Peale selle on ta juba aastaid Soomes, ilmselt ei saa sealt ükski kohtutäitur teda kätte ka. Kui nüüd arvestada neid piiranguid, mis mina välja lugesin.

Mu lapse isa põgenes ka Soome, 10 aastat oli võlglane, lõpuks kogusin raha ja võtsin korraliku advokaadi, kes Soomes kõik asjad korda ajas ja Soome kohtutäitur pidas ta palgast võla kinni, tehti talle ilmselt maksegraafik, aastaid maksis oma võlga üsna suurtes summades iga kuu tagasi, praeguseks jäänud nüüd ainult 3 aastat võlga veel.

Advokaat maksis umbes 350 eur juhtum.

Kui laps oli 3 kuune, läksin juba kohtusse, et elatist nõuda, pool aastat hiljem läksin kohtutäituri juurde. Seega on mu lapse isal kohtutäitur peal olnud pidevalt ja võlg näha.

Tagantjärgi saab ainult ühe aasta nõuda. Mis 10 aasta soga see eelmine siin ajab?

#4005987:

Tagantjärgi saab ainult ühe aasta nõuda. Mis 10 aasta soga see eelmine siin ajab?

Ei nõudnud tagantjärele 10 aastat, mees lihtsalt kogus võlga 10 aastat ja püüdis selle maksmisest Soome kolides ära hiilida.

Soomest on isegi lihtsam saada elatist kätte, seal sellist mustalt maksmist on vähem.

#4005714:

Milliseid piiranguid/takistused laienevad elatisvõlglasele? Kas selle kohta on olemas seadus ja kui rangelt sellest ka tegelikult kinni peetakse? Kas näiteks pank näeb seda ja võib arvestada laenu mitte andmiseks vms? Kunagi lugesin, et isegi kalastusluba ei anta (tundub väga linnalegendi moodi 🙂 ) aga kas nende andmebaas siis näitab sellist asja?

Ma arvan, et see oleneb ka sellest kui jõuliselt elatist nõudev pool tegutseb. Kohtuotsus ei tee sind võlgnikule, vaid sundtäitmisele määratud otsus ja kohtutäitur teevad. Ei ole küll vastus su küsimusele,aga ka näiteks ettevõtluse toetust ei saa töötukassast, juhilubadega läheb raskeks jne. Pangad näevad seda võlga kindlasti, sest sekkuvad täitusid. Ei ole kindel,kuidas kalapüügiluba võlaga ühtib, aga see on reaalne asi jah. Mõistlikum on siiski oma kohustustest kinni pidada ja oma lastele toetust maksta. Elu kõigil lihtsam.

#4005748:

#4005746:

#4005717:

#4005714:

Milliseid piiranguid/takistused laienevad elatisvõlglasele? Kas selle kohta on olemas seadus ja kui rangelt sellest ka tegelikult kinni peetakse? Kas näiteks pank näeb seda ja võib arvestada laenu mitte andmiseks vms? Kunagi lugesin, et isegi kalastusluba ei anta (tundub väga linnalegendi moodi 🙂 ) aga kas nende andmebaas siis näitab sellist asja?

Kas oled elatisvõlglane?

Ei ole. Mulle ollakse võlgu. Olen olnud juba liiga pikalt mõistev ja plaanin nüüd asjale ametliku käigu anda. Ega need kitsendused talle ilmselt ei mõjuks – autoga ta ei sõida, kalal ei käi ja reisimas ka mitte kohtades, kus passi vaja. Peale selle on ta juba aastaid Soomes, ilmselt ei saa sealt ükski kohtutäitur teda kätte ka. Kui nüüd arvestada neid piiranguid, mis mina välja lugesin.

Ka soomest saab kohtutäitur kätte.

Minu laste elatisnõue jõudis otsaga Inglismaale. Kuna isa ütles ise, et kui temalt kohus ei nõus, siis tema võlgu pole. Nüüd saab oma täituri nagu tahtis. Aega võtab kaua,aga teostatav kui on teada asukohariik ja aadress.

Ei ole soga. Ilusti maksegraafiku alusel maksid 10 aastat võlga tagasi. Mis sa arvad, et nalja pärast kirjutan v?? Laps praegu 14 a, ja maksab veel 2,5 a võlga ja samas ka 200 eur elatist.

#4006136:

Kuigi tundub ebaloogiline, sest kellele see siis kantakse? Lapsele, kes on juba täiskasvanud? Aga noh, õnneks ei pea sellisel juhul elatisvõlglasest vanemat üleval pidama siis.

Teisele vanemale ikka, ega laps neid kulutusi teinud.

