Esileht Koolilaps Milliseid uusi õppeaineid oleks koolidesse vaja?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )

Teema: Milliseid uusi õppeaineid oleks koolidesse vaja?

Postitas:
Kägu

Delfis oli uudis, et koolides tahetakse kehtestada kohustuslik riigikaitseõpetus, no olgu, aga millised uued õppeained oleks veel huvitavad või vajalikud kohustuslikuks õppimiseks kõigile?

Finantsõpetus – mis ametites kui palju (või vähe) on võimalik teenida, millist haridust mingi ameti jaoks vaja on, kuidas on võimalik (üli)kooli kõrvalt raha teenida (ilma youtuberiks, tiktokkeriks või onlyfansitariks hakkamata) pere eelarve planeerimine, mismoodi igasuguseid lepinguid sõlmida, makse ja arveid maksta, erinevad võimalused oma kodu/kinnisvara/auto ostuks, kinnisvaraturu toimimine üleüldiselt, laenud – millised head ja millised halvad, kuidas võlgadesse satutakse ja kuidas neist vabaks saada, milleks on investeerimine vajalik, kuidas aktsiaid osta ja valida mida osta, muud investeerimisvõimalused jne jne – väga palju teemasid oleks mida seal rääkida.

Ellujäämisõpetus – lisaks riigikaitseosale, ka loodusõnnetuste ajal ja järel tegutsemine, vabas looduses ellujäämise teemad, kuidas leida loodusest süüa, kuidas ise toitu kasvatada, psühholoogia/suhted – mis on “red flags” suhetes, kuidas varakult ära tunda manipuleerimist, halbasid inimesi ja kuidas neist vabaneda jne jne.

Milliseid kohustuslikke õppeaineid veel vaja oleks?

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

rohkem kokandust

+13
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mu algklassilapsel on regulaarsed sotsiaalpedagoogi tunnid (tunnetega toimetulek, suhted, eneseväljendus jne), see võiks olla lasteaiast peale täitsa õppekavas.

Põhikooli lõppu võib-olla kuluks tõesti mingi praktiline ja lõimitud majandamise õpetus ära.

+28
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ilmselt see oleks inimeseõpetuse osa mitte päris eraldi aine, aga esmaabi võiks palju põhjalikumalt käsitleda.

+20
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

suhtlusõpetus, -praktikumid

vaimse tevise ja terve mõistuse õpetus

+7
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Osa neist, nt ellujäämisõpetus, võiksid olla kursusena mingi kindla ajaperioodi vältel, mitte aastaid. Teiseks sõltub väga palju ka õpetajast, kes neid aineid annab. Oma kogemustel (nii enda kooliajast kui ka nüüd oma lastel) suudab mõni õpetaja igati vajaliku ja huvitava aine üsnagi ära lörtsida. No näiteks, ellujäämisõpetuses hakkab keskenduma nähtuste lahterdamisele ja selmet anda lastele vajalikke teadmisi, kuidas nt ilma elektrita hakkama saada ja ööseks metsa sattudes hommikuni elus püsida vms. Minu hinnangul kipuvad õpetused sageli koosnemagi ainult lõpututest lahterdamisest-kirjeldamisest, selle asemel et olla orienteeritud lahendustele. Matemaatikas või kirjanduses võib see olla okei, ent ellujäämisõpetuses küll mitte.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

suhtlusõpetus, -praktikumid

vaimse tevise ja terve mõistuse õpetus

Mingitest uhketest vaimse tervise tundidest pole essugi abi, kui samal ajal on kogu klassi õhkkond toksiline, õpetaja hindamispõhimõtted läbipaistmatud ja koolikiusamine lokkab.

Seega saaks ja tuleks neid aineid õpetada teiste ainete sees, need peaksid olema integreeritud kogu lapse arengu protsessi ja parimaks eeskujuks saavad koolis olla õpetajad oma igapäevatöös – ainult nii saab neist loota päriselt reaalset kasu.

