Teema: Millises teise riigis on sünnitoetus, lapsetoetus, elatis, üksikvanema toetus

#4153087:

#4150496:

#4150301:

Mitte üheski teises riigis pole nii ulmelisi emapalkasid, lapsetoetuseid, peretoetuseid.

Vanemad saavad lapsi, kasvatades nad ise üles.

Samal ajal on nendes teistes riikides palju suuremad pensionid, puudega inimeste toetused.

Ja müstilisel kombel pole kuskil mujal nii palju lahutusi, kärgperesid ja üksikemasid kui Eestis. Inimesed abielluvad, loovad pere ja püsivadki koos.

Mõttekoht.

Mitmetes riikides on siiski teistsugune tulumaksusüsteem. On näiteks astmeline tulumaks, aga astmete arvutamisel võetakse arvesse ka ülalpeetavaid ja/või on ülalpeetavate eest normaalne tulumaksuvaba osa, st lastega pered maksavad vähem tulumaksu kui sama sissetulekuga lastetu pere. Meil on tulumaksuvaba osa alates 2. lapsest ja see ka üsna tilluke.

Mitmetes riikides on ka toidule madalam käibemaksumäär, mis samuti aitab suuremate perede maksukoormust vähendada. jpm.

Mitmetes riikides on ka väga palju lastetuid, sest laste saamine on kulukas. St loobutakse lastest, mitte ei kasvatata neid ise üles.

Mu meelest on küll täiesti korralik summa tulumaksuvaba Eestis alates teisest lapsest. Sa tahaks nagu kahe inimese eest saada seda tagastust ühe lapse eest või mis?

Ka Eestis on astmeline tulumaks, muide.

Kui sul pole kogemusi muude riikidega, siis hala edasi. Tegelikult on Eestis väga helde sotsiaalsüsteem, mis puudutab lapsi.

Mul ongi kogemus ka teiste riikidega, seetõttu ju need näited tõingi, et tean, kui palju võib lapse arvestamine tuludeklaratsioonis maksukoormust mõjutada.

Ka siin kellegi poolt kirjeldatud Prantsusmaa, kus midagi ei olevat esimesele lapsele nt.

Ma ei halagi Eesti toetuste pärast, lihtsalt tõin välja, et mujal võivad need süsteemid olla veidi teistsugused ja mitte nii kergesti märgatavad, eriti kui endal vastav kogemus puudub.

#4153317:

Olen õpetaja Eestis. Palk peale palgatõusu kätte 1350 eurot, lisaks mõned lisaotsad. Kaks alaealist last, keda kasvatan üksinda, isa maksab miinimumelatist. Väike kolmetoaline korter, kus erisoost lastel on oma toad. Kulud korterile, laenule, kindlustustele, internetiühendusele, telefonidele, huviringidele jms natuke üle 1000 euro – need on igakuised kulud. Lisanduvad riided, jalanõud kasvavatele lastele, kulud autole jne. Priisata pole midagi, poes valin reeglina soodsamaid kaupu. Näiteks reisil käisin viimati 10 aastat tagasi.

Tean, et võiks ka hullem olla. Aga ega see närutamine ka just elule värvi lisa, stabiilselt on ärevus sees, et kuidas edasi. Värske nõue korterelamud restaureerida tõstab pinget veelgi, mul pole kusagilt seda raha võtta. Ja euribor… Ohjah. Peretoetus (160 eurot) on igati abiks. Ootan samuti, et see maksuküür kaoks. Aga õudne on siiski, tunnen, et kõik variseb kokku. Sain nüüd südamelt ära. Tänan!

Saa palun aru, et sul päris korralik palk pluss elatis ka veel. Paljud inimesed käivad tööl 700.- palgaga. Ilmselgelt elad üle oma vōimete, õpi lihtsalt majandama, õpetaja.

#4153340:

#4153180:

Huvitav, kui see elustandard kuskil parem ei ole, siis miks elab/töötab juba ainuüksi Soomes 100000 eestlast? Mis neid sinna ajab, kui siin nii hea elu on?

