Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 56 )

Teema: .

Postitas:
Kägu

.

+1
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on neid palju aga teil?

Arvestades su enda vastust oleks pidanud teema pealkiri olema: KAS sul on salajasi oskusi?

Mul on igasuguseid oskusi, kõik kindlasti kõigist ei tea, nii et on jah.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on neid palju aga teil?

Arvestades su enda vastust oleks pidanud teema pealkiri olema: KAS sul on salajasi oskusi?

Mul on igasuguseid oskusi, kõik kindlasti kõigist ei tea, nii et on jah.

Tubli!

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Heh, mis takistab igaühel meist vastamast “on jah, aga ma ei saa öelda, mis need on, sest siis pole need ju enam salajased”?

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu mees ei tea seda, aga ma olen igasuguse mööbli kokkupanekul üliosav. Samuti oskan teha erinevaid elektritöid – käisin noorena ühes tehnikaringis, mees aga ei tea. Kui teaks, siis peaksin ise selliseid asju kodus tegema.

+23
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui mingist asjast teab kasvõi 1 inimene, pole see enam salajane. Nii et isegi vastus jah, pole väär, kuna öeldes jah, pole salajane enam salajane.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu mees ei tea seda, aga ma olen igasuguse mööbli kokkupanekul üliosav. Samuti oskan teha erinevaid elektritöid – käisin noorena ühes tehnikaringis, mees aga ei tea. Kui teaks, siis peaksin ise selliseid asju kodus tegema.

Ei tea, kuidas käod siis plusse jagaksid, kui mõni mees kirjutaks, et oskab küll särginööpi õmmelda ja süüa teha, aga hoiab saladuses, muidu peab ise tegema hakkama?

+15
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma põen naeratavat depressiooni. Ma olen naeratav, sõbralik, pealnäha heatujuline… Keegi ei aima midagi. Tegelikkuses saaabub suur must auk hetkel, mis ma üksi jään. Ma pole päris kindel, kas mu abikaasa on aru saanud. Midagi ta ehk aimab, aga ma olen selle väsimuse süüks ajanud. Asi pole selles, et ma ei usaldaks oma abikaasat vaid ma ei oska sellest rääkida. See on ebaloogiline ja abusrde. Mul pole selleks vähimatki põhjust.
Ahjaa teemasse tagasi. Ma oskan naeratada ja olla sõbralk kuigi ma seespidiselt olen nagu mäda õun.

+17
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu ei tea, kui just ülisalajane ei ole, nii et ise ka kohe ei tea. Aga mul on infot ja oskusi, millega suudan oma inimesi aeg ajalt ikka üllatada. Näiteks selline robustne oskus, millega kord seltskonnas üllatasin, mis oli tegelikult kooliajast, aga meelest kadunud(ühika aegadest). Olime väljas ja laual oli sellise endisaegse plekkkaanega küll tänapäevane suur kolmene mahlapurk. Keegi ei viitsinud avajat tooma minna maja poole ja siis meenus mulle, kuidas seda ilma avada. Lööd küünarnukiga keskelt sisse ja niipalju, et siis süvend on sees ja siis kangutad paljaste sõrmedega kaane pealt. Lihtne asi, aga kõik pea imestasid.
Oskus on see, et oskan inglise keeles kirjutada küllalt palju, aga õppinud seda pole, rääkida ka ei oska. Ja sellega, et enamus ei tea, et ma kooli ajal ühes bändis laulsin.
No ja veel selliseid veidi naljakaid asju, kuid väikestest asjadest koosnebki suur.

+17
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tunnen retsepti lugedes toidu maitset ja parandan kohe retsepti. Mu ema kirjutas kokaraamatu ja ta tegi sama paljude retseptidega. Ema parandas elu lõpupoole kümneid retsepte raamatutes ja tuttavad kokad saatsid talle välimaiseid retsepte parandada. Ema ei pidanud enamus retsepte läbi tegema, parandas kohe ja tuli õige tulemus.