Vaimse tervise õpetus peaks algama sellest, et õpetaja pöörab tähelepanu klassi sisekliimale – kohtleb õpilasi lugupidavalt, ei karju ega sildista, tema hindamispõhimõtted peaksid olema läbipaistvad ja suhtlus  avatud. Ning koolikiusu märgates sekkub õpetaja kohe, vajadusel võtab ühendust vanematega ning võib-olla ka spetsialistidega. Mitte ei ütle kiusatavale üksnes “Ahärateeväljagi”.

+7
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Delfis oli uudis, et koolides tahetakse kehtestada kohustuslik riigikaitseõpetus, no olgu, aga millised uued õppeained oleks veel huvitavad või vajalikud kohustuslikuks õppimiseks kõigile?

Finantsõpetus – mis ametites kui palju (või vähe) on võimalik teenida, millist haridust mingi ameti jaoks vaja on, kuidas on võimalik (üli)kooli kõrvalt raha teenida (ilma youtuberiks, tiktokkeriks või onlyfansitariks hakkamata) pere eelarve planeerimine, mismoodi igasuguseid lepinguid sõlmida, makse ja arveid maksta, erinevad võimalused oma kodu/kinnisvara/auto ostuks, kinnisvaraturu toimimine üleüldiselt, laenud – millised head ja millised halvad, kuidas võlgadesse satutakse ja kuidas neist vabaks saada, milleks on investeerimine vajalik, kuidas aktsiaid osta ja valida mida osta, muud investeerimisvõimalused jne jne – väga palju teemasid oleks mida seal rääkida.

Ellujäämisõpetus – lisaks riigikaitseosale, ka loodusõnnetuste ajal ja järel tegutsemine, vabas looduses ellujäämise teemad, kuidas leida loodusest süüa, kuidas ise toitu kasvatada, psühholoogia/suhted – mis on “red flags” suhetes, kuidas varakult ära tunda manipuleerimist, halbasid inimesi ja kuidas neist vabaneda jne jne.

Milliseid kohustuslikke õppeaineid veel vaja oleks?

Riigikaitse on väga ok. Kõik ülejäänud tulenevad pereväärtustest.

+4
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palju põhjalikumalt kui praegu peaks õpetama inimkeha ehitust ja meditsiini algteadmisi, mitte ainult esmaabi, vaid kuidas lugeda ravimite infolehti, kuidas enda keha kaitsta ülekoormuse eest, mida tähendab miski laiemalt levinud diagnoos, kuidas võtta alla palavikku, teha raviteed ja ravida väiksemat haava. Lisaks teadmised ravimtaimedest jne jne

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas kodudes enam üldse midagi ei õpetata?

+16
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palju põhjalikumalt kui praegu peaks õpetama inimkeha ehitust ja meditsiini algteadmisi, mitte ainult esmaabi, vaid kuidas lugeda ravimite infolehti, kuidas enda keha kaitsta ülekoormuse eest, mida tähendab miski laiemalt levinud diagnoos, kuidas võtta alla palavikku, teha raviteed ja ravida väiksemat haava. Lisaks teadmised ravimtaimedest jne jne

Isehakanud arste on niigi palju. Ravimite infolehtede lugemist oskab täiskasvanud inimene ilma lisaõpeta koolis ja kui aru ei saa, siis apteeker või arst selgitab. ennast ise diagnoosida pole küll vaja ja kui arst on diagnoosi pannud, siis seletab ta seda ka patsiendile.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti majandusõpetus. Just selles võtmes, et kuidas teha pere eelarvet arvestades sissetulekuid, püsi- ja muutuvkulusid. Liiga paljud noored (ja vanemad) ei kipu aru saama, et kulutusi tehes tuleb arvestada siiski ka sissetulekutega ning kui raha saab otsa siis see ongi otsas mitte ei ilmu imeväel juurde. Isetäituv pangakonto ja külmik on liiga paljudele noortele enesestmõistetav ning probleemide korral oodatakse, et “keegi” neid lahendama tõttab mitte ei tegeleta oma probleemidega ise.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida absoluutselt igaüks vajab, on algtõed koristuses, puhastamises, asjade korrastamises  ja tervisliku toidu valmistamises. See aitaks tulevikus säästa aega, raha, tervist, loodust, närve, miks mitte ka abielusid.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen nõus, et vaja oleks praktilisi aineid nagu finantsalane ABC, lisaks õiguse aluseid- lepingud, volitused, tehingud, jm õigused.

