[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimasele postitajale: mängureeglid!
Mis see pere ja kodu ikka on? See on mäng, millel on reeglid. Reeglid panevad paika mängijad.
On inimesi, kes lähtuvad aja-kriteeriumist. On inimesi, kes lähtuvad võrdse panustamise-kriteeriumist. On inimesi, kellel on mingi muu süsteem, mille nad ise on välja töötanud.
Kuidas mõõta isiku panust peresse ja kodusse? Ajas? Rahas? Kui üks osapool toob suurema osa sissetulekust sisse, siis mulle tunduks loogiline, et teine pool panustab selle võrra rohkem ajaga. Majalaenu ei saa maksta vaba ajaga. Samuti ei saa kommunaale tasutud vaba ajaga. Samuti ei saa toitu vaba ajaga. Lapsed vajavad riideid. Väljas on vaja käia. Lapsehoidjale pisut maksta.
Ma olen siiani aru saanud, et ühise elamise puhul on kaks valitsevat arusaama: kas partnerid on võrdsed või võrdelised. Kahe erineva süsteemi puhul on ka erinevad mängureeglid. Mõlemal süsteemil on omad eelised ja omad puudused, kuid see on partnerite otsustada, mida ja kuidas nad teevad.
Palun vabandust, kui see nüüd kedagi riivab, kuid kui te ei suuda oma elu organiseerimisega hakkama saada, siis ei ole te valmis peret looma ja kohustusi võtma (st, jutt käib partneritest, mitte üksikisikust). Kellelgi ei ole vaja mängida suurt töörahva kangelast: ühes käes 4 Konsumi kotti, teisel õlal kaks last. Alati saab ülesandeid jagada ja ka edasi lükata. Partner on kaua tööl? Olgu, ma käin täna poes ja teen süüa, kuid homme, pärast seda, kui trennist koju tulen, olgu laps kodus ja õhtusöök valmis. Lähme täna välja? Okei, mina maksan, sest sina maksid eelmine kord.
Kui kommunikatsioon ei toimi, siis tuleb üle vaadata, kas partnerite isikuomadused sobivad kokku. Ei ole ju raske teada anda, millised toimingud on vaja ära teha ja kes neid teeb. Ma saan aru, kui töö iseloom on selline, et ei pruugi ette teada, mis tunni pärast saama hakkab, et võivad tekkida suuremad ja väiksemad pinged seoses ajakorraldusega.
(mul on tunne, et suurem osa suhtejamasid koonduvad ebapiisava ja -pädeva suhtluse taha)[/tsitaat]
On ka selline võimalus, et üks partner toob kordi vähem sissetulekut, aga töö on vähemalt sama pingeline ja samapalju (või rohkem) haridust nõudev. Näiteks programmeerija ja õpetaja. Kas viimane peab ikkagi vahe kompenseerima?