+23
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma oskan keelega ninaotsa puudutada ja pöial paindub tagurpidi randmeni.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seda halva mängu juures head nägu teha oskan ma ka ülihästi. Mida suuremas stressis olen, seda rõõmsam ja aktiivsem näin. Ma lihtsalt ei taha et keegi aimaks et mul on kõik pekkis. Ma ei taha teistele seletamisega oma probleeme uuesti läbi elada.
Kui stressi pole, olen vaikne ja tusatsev. Siis kõik küsivad mis mul viga on. Tglt on kõik jummala korras, mõtlen siis alati mingi mõttetuse välja, et halb ilm või halb uni.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma põen naeratavat depressiooni. Ma olen naeratav, sõbralik, pealnäha heatujuline… Keegi ei aima midagi. Tegelikkuses saaabub suur must auk hetkel, mis ma üksi jään. Ma pole päris kindel, kas mu abikaasa on aru saanud. Midagi ta ehk aimab, aga ma olen selle väsimuse süüks ajanud. Asi pole selles, et ma ei usaldaks oma abikaasat vaid ma ei oska sellest rääkida. See on ebaloogiline ja abusrde. Mul pole selleks vähimatki põhjust.

Ahjaa teemasse tagasi. Ma oskan naeratada ja olla sõbralk kuigi ma seespidiselt olen nagu mäda õun.

Mul sama asi. Olen õppinud elama deprekaga. Vahepeal võtan antidepressante periooditi. Ma arvan, et keegi mu lähedastest ei oska aimata ka. Olen ka peale vaadates selline naerusuine ja seltsiv, kuigi vahel tahaks kogu elu kukele saata.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tunnen retsepti lugedes toidu maitset ja parandan kohe retsepti. Mu ema kirjutas kokaraamatu ja ta tegi sama paljude retseptidega. Ema parandas elu lõpupoole kümneid retsepte raamatutes ja tuttavad kokad saatsid talle välimaiseid retsepte parandada. Ema ei pidanud enamus retsepte läbi tegema, parandas kohe ja tuli õige tulemus.

Jaa, mul on sama asi! Ja koguseid vaadates saan retsepti järgi aru, kui midagi on liiga vähe või liiga palju, tekstuuritunnetus või nii. Muudan jooksvalt ja asi õnnestub alati. Samas on olnud mõned korrad, kus ma pole oma sisetunnet ja tavalise kodukoka teadmisi piisavalt usaldanud (seda on juhtunud just mulle tundmatute toitude puhul), olen teinud retsepti järgi ja praktiliselt iga kord on olnud pettumus. Aga alati tean koheselt, et kui järgmine kord muudan seda või toda, siis tuleb üks hea roog.

Küll on mul aga üks nõukaaegne kokaraamat, kus iga retsept on absoluutselt täpne.
Mine tea, äkki just see oligi su ema kirjutatud 🙂

+16
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mingil põhjusel oskan ma tagurpidi rääkida ja praktiliselt sama kiiresti, kui õigetpidi. Kahjuks täiesti ebavajalik oskus

+22
-1
Please wait...

Postitas:
Mette-Merithh

On ikka jah. Need pöidla painutamine ja keelega nina puudutamine, mis juba välja toodi, kuuluvad ka minu oskuste hulka 🙂
Olulisematest oskustest, oskan ma inimese seisundit hinnata; inimest elustada; inimest stabiilsena hoida kiirabi saabumiseni, igasugust esmaabi anda jne. Neid oskusi enamik minu praegusest suhtlusringkonnast vist küll ei tea. Olen õppinud Inglismaal meditsiini ja kriisinõustamist ja sellel alal ka töötanud. Nüüd aga olen Eestis ja tegelen hoopis muu valdkonnaga. Seega kui keegi meil kontoris või minu läheduses peaks tõsisemat meditsiinilist abi vajama, siis ma oskan seda esmatasandil anda. Minu praegused töökaaslased ega lähemad tuttavad, kellega olen siin Eestis suhtlema hakanud ei oskaks seda ilmselt minust sellisel tasemel oodata ja seega on see salajane küll. Lõbusmatest valdkondadest võiks välja tuua, et ma ei põe kunagi pohmelli, sest ma tean täpselt, mida enne suuremat napsutamist teha ja tarbida 🙂 See on ka täiesti salajane oskus ja teadmine ja seda ma kavatsengi ainult enda teada hoida 😉

