Need jalatsid, mille kohta ma kirjutasin, et laps oleks nagu valge vares teiste seas, tunduvad vanemal olevat just valitud omaenese tarkusest, mitte lapse soovil või maitse järgi.
Sul ei ole vaja oma lapsepõlvetraumat kõigile teistele üle kanda, seda enam, et sandaalid ongi tegelikult ju mugavamad siseruumides kandmiseks.
Mina oma lapse puhul hakkasin tema soovidega arvestama juba sellest ajast, kui ta oli 2-aastane. No et mis värv talle meeldib, missugused pildid parasjagu meeldivad, tuletõrjeautodega särke oli vaja leida, dinosaurustega ei meeldinud jms.
Paraku lapsega on nii, et veidike peab ka suunama, päris nii ei saa, et ostad talle ainult seda, mis talle meedib. Ikka räägid seda juttu ka, et mis omavahel kokku sobib, missuguse ilmaga mingi riideese on mõtekam, millal saab kummikutega ringi joosta ja kus võiks olla mugavam sandaalidega olla.
Ma tellin peaaegu kõik riided veebipoodide kaudu. Veebis selekteerin mingi valiku asju välja ja siis laps valib, mis meeldib. Ta on valinud ka minu jaoks täiesti ootamatuid asju, mida ma ei osanud aimatagi, et ta just sellist soovib. Jalatseid oleme ostnud nii ja naa, oleme poes vaadanud ja proovinud ja veebi kaudu tellinud. Ajapikku on juba välja kujunenud mingid firmad, mille toodang sobib ja siis on ka veebist selle firma toodangu seast lihtne sobiv leida.
Nii et ei, ma ei osta lapsele riideid nagu füürer ainult enda maitse järgi. Aga sellist asja ma ka ei talu, kui keegi hakkab teise inimeste riiete kohta mingeid silte kleepima, “valge vares”, “lasteaiakad” jms. Ma ka oma lapsele õpetan, et teised käivad nii nagu neile meeldib ja ka täiskasvanuna võib kanda selliseid riideid, millel on peal näiteks tuletõrjeauto või dinosauruse pilt. Et kui suureks kasvad, siis see ei tähenda automaatselt seda, et kogu elu on nüüd tõsine ja range.