100 000 eestlast? 100 000 eestimaalast. See on väga suur vahe. Suur hulk umbkeelseid Koljasid töötab seal abitöölistena ja Galjasid korjab maasikaid. Eestis nad ei saaks tööle, sest siin nõutakse keeleoskust. Seal aga – oled välismaalane, elad kuskil urus kos veel viive Vova ja Juraga ning peksad kuskil inimtühjas piirkonnas mingeid onne kokku. Juha-Pekka käib kaks korda kuus, toob raha ja viina.

https://kultuur.postimees.ee/7443037/eestlaste-onn-kas-see-elab-soomes

Kui enamik Soomes olijaid oleks Eestist läinud umbkeelsed venelased, siis oleks meil ju venelaste probleem peaaegu lahendatud.

#4153713:

#4153317:

Olen õpetaja Eestis. Palk peale palgatõusu kätte 1350 eurot, lisaks mõned lisaotsad. Kaks alaealist last, keda kasvatan üksinda, isa maksab miinimumelatist. Väike kolmetoaline korter, kus erisoost lastel on oma toad. Kulud korterile, laenule, kindlustustele, internetiühendusele, telefonidele, huviringidele jms natuke üle 1000 euro – need on igakuised kulud. Lisanduvad riided, jalanõud kasvavatele lastele, kulud autole jne. Priisata pole midagi, poes valin reeglina soodsamaid kaupu. Näiteks reisil käisin viimati 10 aastat tagasi.

Tean, et võiks ka hullem olla. Aga ega see närutamine ka just elule värvi lisa, stabiilselt on ärevus sees, et kuidas edasi. Värske nõue korterelamud restaureerida tõstab pinget veelgi, mul pole kusagilt seda raha võtta. Ja euribor… Ohjah. Peretoetus (160 eurot) on igati abiks. Ootan samuti, et see maksuküür kaoks. Aga õudne on siiski, tunnen, et kõik variseb kokku. Sain nüüd südamelt ära. Tänan!

Su igakuine sissetulek on ca 2000 eurot ja sa nimetad seda närutamiseks? Esimese asjana loobu autost, see on ju juba mitmesaja eurone kulu ja linnas elades ei ole hädavajalik, pigem luksusese.

See ju ongi närutamine, kui juba autostki loobuma peab.

Ja teie, kes te 700 eurot teenite, miks te kokku ei lepi omavahel ja enda eest ei seisa? Ei julge? No siis ei ole vaja teistele ka lolle soovitusi jagada.

#4153786:

Autost loobumise soovitus on minu meelest pahatahtlik ja rumal. Vaese inimese motteviis. Eesti kliima, asustustiheduse ja yhistranspordi voimaluste juures on auto viimane, millest loobuda, eriti lastega perel. Pigem tuleks investeerida moistlikkuse piires uuemasse autosse, mis vahem remondiraha nouab. Yhistranspordist on voimalik talvel ja kevadel ka korjata koiksugu batsille, mis omakorda sunnib toolt ja koolist puuduma. Ei.

Kulude kokkuhoidmise koha pealt voiks pigem yle vaadata igasugused fancy’d internetipaketid ja osa riideid proovida leida taaskasutusest.

Tallinnas seda küll vaja ei ole.

#4153798:

#4153786:

Autost loobumise soovitus on minu meelest pahatahtlik ja rumal. Vaese inimese motteviis. Eesti kliima, asustustiheduse ja yhistranspordi voimaluste juures on auto viimane, millest loobuda, eriti lastega perel. Pigem tuleks investeerida moistlikkuse piires uuemasse autosse, mis vahem remondiraha nouab. Yhistranspordist on voimalik talvel ja kevadel ka korjata koiksugu batsille, mis omakorda sunnib toolt ja koolist puuduma. Ei.

Kulude kokkuhoidmise koha pealt voiks pigem yle vaadata igasugused fancy’d internetipaketid ja osa riideid proovida leida taaskasutusest.

Tallinnas seda küll vaja ei ole.

Minu meelest kyll on. Selleks, et raha ja aega kokku hoida, soovitatakse kaia toidupoes mitte rohkem, kui korra nadalas, ja kindla eelarvega. Yhistranspordiga on see ilmselgelt keeruline, kui osta toitu perele. Teine asi, kui on vaja osta midagi raskemat, nagu tooriistad, vms. Sama. Lisaks tahab see pere vahel ehk ka Tallinnast valja soita, ehk kuhugi maakohta, kuhu kaib yks buss paevas. Keegi kutsub kylla, on moni yritus. Lisaks on yhistranspordis haiguste oht.

See muidugi ei tahenda, et igale poole peab soitma autoga, kui raha napib. Teatrisse tasuta bussiga voi suvel randa rongiga, miks mitte?