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda, et tean vastuseid, mida ma tegelikult ei tea ja ei tea ka, et kust need tulevad. Vahest imestatakse, et kust ma tean.
Tegelikult ei teagi, aga tuleb tekst või pilt silme ette ja siis ütlen, aga teen näo, et lihtsalt teadsin.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina seda mingiks oskuseks ei pea aga inimese on alati imestunud kui suudan kirjutada või joonistada mõlema käega korraga sünkroonis. Ma ei saa aru, mis sel imestada on, igaüks suudab seda teha. Ma saan aru et eraldi, et ühe käega joonistan, teisega kirjutan või et kirjutan mõlema käega erinevaid asju.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda, et tean vastuseid, mida ma tegelikult ei tea ja ei tea ka, et kust need tulevad. Vahest imestatakse, et kust ma tean.

Tegelikult ei teagi, aga tuleb tekst või pilt silme ette ja siis ütlen, aga teen näo, et lihtsalt teadsin.

Appi kui huvitav!

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas see on mingi eriline oskus, aga ma oskan peegelpildis (paremalt vasakule kirjutada), sama kiiresti nagu tavaliseltki. Juba lapsena avastasin, kui tunnis kord igavlesin. Salajane see iseenesest pole, aga pole ka kellelgi demonstreerinud.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lõbusmatest valdkondadest võiks välja tuua, et ma ei põe kunagi pohmelli, sest ma tean täpselt, mida enne suuremat napsutamist teha ja tarbida 🙂 See on ka täiesti salajane oskus ja teadmine ja seda ma kavatsengi ainult enda teada hoida 😉

Ma ka ei põe pohmelli ega ole kunagi põdenud, aga mul tuleb see kuidagi loomulikult. Esiteks kannatan üsna palju alkoholi, teiseks saan kiiresti kaineks ja kolmandaks tuleb mul alkoholitarbimisel mingil hetkel lihtsalt piir ette ja ma ei taha rohkem juua. Tõsisemate pidude korral peale ca 1 pudelit veini on see piir. Muidu pidi vist rasvaste toitude söömine enne alkoholitarbimist soodustama kõike seda, mis mul niigi loomulikult tuleb.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina suudan kõikide lastega, eriti erivajadusega lastega luua sideme. Mu tööandja arvab, et ma ostan lapsed ära, aga see pole nii. Ma kuulan lapsi südamega ja tajun kohe ära, millist lähenemist neil vaja on. Kuna teistel see nii kiiresti ja tõhusalt ei õnnestu, siis arvatakse, et ma olen kindlasti liiga familiaarne, liiga sõbralik ja veel paljusid asju, mida õpetaja olla ei tohiks. Lastele ja lapsevanematele sobin ma väga, ülemustele paraku mitte.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina suudan kõikide lastega, eriti erivajadusega lastega luua sideme. Mu tööandja arvab, et ma ostan lapsed ära, aga see pole nii. Ma kuulan lapsi südamega ja tajun kohe ära, millist lähenemist neil vaja on. Kuna teistel see nii kiiresti ja tõhusalt ei õnnestu, siis arvatakse, et ma olen kindlasti liiga familiaarne, liiga sõbralik ja veel paljusid asju, mida õpetaja olla ei tohiks. Lastele ja lapsevanematele sobin ma väga, ülemustele paraku mitte.

täitsa usun Sind, sest mina olen väheke hobulausuja ja saan mängeldes hakkama ka kõige keerulisemate hobustega. tuttavad muidugi teavad, seega ma nüüd ei tea, kui varjatud anne see on.
ma saan nendega üsna kiirelt sideme luua. kuidas ma seda teen, on sama nagu Sinul, kuulan südamega ja tajun nende soove.
ja hobuseid juba ei ole võimalik ära osta :), ole sa nii sõbralik või familinaarne, kui tahes.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina suudan kõikide lastega, eriti erivajadusega lastega luua sideme. Mu tööandja arvab, et ma ostan lapsed ära, aga see pole nii. Ma kuulan lapsi südamega ja tajun kohe ära, millist lähenemist neil vaja on. Kuna teistel see nii kiiresti ja tõhusalt ei õnnestu, siis arvatakse, et ma olen kindlasti liiga familiaarne, liiga sõbralik ja veel paljusid asju, mida õpetaja olla ei tohiks. Lastele ja lapsevanematele sobin ma väga, ülemustele paraku mitte.

täitsa usun Sind, sest mina olen väheke hobulausuja ja saan mängeldes hakkama ka kõige keerulisemate hobustega. tuttavad muidugi teavad, seega ma nüüd ei tea, kui varjatud anne see on.

ma saan nendega üsna kiirelt sideme luua. kuidas ma seda teen, on sama nagu Sinul, kuulan südamega ja tajun nende soove.

ja hobuseid juba ei ole võimalik ära osta :), ole sa nii sõbralik või familinaarne, kui tahes.