Tervisega seotu peaks olema ikka ülikooli teema.

 

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellised tunnid kus räägitakse, et suhetes on mees ja naine võrdsed, nii kodutöödes kui laste kasvatamises. Mulle tundub senini, et endiselt kasvatavad osad vanemad ärahellitatud poisse kes ei oska kodutöid teha, naisi austada ja enne perekonna loomist ei tea mis on vastutus perekonna ees.

Meeskonnatöö tunnid peaks samuti olema, mõned inimesed on selles nii nõrgad, et vahel ei tea mis neile kodus õpetatakse – kangekaelsust ja üksteise peale karjumist?

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Suur osa siin pakutavate uute ainete teemad on juba koolis olemas inimeseõpetuse, perekonnaõpetuse, kodunduse jm tundides. Suhteteemad ka kirjanduse ja võõrkeelte tundides loetavate teoste abil. Meeskonnatööd arendatakse kõikides ainetes, see on meetod, mitte eraldi õppeaine.

Arutada võiks ainete /kursuste sisu muutmise üle: teadust vähemaks, praktilisi/elulisi oskusi asemele.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kodumajandus: pere eelarve, söögitegemine, esmaabi, paarisuhtlus, lastekasvatus, kodukoristus.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust võiks olla kuskile ainetesse sisse põimitud ka eetika tund. Tänapäeva lapsed ei tea, et ennem lastakse välja ja siis minnakse sisse, et sisseastuja ütleb alati tere olenemata sellest, kas ruumis on koristaja või direktor. Poisid ei oska tütarlapsele mantlitki selga aidata jne.

+5
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, ma arvan, et võiks kõigi nende ainete arvelt kooliskäimise juurde panna veel 13 aasta või siis taastada laupäev kui kuues koolipäev nädalas. See oli iroonia.

See teema siin on nii eluvõõras, et tahaks selle eest mõnele piku pead virutada. Mis eestika- jm õpetusest te räägite, kui liberastlikus koolis on lastele ja nende vanematele antud vaba voli õpetajatele iga päev valesüüdistusi esitada ja mitte midagi selliste laste ja vanematega ei juhtu. Poliitbroilerist direktor irvitab näkku, et nüüd on sinu sõna laste ja vanemate sõnade vastu ja kuna lapsi ja vanemaid on rohkem (ja kuna õpetajaid peksta on ülilihtne), siis jääb õigus lastele ja vanematele. Ja need moraalsed ja targad lapsed ning nende vanemad vaikivad, saba jalge vahel.

Mina leian, et kõik need perekonna- ja tervise jm pahnaõpetus tuleks kooli õppekavast välja võtta. raiskab vaid laste aega ja eetilisemaks see õpetus neid küll ei muuda.

+4
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kodumajandus: pere eelarve, söögitegemine, esmaabi, paarisuhtlus, lastekasvatus, kodukoristus.

Milleks küll üldse lastele vanemad, kui kõike peab õpetama kool?

Siis pigem juba sünnitusmajast ühesugusele kasvatusrežiimile (saad kohe nö puhta lõuendi maalimiseks) ja siis lisaks nimistusse juba ka eelpoolnimetatud eetika jms

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kodumajandus: pere eelarve, söögitegemine, esmaabi, paarisuhtlus, lastekasvatus, kodukoristus.