Jne. Iial ei loobuks autost ega soovita seda kellegi, eriti pereemale. Mehele te ju sellist “tarka” soovitust ei annaks, ega?

#4153837:

#4153798:

#4153786:

Autost loobumise soovitus on minu meelest pahatahtlik ja rumal. Vaese inimese motteviis. Eesti kliima, asustustiheduse ja yhistranspordi voimaluste juures on auto viimane, millest loobuda, eriti lastega perel. Pigem tuleks investeerida moistlikkuse piires uuemasse autosse, mis vahem remondiraha nouab. Yhistranspordist on voimalik talvel ja kevadel ka korjata koiksugu batsille, mis omakorda sunnib toolt ja koolist puuduma. Ei.

Kulude kokkuhoidmise koha pealt voiks pigem yle vaadata igasugused fancy’d internetipaketid ja osa riideid proovida leida taaskasutusest.

Tallinnas seda küll vaja ei ole.

Minu meelest kyll on. Selleks, et raha ja aega kokku hoida, soovitatakse kaia toidupoes mitte rohkem, kui korra nadalas, ja kindla eelarvega. Yhistranspordiga on see ilmselgelt keeruline, kui osta toitu perele. Teine asi, kui on vaja osta midagi raskemat, nagu tooriistad, vms. Sama. Lisaks tahab see pere vahel ehk ka Tallinnast valja soita, ehk kuhugi maakohta, kuhu kaib yks buss paevas. Keegi kutsub kylla, on moni yritus. Lisaks on yhistranspordis haiguste oht.

See muidugi ei tahenda, et igale poole peab soitma autoga, kui raha napib. Teatrisse tasuta bussiga voi suvel randa rongiga, miks mitte?

Jne. Iial ei loobuks autost ega soovita seda kellegi, eriti pereemale. Mehele te ju sellist “tarka” soovitust ei annaks, ega?

Vali milline kauplusekett meeldib ja telli söögid koju. Selleks autot omada, et 4 korda kuus toidupoes käia, on ikka päris napakas. Kui on vaja mõnikord linnast välja sõita, siis sobib selleks Bolti rendiauto.

#4153806:

#4153180:

#4153125:

#4153109:

#4152092:

Elan Lääne-Euroopas. Kui ütlen sugulastele palganumbri, siis kukub neil lõug maani – nii palju, päriselt ka või. Kui ma ütlen, et teate ma maksan sellest palgast peaaegu tonni maksudeks ja teise tonni möbleerimata toa üürimise peale, siis kukub lõug teist korda maani ja kratsivad veidi aega kukalt – vist ei olegi Eestis kõige hullem.

Ja palju sul siis pärast neid makse raha järele jääb? Kindlasti rohkem, kui Eestis elades jääks. Keskmine netopalk oli eelmisel aastal 1300 eurot. Kommunaalid ca 150, eurot, üürikorter 550 eurot. Järele jääb 600 eurot. Riided ja toit maksavad siin sama palju, kui Lääne-Euroopas, kohati on seal isegi odavam, sest tehakse suuremaid allahindlusi ja kaupluste valik on ka suurem. See ongi see vahe Lääne-Euroopal ja Eestil, et eestlane saab enamasti hakkama vähesega pärast seda, kui elamise eest on makstud ja sellest vähesest suudab veel käia reisimas ja tarbida meelelahutust. Lääne-Eurooplane kulutab juba toidule ulmelisi summasid, sest käiakse üsna palju väljas söömas, ostetakse valmistoite jne.

Ei ole elatusstandard kuskil parem. Sina üürid 500 euroga oma perele korteri, aga palju maksab mujal Euroopas üürikas. See on näiline, et mujal on kôik parem. Kalevipojad elavad ju mitmekesi ühes korteris.

Loodetavasti reform täidab oma lubaduse ja kaotatakse maksuküür. Vôidavad kôik. Ootan seda

Huvitav, kui see elustandard kuskil parem ei ole, siis miks elab/töötab juba ainuüksi Soomes 100000 eestlast? Mis neid sinna ajab, kui siin nii hea elu on?