Ma ka natuke selline, kellele võõrad inimesed hakkavad südant puistama ja kelle käe all kõige närvilisem hobune päris taltsaks muutub.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas see on mingi eriline oskus, aga ma oskan peegelpildis (paremalt vasakule kirjutada), sama kiiresti nagu tavaliseltki. Juba lapsena avastasin, kui tunnis kord igavlesin. Salajane see iseenesest pole, aga pole ka kellelgi demonstreerinud.

Sul on siis parem ja vasak ajupoolkera võrdselt juhtivad ning ümberlülitatavad. Kas muud võimed on ka vasakul-paremal käel võrdsed – täpsus, osavus, motoorika?

Mina seda mingiks oskuseks ei pea aga inimese on alati imestunud kui suudan kirjutada või joonistada mõlema käega korraga sünkroonis. Ma ei saa aru, mis sel imestada on, igaüks suudab seda teha. Ma saan aru et eraldi, et ühe käega joonistan, teisega kirjutan või et kirjutan mõlema käega erinevaid asju.

Sul ka.

Seda, et tean vastuseid, mida ma tegelikult ei tea ja ei tea ka, et kust need tulevad. Vahest imestatakse, et kust ma tean.

Tegelikult ei teagi, aga tuleb tekst või pilt silme ette ja siis ütlen, aga teen näo, et lihtsalt teadsin.

Lihtsalt mälu on hea sul. Kui mingit infot näed, jääb meelde ja, veel parem, vajadusel leiad info kiiresti ka üles. Minul on ka imelikke asju meeles, aga ma ei suuda neid kohe meenutada. Seega on tihti nii, et näiteks viktoriinidel vms kuulen küsimust, pole vastusest aimugi, läheb mingi 10 sek mööda ja äkki tean vastust. Mälust õige “sahtli” leidmine võtab mul lihtsalt aega.
Mul on ka üsna täpne ajataju. Ärgates tean tihti 5 min täpsusega, mis kell on, enne kella vaatamist. Jah, eksin ka vahel. Kui on vaja sooritada terve seeria tegevusi (näiteks lähen poodi, ostan leiba ja võid, seejärel lähen toon paki automaadist, siis viin pudelid ära, seejärel käin korra töölt läbi ja võtan ühe dokumendi ja siis annan vereproovi ning lähen lapsele lasteaeda järele), mille ajakulu on keeruline arvutada, siis kuidagi oskan samuti väga täpselt ilma mingeid plaane tegemata õigeks ajaks viimasesse nn. kontrollpunkti jõuda – ühes kohas läheb kauem, teises vähem, aga lõpptulemus on õige aeg. Selle fenomeni üle olen mõtisklenud ja ei oskagi mõista, milles asi on, kuidas ma seda teen.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtsalt mälu on hea sul. Kui mingit infot näed, jääb meelde ja, veel parem, vajadusel leiad info kiiresti ka üles. Minul on ka imelikke asju meeles, aga ma ei suuda neid kohe meenutada. Seega on tihti nii, et näiteks viktoriinidel vms kuulen küsimust, pole vastusest aimugi, läheb mingi 10 sek mööda ja äkki tean vastust. Mälust õige “sahtli” leidmine võtab mul lihtsalt aega.
Mul on ka üsna täpne ajataju. Ärgates tean tihti 5 min täpsusega, mis kell on, enne kella vaatamist. Jah, eksin ka vahel. Kui on vaja sooritada terve seeria tegevusi (näiteks lähen poodi, ostan leiba ja võid, seejärel lähen toon paki automaadist, siis viin pudelid ära, seejärel käin korra töölt läbi ja võtan ühe dokumendi ja siis annan vereproovi ning lähen lapsele lasteaeda järele), mille ajakulu on keeruline arvutada, siis kuidagi oskan samuti väga täpselt ilma mingeid plaane tegemata õigeks ajaks viimasesse nn. kontrollpunkti jõuda – ühes kohas läheb kauem, teises vähem, aga lõpptulemus on õige aeg. Selle fenomeni üle olen mõtisklenud ja ei oskagi mõista, milles asi on, kuidas ma seda teen.