Milleks küll üldse lastele vanemad, kui kõike peab õpetama kool?

Siis pigem juba sünnitusmajast ühesugusele kasvatusrežiimile (saad kohe nö puhta lõuendi maalimiseks) ja siis lisaks nimistusse juba ka eelpoolnimetatud eetika jms

Ma pole pk lugedes ammu saanud aru mis rolli lapsevanematele on jäänud. Kôik peavad su lapsega midagi tegema, aga sa ise?

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis eestika- jm õpetusest te räägite, kui liberastlikus koolis on lastele ja nende vanematele antud vaba voli õpetajatele iga päev valesüüdistusi esitada ja mitte midagi selliste laste ja vanematega ei juhtu. Poliitbroilerist direktor irvitab näkku, et nüüd on sinu sõna laste ja vanemate sõnade vastu ja kuna lapsi ja vanemaid on rohkem (ja kuna õpetajaid peksta on ülilihtne), siis jääb õigus lastele ja vanematele.

Siin sa küll eksid täiega. Täpselt samamoodi levib ka õpetajatepoolne koolikiusamine, leidub õpetajaid, kes koostavad laste ja nende kodu kohta täiesti süüdimatult ametnikele valesüüdistusi. Kui pikaajalise uurimise järel selgub, et tegemist oli õpetajapoolse pahatahtliku valesüüdistusega, siis reeglina ei tee keegi mitte midagi – ametnikud sulgevad lihtsalt toimiku ja lasevad perel minna, direktor vaikib juhtumi maha ja traumeeritud pere koos oma mõttetu vääksuga vaadaku ise, kuidas edasi elavad – kas võtavad oma lapse sellest koolist selle õpetaja ligidusest ära või hellitavad lootust, et pahatahtlik pedagoog ehk enam lapse peale ei valeta ja ta lõpuks rahule jätab. (Lootus on lollide lohutus.) Et siis, tegelikkus on hoopis teistsugune ja konfliktide korral on õpetajal olemas igakülgne tugi, seevastu laps ja pere on jäetud täielikult üksi.

+3
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates on gümnaosa noortele puudu mingist kommunikatsioonialasest ainest ja äkki saaks mängulisemalt ka juba noorematele. Ehk ühiskonnaõpetuses midagi räägitakse, aga vähe ja liiga hilja, sest lapsed jõuavad internetti oluliselt varem. See peaks endas siis kätkema sotsiaalmeedia ohtusid ja kuidas ennast nende eest kaitsta – nt kinnised grupid, mis levitavad vandenõuteooriaid kontrollimata allikatest infoga (MMS, vaktsiinivastased jm selline), praegu on väga popp teema ka faktikontroll (a’la foto järgi aru saada, kas sündmus ikka toimus seal, kus väidetakse jne (geolokatsioon) – nt Venemaa progandavaled), lisaks küberkiusamise ohud/kust saada abi sellisel puhul. Riigi teenuste tutvustus – digilugu jm. Vanematele ja ka noorematele kindlasti juttu sellest, kuidas internetis käituda nii, et see oleks ohutu (ei jaga pärisnime, enda fotosid, koduaadressi jne), mis ohud on TikTok-s, Youtube’s jm keskkondades. Kes loeb ja kuidas tohib kasutada üldse sinu isikuandmeid, kui millegagi liitud ja millised on sinu õigused nõuda, et su konto nt kustutatakse ja isikuandmed ka.

Et vot midagi sellist oleks vaja eakohaselt nii noorematele, kui vanematele. Lapsed tarbivad internetti juba alates kolmandast eluaastast enam-vähem (multikad netist jne.) ning kooliajaks antakse siiski enamikele mingi nutiseade juba pihku.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis te räägite nn üldpädevusest? Iga õppeaine raames omandatakse ideaalis suhtlemine, meeskonnatöö. Mõnes koolis on nn klassijuhatajatund, teises nimetet väärtuskasvatuseks – selle raames saab kutsuda külalisi, rääkida vajalikest asjadest – aga väärtuhoiakud ja elementaarne elamis oskus peab tulema ennekõike kodust.

