Haljastustööd jõuavad sinna maale, et on vaja muru külvata. Millist seemet valida?
Silma on jäänud “mõisamuru” nimetatakse ka veel ilumuru segudeks. Tahaks ilusat, kohevat, rohelist vaipa küll. Kuid hirmutab jutt, et pole tallamisele vastupidav.
Väga suurt tallamist samas ette ei näegi. Kuid väikesed lapsed ikka õues käivad ju.
Kas kellegil on selle muruga kogemusi koduaias? Või sobib ta tõesti vaid kaugelt vaatamiseks?
Mõisamuru pakil ju just, et talub tallamist? Aga ega seda ilusat kohevat vaipa nii või naa sellisel kujul ei saa, nagu ideaalpilt vaimusilmas võib olla. Pinnases on tavaliselt juba mingid taimeseemned, kui tellite mulla, siis saate suure tõenäosusega alguses sealt maltsa ja kõike muud välja rohida.
Ma valiks sellise muruseemne, kus on valge ristik sees, või siis segaks valge ristiku seemet veel ise juurde. Ristik talub paremini põuda, ei kasva kõrgeks, levib hästi, nii et võililled jmt väga sisse ei trügi.
Minule isiklikult meeldib spordimuru (jalgpallimuru). Tihe, ilus, roheline. Inimesed on erinevad. Mina maksimaalselt väldin igasugust ristikut jm. asju sekka. Kõik kohad mesilasi täis, kui ristik muru sees. Võilill on nagunii. Selles mõttes, et ega sellest eriti ei pääse, kui kuskil lähedal väljaspool krunti kasvab. Lendleb kenasti ka sinu murule ja kinnitub sinna kasvama kui sa just einsoovi tunde veeta seda välja torkides.
Mulle meeldis kõige rohkem jalgpallimuru-nimeline muruseeme, mille ostsin suvalisest ehituspoest mõni aasta tagasi. Muru on supertihe, umbrohuvaba, heleroheline, kasvab väga aeglaselt, ei vaja kastmist, eemalt vaadates lausa muinasjutuliselt ilus.
Sellised “lustimurud” jms taluvad tallamist, samas pole nii kuivatundlik kui päris spordimuru. Erinevate taimekooslustega segud annavad erineva tiheduse ja omadused, aasnurmikas talub tallamist, aruhein on ilus tihe, raihein lihtsalt vastupidav ja kiirestitärkav jne.
Üks asi, millele mõelda, on kindlasti ka see, kuidas mingi murutüüp kuivale vastu peab. Kui sellised kuivad suved jätkuvad, siis tasub vaadata võimalikult segatüübilist, sest tavaline murukõrreline kipub esimesena kuivama. Ristik püsib kauem värske ja roheline, kui kõrrelised ümber krõbedaks kuivanud on, väga kena ja roheline on ka raudrohi, mõnusalt pehme ka. Seda vist kahjuks üheski valmis muruseemne segus pole.
Kui ma praegu oma “muru” vaatan, siis rohelised on seal võilille- ja raudrohulehed. Ma tean küll, et kui sadama hakkab, siis need kõrrelised ka taastuvad millalgi, aga tore ikka, et põuaperioodidel ka kogu plats ühtlaselt pruun pole, põuda on ju peaaegu igal suvel päris pikalt.
Algselt külvasime sinna ikka mingi päris muruseemne muidugi ja vahepeal viskame seda ka natuke juurde, aga lõpuks kasvab ikka see, mis kasvada tahab – ehk siis meil lisaks kõrtele võilill, ristik, raudrohi, lisaks veel igasuguseid kahtlaseid taimi, mida ma ei tunne. Mina neid tõrjuda ei viitsi ja päris lahti saaks neist vist ainult mürgitamisega, mida kohe kindlasti teha ei taha – las kasvavad. Naabrimees nokkis varem igal kevadel vapralt oma murust võililli välja, aga nüüd on vist ka käega löönud, mulle tundub.
Ristikud on jah väga vastupidavad, tabaline tahab vist pigem veidi niiskemat pinnast, aga mingi kollane ristikuline haljendab mul maakodus seal, kus ümberringi on kõik krübekuiv. Roheline on veel osi, aga seda vaevalt et keegi endale murusse tahab. Võilill ja margareeta on ka üsna põuakindlad. Teeleht ka, aga neid mul kahjuls eriti pole. Isetekkelise muru eelis veel see, et kui tilgake vihma tuleb, siis kõik jälle roheline. Külvatud kõrrelistest muru tahab kastmist nii pika põua korral.
Kuldristik on suurema õiega ja väike ristik on see pisi-pisikeste kollaste nuttidega. Mõlemad on jah visamad veel kui valge ristik ja punane ristik kuivab kõige enne 🙂
Meil olid ristikud murus mitmeid aastaid, aga kui lapselapsed tulema hakkasid, siis mesilased olid tõesti suured vaenlased. Väike titt sai nõelata otse keelde ja veidi suuremad ka tihti lihtsalt niisama pikali olles. Ma ise ka korduvalt talla alla. Suht vastik ikka, kuigi ilus oli. Veidi tihedam niitmine hävitas ristiku kiirelt. Meil pargi all on varjumuru, mis on ka praegu roheline ja pooles aias mingi segamuru – palju margareetasid, praegu õitsevad täiega, lehed ka siiani rohelised. Osas aias looduslik kasv, võilill, raudrohi, teeleht, osi, paiseleht, ohakas ja jumal teab, mis veel. Kuni võilill kevadel lehti kasvatab, peab ikka sageli niitma, see mass kasvab kiirelt liiga tihedaks. Aga siis on väga mõnus ja pehme kõndida.