Jah, väga võimalik ,et see nii on. On ka selliseid asju, mida ma ei saa teada ,pole kuskilt lugenud ka ja see pole ka võimalik. Näiteks laps vahest tuleb kellegi Instagrami pildiga, et ma arvaks vanust. Vahest tuleb taoliste küsimustega või teistsugustega. Mina ei tea midagi ei youtuberitest ega blogijatest, ei loe neid ,ei tea nimesid ega vanuseid ,ega ei tea ka tänapäeva noorte lemmikuid lauljaid. Ette tean ka vahest asju, et kuidas mingi üritus või olukord lõpuks lõppeb. Neid asju üritan nüüd mitte välja öelda, sest lõpuks see pahameel valatakse minu peal välja, kui kehvasti läheb ja ma olen seda varem öelnud. Mul peab pingevaba hetk olema selleks , et saada õige info. Vägisi punnitades ja nuputades või kellegi pressimise peale, mis tähendaks minu proovile panekut, siis ei tule. Siis ma ei üritagi üldse. Siiski üks lihtsam näide, mis hiljuti oli. Selle kohta saab tõesti öelda seda ,et ju ma olen kunagi kuskil näinud ja jäi meelde pilt ja nimi ja lõpuks meenus , kui oli pingevaba hetk. Kingiti lilled, aga kinkijatest keegi nime ei teadnud 🙂 Ma ka ei teadnud. Üritasin küll mõelda ja arutasime koos ja no midagi ei osanud keegi pakkuda ka. Huupi ka ei taha. Kodus siis lilled vaasis, vaatasin neid ja tuli silme ette sõna “Hortensia”. Ütlesin siis mehele ka selle nime, kes googeldas ja oligi õige 🙂 Ausalt olen lillede ja taimede tundmises tegelikult võhik. Kahjuks need lilled närtsisid meil kohe ära, kui kodus vaasi panin. Üldiselt mulle ei ole mõtet lilli kinkida, närtsivad kõik ära mul kuigi hoolitsen nende eest. Mul on vaid üks väga sitke maitsetaim potis, mis ähvardab aegajalt ära surra, aga lõpuks õitseb jälle, ilusad rohelised lehed küljes-rosmariin.
Täitsa põnev on muidu neid äraarvamismänge mängida 🙂

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See pole üldse salajane oskus, aga mina olen kriisiennetaja. Keeruline seletada, aga kui ma näiteks lähen kellelegi külla, siis ma näen esimese asjana esemeid või asjaolusid, mis võivad kaasa tuua ebamugavusi või õnnetusi. Kui keegi kirjeldab mulle mingit oma uut projekti, ma võin kohe öelda, et kriis või tõrked võivad esile kerkida siin või seal. Just sellised praktilised asjad ja mul pole aimugi, kuidas ma tean, et vaat selle vana auto restaureerimisel hankige vat seda polti kahe asemel kolm, sest kui üks läheb teil katki või kaob ära, siis teil kulub uute leidmiseks ja telllimiseks 3 kuud ja projekt seisab. Imelik, et spetsaialistid ise sageli just võtme- ja murdetähtsusega tööetappe ei dubleeri või võimalikke katastroofe/hädasid ei enneta. “See varuosa ikka ei sobinud, tellisime uue, tuleb 2 nädalaga”, “Hakkasin küll vara minema, aga tee peal tuli meelde, et vererõhuravimid/pass vms jäid koju ja siis pidin tagasi minema, siis jäin trammist maha, siis ootasin vale posti juures ja jäin bussist maha, kuna ma polnud kontrollinud et juba 2 aastat see buss käib 15 min varem”, “Käisin linnas, tõin kõik pingi ehitamiseks vajaliku, aga pagan, sae ehk kõige olulisema asja unustasin lasta teritada” – kas tuleb tuttav ette?