#4006136:

Seaduse järgi võib ka elatist nõuda elatisvõlglase vanematelt (st vanemalt vanaisalt) kuigi ma kahtlen, kas keegi suudaks niimoodi teha. Võibolla ähvardada sellega ja elatisvõlglane austusest oma vanemate ees, ei laseks asjal nii kaugele minna ja maksab oma võlad ise ära.

See on tegelikult kehtiva seaduse väärtõlgendamine ja kellelt sel moel raha välja nõutakse võiks teoreetselt otsuse vaidlustada. Nimelt ei vastuta vanavanemad oma täisealise lapse tegematajätmiste eest, vaid kõik vanavanemad solidaarselt osavõlgnikena oma lapselaste toimetuleku eest. Kui elatisvõlglase vanemad kohtusse kaevata, peaks neil olema õigus nõuda, et neilt nõutav summa jagataks võrdselt nende ja lapsega elavav vanema isa-ema vahel.

#4006312:

Ära aja soga…

Pea nüüd hoogu! Seadus ütleb:

Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Kõik ülejäänu on sinna juurde tõlgendatud ja seega vaidlustatav. Kõik vanavanemad on ühiselt sama astme osavõlgnikud. Loevad ainult nende ja elatist saama õigustatud lapse vahelised suhted. Kuskil seaduses ei ole öeldud, et ka vanavanemate ja lapse vanemate vahelised suhted mingilgi moel olulised oleks. Kui kohus leiab, et laps on õigustatud saama elatist ükskõik milliselt vanavanemalt, on ta õigustatud saama neilt kõigilt.

Jah. Nõnda on seal tõesti kirjas. Ja ka viidatud kohtulahendis on kirjas:

Kolleegium ei nõustu kostjate käsitusega, et osavõlgnikeks PKS § 105 lg 3 mõttes on praeguses asjas lapse kõik vanavanemad. Kuna lapse üks vanem peab praeguses asjas last vastavalt oma võimalustele ülal, kuid teiselt vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, tekib PKS § 106 lg 2 järgi sugulussuhteid arvestades vanavanemate asenduskohustus üksnes kostjatel.

Samas ei PKS §105 ega ka §106 kumbki viita, et vaid võlglase vanemad tuleks vastutusele võtta, seda ei ole nõnda kirjutatud ka perekonnaseaduse seletuskirjas, ega seletuskirjas viidatud 1995 aasta perekonnaseaduse §§ 60,64,65,66, seega jääb arusaamatuks Riigikohtu otsuse vastav viide ja otsus näib tulenevat pigem kolleegiumi isiklikest veendumustest, kui seadusest.

Küsimus on vanemliku vastutuse lõppemises. Mingil hetkel ju peab lõppema vanemate vastutus oma täisealise lapse tegemiste ja tegematajätmiste eest. Millalgi peavad need täisealised lapsed iseseisvaks saama. Jah, lapselapsed peavad ka üleskasvatatud saama aga kui tõlgendada nende vanema elatisemaksmisest viilimist tema vanemate personaalse süüna, siis võib neid karistada kõigi tema süütegude eest.

#4006352:

Jah. Nõnda on seal tõesti kirjas. Ja ka viidatud kohtulahendis on kirjas:

Kolleegium ei nõustu kostjate käsitusega, et osavõlgnikeks PKS § 105 lg 3 mõttes on praeguses asjas lapse kõik vanavanemad. Kuna lapse üks vanem peab praeguses asjas last vastavalt oma võimalustele ülal, kuid teiselt vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, tekib PKS § 106 lg 2 järgi sugulussuhteid arvestades vanavanemate asenduskohustus üksnes kostjatel.

Samas ei PKS §105 ega ka §106 kumbki viita, et vaid võlglase vanemad tuleks vastutusele võtta, seda ei ole nõnda kirjutatud ka perekonnaseaduse seletuskirjas, ega seletuskirjas viidatud 1995 aasta perekonnaseaduse §§ 60,64,65,66, seega jääb arusaamatuks Riigikohtu otsuse vastav viide ja otsus näib tulenevat pigem kolleegiumi isiklikest veendumustest, kui seadusest.

Küsimus on vanemliku vastutuse lõppemises. Mingil hetkel ju peab lõppema vanemate vastutus oma täisealise lapse tegemiste ja tegematajätmiste eest. Millalgi peavad need täisealised lapsed iseseisvaks saama. Jah, lapselapsed peavad ka üleskasvatatud saama aga kui tõlgendada nende vanema elatisemaksmisest viilimist tema vanemate personaalse süüna, siis võib neid karistada kõigi tema süütegude eest.

Aga täesti võõraid maskumaksjaid võib karistada?