Sellepärast, et see palk muutub Eestist magusaks, mitte pole seal Soomes mingi märkimisväärne palk. Paljud neist ju elavad kambakesi suvalises odavas üürikas, aga palga investeerivad oma Eesti kodusse, kus neil on pere. Ja nad plaanivad sealt Soomest ühel hetkel tagasi tulla. Osad jällegi läksid nii ammu juba ära, mil Eestis ja Soome elatustase oli väga erinev ja lapsed on soomlasteks integreerunud. Nemad plaanivad ehk pensionärina tagasi tulla.

Täpselt sama moodi on meil siin ju nt Moldovast ja Ukrainast töölised.

#4154449:

#4154204:

Lisaks eelmisele kommentaarile, et ka rahahädas mehele annaks soovituse autost loobuda. Et meestel on mingi häbiasi ühistranspordiga sõita või autot mitte omada?

Ei pea ju üldse rahahädas olema. Keskmise sissetulekuga tallinlase jaoks ongi auto omamine luksus. Igapäevaselt ajab tasuta ühistransport asja ära ja erivajaduste jaoks saab juhiga või juhita bolti laenutada – saadaval ka väikekaubikud. Lihtne valik kui isikliku auto liisingust-ülalpidamisest-remondist allesjäänud raha eest saad näiteks regulaarse lõunamaa reisi.

Autot vôib omada ainult kuldmuna vedamiseks, teistele jalgratas vôi ühistransport.

#4153109:

Keskmine netopalk oli eelmisel aastal 1300 eurot.

Alates detsembrist 1500 neto.

#4153894:

#4153837:

#4153798:

#4153786:

Autost loobumise soovitus on minu meelest pahatahtlik ja rumal. Vaese inimese motteviis. Eesti kliima, asustustiheduse ja yhistranspordi voimaluste juures on auto viimane, millest loobuda, eriti lastega perel. Pigem tuleks investeerida moistlikkuse piires uuemasse autosse, mis vahem remondiraha nouab. Yhistranspordist on voimalik talvel ja kevadel ka korjata koiksugu batsille, mis omakorda sunnib toolt ja koolist puuduma. Ei.

Kulude kokkuhoidmise koha pealt voiks pigem yle vaadata igasugused fancy’d internetipaketid ja osa riideid proovida leida taaskasutusest.

Tallinnas seda küll vaja ei ole.

Minu meelest kyll on. Selleks, et raha ja aega kokku hoida, soovitatakse kaia toidupoes mitte rohkem, kui korra nadalas, ja kindla eelarvega. Yhistranspordiga on see ilmselgelt keeruline, kui osta toitu perele. Teine asi, kui on vaja osta midagi raskemat, nagu tooriistad, vms. Sama. Lisaks tahab see pere vahel ehk ka Tallinnast valja soita, ehk kuhugi maakohta, kuhu kaib yks buss paevas. Keegi kutsub kylla, on moni yritus. Lisaks on yhistranspordis haiguste oht.

See muidugi ei tahenda, et igale poole peab soitma autoga, kui raha napib. Teatrisse tasuta bussiga voi suvel randa rongiga, miks mitte?

Jne. Iial ei loobuks autost ega soovita seda kellegi, eriti pereemale. Mehele te ju sellist “tarka” soovitust ei annaks, ega?

Minu arust vôiks ka peres ikka üks auto olla. Tallinnas saad edukalt ühistrandpordiga hakkama ka poes käidud, aega muidugi vôtab rohkem. Vahel tahaks ka linnast välja minna ja kuhu suunas siis ühistranspordiga ikka minna?

Kus kohas te Tallinnas ühistranspordiga peate poes käima? Minul on jalgsikäigu kaugusel vähemalt 5 kauplust! Ok mul on kolleeg Nõmmelt eramajast, kus poode on hõredamalt, aga tema näiteks lippab lõuna ajal poest läbi, paneb oma kraami külmikusse, õhtul haarab kaasa ja sõidab bussiga koju. Ma arvan, et üksikutel on sage vajadus kuhugi teise Eesti otsa üksikusse metsakülla minna. Kõik suuremad tarbekaubad ostan e-poest koos kulleriteenusega. Vajadusel saab kasutada rendiautosid. Ei, Tallinnas ei ole mingit pakilist oma auto vajadust.

#4154641:

#4154634:

#4153894:

#4153837:

#4153798:

#4153786:

Autost loobumise soovitus on minu meelest pahatahtlik ja rumal. Vaese inimese motteviis. Eesti kliima, asustustiheduse ja yhistranspordi voimaluste juures on auto viimane, millest loobuda, eriti lastega perel. Pigem tuleks investeerida moistlikkuse piires uuemasse autosse, mis vahem remondiraha nouab. Yhistranspordist on voimalik talvel ja kevadel ka korjata koiksugu batsille, mis omakorda sunnib toolt ja koolist puuduma. Ei.