Kõik, mille eest ma hoiatan, ei juhtu. Aga kõik, mis juhtub paha nendega, kes on minult mingi koha või tegevuse kohta nõu küsinud, selle eest ma olen hoiatanud.

Kui ma töötasin eelmises töökohas alamastmejuhina, siis ülioluliste projektide puhul kutsuti mind mõnele viimasele koosolekule. Ja kui siis nad ei teinud nagu ma ütlesin ja ma järjekordselt pidin tõdema: ma ju hoiatasin, siis nad hakasid seda alati arvesse võtma ja kindlustasid topelt need 2-3 etappi, milles ma ohtu nägin. Nad kutsusidki mind vealeidjaks. Kuigi mu amet oli hoopis muu.

Selles pole mitte midagi üleloomulikku. Ma lihtsalt väga süvenen pisidetailidesse, ei klammerdu ideesse ja lootustesse, ei lase ennast petta suurel pildil, vaatan väga tähelepanelikult, kuulan ning mõtlen jube kiiresti ja sellisel praktilisel tasemel: milline asi võiks siin viia suurima kahjuni ja kuidas seda ära hoida.

Kunagi panin ka hästi kaarte, spetsialiseerununa just sellele, et mis võib untsu minna. Nüüd juba ammu ei jaksa. See on nii pikk rääkimine, sest kui ma situatsiooni süvenen, seal võib olla mitte 1, aga lausa 2-3-4 etappi, mis võivad asja untsu keerata. Ja no valus oli, et inimesed ei teinud vastavalt kui ma hoiatasin, ei võtnud arvesse, pidasid naeruväärseks, segaseks ja siis olid nädalaga tagasi ja sama asja kohta uut nõu küsimas. Tüütu ja nõme.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui on vaja sooritada terve seeria tegevusi (näiteks lähen poodi, ostan leiba ja võid, seejärel lähen toon paki automaadist, siis viin pudelid ära, seejärel käin korra töölt läbi ja võtan ühe dokumendi ja siis annan vereproovi ning lähen lapsele lasteaeda järele), mille ajakulu on keeruline arvutada, siis kuidagi oskan samuti väga täpselt ilma mingeid plaane tegemata õigeks ajaks viimasesse nn. kontrollpunkti jõuda – ühes kohas läheb kauem, teises vähem, aga lõpptulemus on õige aeg. Selle fenomeni üle olen mõtisklenud ja ei oskagi mõista, milles asi on, kuidas ma seda teen.

Just nagu minagi. Mul on absoluutselt võimatu kuhugi hiljaks jääda. Kuskil alateadvuses vist käib mingi kell kogu aeg, mis käsib kiirustada või aeglasem olla, sest igale poole jõuan lõpuks ikka täpselt õigeks ajaks.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on ka täitsa huvitav oskus. Nimelt on mul tihti väikest uinakut tarvis. No nädalas korra või kaks. Vaatan kella peale ja panen paika kas magan 10 või 15 või mis iganes minutit, kuidas aega on võib olla ka 5 minutit. Vaatan kella pealt mis kell ma pean ärkama, panen pikali, plaks magan ja plaks ilma kellata ärkan täpselt sellel minutil kui enne pikali viskamist paika panin. Toimib nagu kellavärk. Mõjub minu organismile imeliselt ja mingit uimasust ei jää. Vahel ise ka olen selle peale mõelnud ja aru ma ei saa, kuidas see on võimalik, hommikuti äratuskellaga võin vabalt sisse magada ja ei kuulegi, kui see heliseb või panen kella kinni ja magan südamerahus edasi.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just nagu minagi. Mul on absoluutselt võimatu kuhugi hiljaks jääda. Kuskil alateadvuses vist käib mingi kell kogu aeg, mis käsib kiirustada või aeglasem olla, sest igale poole jõuan lõpuks ikka täpselt õigeks ajaks.

Jah, mul ka sama asi. Hiljaks jäänud olen vist 1-2 korda elus ja need ka algklassides. Isegi bussid sõidavad alati täpselt graafikus, kui ma olen peal. Ummikud kaovad. Taksod tulevad kiiresti. Eks ma mõtlen ka kõik enne läbi ja ei lahku viimasel minutil.

Kui ma hiljaks jään, siis see on nimelt.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 56 )