Rahatarkus ja ettevõtlikkus – on terve programm, mida saab õpetaja veebist vabalt võtta, jalgratast leiutamata – aga kuhu tunniplaanis tund panna? Tuleb loota heale klassijuhatajale, sellele, et koolis on näiteks karjääriõpetuse spetsialist, piiasks ka heast sotsiaalpedagoogist. Hea töö on pidev ja teadlik töö, mitte üks õhumüüja 45-minutine etteaste korra trimestris.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma pole pk lugedes ammu saanud aru mis rolli lapsevanematele on jäänud. Kôik peavad su lapsega midagi tegema, aga sa ise?

Kui sa pole märganud, siis terves meie ühiskonnas levib mõtteviis, et kõiki asju peavad tegema “spetsialistid”. Vanasti koristasid inimesed oma kodu ise ja suhtlesid oma abikaasa ning lastega ka ise.

Ent tänapäeval soovitatakse kutsuda oma koju uhke nimega puhastusteenindajad ja abikaasa ning lapsega suhtlemisel peab olema abiks mingi psühholoogike.

Kui vanasti putitasid mehed garaažis oma autot ise, siis tänapäeval on see tihti lausa keelatud ja autot tuleb remontida vastavat litsentsi omavas esindustöökojas.

Inimesi kehutatakse koduköögis mitte süüa valmistama, ähvardades, et “amatöörid” ei tea ju, mis sisse panna, nii võib toit tervisele ohtlikuks muuta, ja soovitades süüa ikka “professionaalide poolt valmistatud toitu” ehk käia restoranis.

Näiteid on palju. Ikka käib kõige juurde jutt, et sina ise ei oska midagi, vaid iga liigutus tuleb usaldada ikka “õppinud spetsialistile, professionaalile”. Kohati tekib isegi juba tunne, et mis imeloom see “professionaal” on, et ainult tema oskab teha kõike ilmeksimatult õigesti, kõik teiste poolt tehtu on saast.

Imestad selle kõige taustal ikka veel, miks leitakse, et ka siinses teemas nimetatud uute ainete õpetamise osas otsitakse “päris” õpetajat, mitte lapsevanemaid, kes ju nagunii midagi ei oskavat.

+9
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis te räägite nn üldpädevusest? Iga õppeaine raames omandatakse ideaalis suhtlemine, meeskonnatöö.

Mina räägin sellepärast, et see on õpetajati väga ebaühtlane, aga mida rohkem maast-madalast sotsiaalsetele oskustele ja koostööle, avatusele ka koolis tähelepanu pöörata, seda lihtsam on edaspidi, näiteks minusugusel aineõpetajal III kooliastmes. Kodus ei saa kuidagi õpetada, mis lapsel näiteks iga klassikaaslasega ühist (või mida põnevat erinevat) on, aga sellised asjad annavad koos õppimisele hea pinnase, kui õppimine sisu ja mahu poolest raskemaks läheb.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis te räägite nn üldpädevusest? Iga õppeaine raames omandatakse ideaalis suhtlemine, meeskonnatöö.

Mina räägin sellepärast, et see on õpetajati väga ebaühtlane, aga mida rohkem maast-madalast sotsiaalsetele oskustele ja koostööle, avatusele ka koolis tähelepanu pöörata, seda lihtsam on edaspidi, näiteks minusugusel aineõpetajal III kooliastmes. Kodus ei saa kuidagi õpetada, mis lapsel näiteks iga klassikaaslasega ühist (või mida põnevat erinevat) on, aga sellised asjad annavad koos õppimisele hea pinnase, kui õppimine sisu ja mahu poolest raskemaks läheb.

