Teema: Millist kütteallikat valida?

#3912523:

See õhk-õhk on selline kahtlane.

Tead, ta ei ole midagi nii kahtlane, aga ei sobi sellisel juhul, kui eluase ei ole nn avatud planeeringuga. Kui inimestel on soov tubade uksi sulgeda, siis pole mõtet õhk-õhk pumpa võtta. Väikses korteris aga ei ole mõtet igasse pisikesse tuppa siseosa paigutada.

Õhk-õhk on kõige parem siis kui on kombinatsioon ahjuküte+pump, sest teed ahju soojaks ja lased natuke pumbaga – läheb soojus paremini liikvele. Ainult ahjuga võib see soe samamoodi ühte nurka kinni jääda ja näiteks esik on siis ikka täiesti külm.

Eks see sõltub planeeringust ja inimeste harjumusest. Nagu siin varem on öeldud, siis õhk-õhk suurimaks plussiks on see, et suvel jahutab. Ja paigaldamise mõttes siiski suht odav (kui just ei pane mitu siseosa igasse tuppa)

#3912731:

#3912526:

Meil ei ole see vist isegi külmkapi suurune – ca 20 cm sügavus, 40 cm laius ja kõrgus u 80 cm. Aga seinas on lisaks veel kaks sellist ämbrisuurust paaki.

Aga boiler? Sul lihtsalt kütab põrandat või radikat, aga tarbevett ei soojenda? Integreeritud seadmetes on boiler sees. Tavaliselt vist 180L-ne. See teebki ta külmkapisuuruseks. Kellel rohkem ruumi või tahab suuremat boilerit, sellel need seadmed kõik eraldi.

Boilerit on ju nagunii vaja.

#3911157:

Tean, et kõik oleneb sellest, kui soojuspidav korter on, aga ehk saab umbkaudu kuidagi arvutada ka? Siis teaks, kas gaasisüsteemi ehitamise kallim kulu tasub lõpuks ikkagi ära või mitte?

Kõik hakkabki pihta sellest kui suur energiavajadus on. Seda lugejatest keegi ei tea ja oska ka öelda. Järgmiseks asukoht ja tingimused seal. Võimalik, et õhk-õhk( või õhk-vesi) pumba paigaldus keelatud või raskendatud(loe: läheb ebamõistlikult kalliks).

Niisama huupi pakkumistest pole kasu.

#3913288:

Ise võtaksin neist valikutest gaasi, sest see on kõige mugavam. Õhk-õhk vajab lisakütteallikat, sest muidu uhab ta külmematel päevadel täie võimsusega ja see segab. Vähemalt mind segas see kohin ja pidev tuul, mis masinast välja puhus. Üles ei saanud õhuvoogu suunata, sest siis oleks põrandad täiesti külmad olnud. Ka oli siis toa õhk väga kuiv. Samas muidugi mugavam, kui lihtsalt ahju kütta, sest toas oli enam-vähem stabiilne temperatuur ja kui oli kiire või laiskuse päev, siis sai ahju kütmata ka jätta.

Pelletküte on sõbrannal ja esialgu oli ta rahul, aga nüüd ütleb, et tüütu on pidevalt seda kolu täita ja tuhaga jännata, et oleks võinud maakütte hoopis koju panna. Pelletiga peab olema ka koht, kus pelleteid hoiustada.

Gaasiga ei pea midagi tegema, lihtsalt keera nuppu ja vali sobiv temperatuur tubadesse. Kui on soovi ja viitsimist kütmisega tegeleda, siis teiseks valikuks oleks pellet.

Gaasi puhul tuleks kindlasti gaasilekkeandurid tubadesse panna.

Pole see gaasiküte ka puhas meelakkumine, esiteks on gaasi hinnad tõusnud mõnuga (oktoobris näiteks oli väljas alles puhta soe, aga kaasiga kütmise hind 75m2 korteris oli 125€ – talv alles ees, ei taha mõeldagi). Teiseks on vaja ka neid hooldada ja võivad seiskuda suvalisel hetkel, näiteks olen avastanud hilisõhtul magama minnes, et katel seisab (väljas oli tol korral vist -12c umbes).