Kulude kokkuhoidmise koha pealt voiks pigem yle vaadata igasugused fancy’d internetipaketid ja osa riideid proovida leida taaskasutusest.

Tallinnas seda küll vaja ei ole.

Minu meelest kyll on. Selleks, et raha ja aega kokku hoida, soovitatakse kaia toidupoes mitte rohkem, kui korra nadalas, ja kindla eelarvega. Yhistranspordiga on see ilmselgelt keeruline, kui osta toitu perele. Teine asi, kui on vaja osta midagi raskemat, nagu tooriistad, vms. Sama. Lisaks tahab see pere vahel ehk ka Tallinnast valja soita, ehk kuhugi maakohta, kuhu kaib yks buss paevas. Keegi kutsub kylla, on moni yritus. Lisaks on yhistranspordis haiguste oht.

See muidugi ei tahenda, et igale poole peab soitma autoga, kui raha napib. Teatrisse tasuta bussiga voi suvel randa rongiga, miks mitte?

Jne. Iial ei loobuks autost ega soovita seda kellegi, eriti pereemale. Mehele te ju sellist “tarka” soovitust ei annaks, ega?

Minu arust vôiks ka peres ikka üks auto olla. Tallinnas saad edukalt ühistrandpordiga hakkama ka poes käidud, aega muidugi vôtab rohkem. Vahel tahaks ka linnast välja minna ja kuhu suunas siis ühistranspordiga ikka minna?

Kus kohas te Tallinnas ühistranspordiga peate poes käima? Minul on jalgsikäigu kaugusel vähemalt 5 kauplust! Ok mul on kolleeg Nõmmelt eramajast, kus poode on hõredamalt, aga tema näiteks lippab lõuna ajal poest läbi, paneb oma kraami külmikusse, õhtul haarab kaasa ja sõidab bussiga koju. Ma arvan, et üksikutel on sage vajadus kuhugi teise Eesti otsa üksikusse metsakülla minna. Kõik suuremad tarbekaubad ostan e-poest koos kulleriteenusega. Vajadusel saab kasutada rendiautosid. Ei, Tallinnas ei ole mingit pakilist oma auto vajadust.

Päris nii ikka ei ole. Metsatallu ja Kapa-kohilasse tôesti ei sôida. Auto ei ole luksusese. Mina näiteks ei tööta toidupoes ega selle kôrval. Epoest pole toitu ostnud ega plaani seda ka teha. Kas kuldmuna mammale on sinu arvates auto tarbeese?

Mina ka ei tööta toidupoes, aga minu elukoha läheduses on valida vähemalt 5 toidupoe vahel, kuhu jalgsi minna. Töökoha vahetus läheduses vähemalt 4. Mina ka ei osta sööki kulleriga, küll aga muid suuremaid tarbeesemeid lasen kulleril koju tuppa tuua.

Kui rääkida tavalisest keskmisest tallinlasest, siis töötab ta linnas ja saab suurepäraselt ilma autota hakkama.  Ma ei räägi eranditest, ei ole mõtet halada, et näe mina töötan linnast väljas või iga nädalalõpp vaja Kapa-Kohilas vanaema vaja vaatamas käia.

Selle, kas auto on tarbe- või luksusese, otsustab ikka iga leibkond ise. Tooks välja hoopis selle, et 700 eurose sissetulekuga langeb kohe ära kodulaen, mis võiks praeguste intresside ja alla 100 000-se laenu juures suurusjärgus 400-600 eurot. Ükski pank sellise sissetulekuga kodulaenu ei anna. 1300-se palgaga, muid sissetulekuid arvestamata (sest ka 700 euro saajal on ilmselt muud sissetulekud lisaks), jääbki peale makse tasumist kasutamiseks umbes 800 eurot.

#4154204:

Lisaks eelmisele kommentaarile, et ka rahahädas mehele annaks soovituse autost loobuda. Et meestel on mingi häbiasi ühistranspordiga sõita või autot mitte omada?

Mees, kellel pole juhiluba ja autot, pole mingi mees. Bussiga sõitev mees on mittehakkamasaav. Aga igaühele oma, see on minu arvamus.