Saab küll. Kodus saab lapsega rääkida ja ilmaasju arutada, tunda huvi, kuidas koolis päev läks ja mida tehti. Ei pea õpetajad oskamatu 3. kooliastme õpetaja tööd ära tegema.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust võiks olla kuskile ainetesse sisse põimitud ka eetika tund. Tänapäeva lapsed ei tea, et ennem lastakse välja ja siis minnakse sisse, et sisseastuja ütleb alati tere olenemata sellest, kas ruumis on koristaja või direktor. Poisid ei oska tütarlapsele mantlitki selga aidata jne.

See pole eetika vaid etikett 😀

Eetika ja moraal aga on tõesti asi mida võiks õpetada, aga võibolla kirjanduse tunnis on nendest teemadest tegelikult piisavalt juttu ka.

Aga jah vaadates kui palju on peresid, kelle hakkamasaamine finants- ja õigusalal on nii vilets, kuidas järjest langevad täiskasvanud inimesed igasuguste petturite ohvriks, võtavad süüdimatult kiirlaene ja maksavad rahumeeli seadusega ettenähtust 10x kõrgemat intressi, lasevad oma kinnisvara võileivahinnaga mingi väikese laenu katteks müüki panna ja jäävad ilma nii kodust kui ei pääse lõplikult ka kõigist võlgadest – siis jah, oma kodust kõik lapsed piisavalt kvaliteetset õpetust kaasa ei saa ja sellist õppeainet oleks keskkooliprogrammi kindlasti vaja. Rääkimata sellest, et enamik inimesi lihtsalt pelgavad investeerimist, isegi kui huvi ja võimalusi oleks, kuna nende vanemad on neile aastaid rääkinud, et see on midagi nii müstiliselt keerulist, mis on mõeldud vaid väga rikastele ja tarkadele inimestele ja tavaline palgatööl käija jääb lihtsalt kohe oma rahast ilma.

Psühholoogia, peresuhete ja lastekasvatamise teemad aga võiks kindlasti läbi käia põhjalikult.

Mis puudutab koristamist ja söögitegemist siis jah – see on tõesti asi millele eraldi programmi pole vaja ja enamik saavad kodustki piisavalt teadmisi kaasa või vähemalt julguse et kui ise süüa teha ei oska siis osta kokaraamat ja proovi 😀

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Uusi aineid pole vaja, aga olemasolevate ainete osas oleks vaja õppekavad üle vaadata – eriti just loodusainete puhul. Kooliharidus võiks anda tervikliku ja teaduspõhise maailmapildi, sh ka seosed eri ainete vahel. Uhhuu-usu laialdane levik siinmail paneb mõtlema, et kusagil on midagi ikka valesti selle hariduse juures.

Teine asi – kooli roll võiks olla ka huvi äratamine loodusteaduste (ja ka muude alade) vastu. Kui ikka loodusõpetuse ja geograafia õpikud on kirjutatud nii kuivalt ja igavalt, et isegi igati teadushuvilised lapsed neid lugeda ei taha, siis jääbki huvi tekitamine ainult vanemate hooleks.

Igasugused praktilised kodumajanduse asjad on toredad ja ehk midagi võiks kusagil põhikoolis ka programmist läbi käia, aga nende omandamiseks on siiski ka palju muid võimalusi. Kui tänapäeva noor päriselt süüa teha tahab, siis ta teeb seda Youtube abiga.

 

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust võiks olla kuskile ainetesse sisse põimitud ka eetika tund. Tänapäeva lapsed ei tea, et ennem lastakse välja ja siis minnakse sisse, et sisseastuja ütleb alati tere olenemata sellest, kas ruumis on koristaja või direktor. Poisid ei oska tütarlapsele mantlitki selga aidata jne.

Ilmselt räägid sa küll etiketist. Aga valikainena sobiksid nii etikett kui eetikat käsitlev kursus.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )


Esileht Koolilaps Milliseid uusi õppeaineid oleks koolidesse vaja?