Ostsin äsja krundi, kus minu ja naaberkrundi vahel ei ole aeda ega puid, piir on maha märgitud kunagi mingite postikestega. Tahaks kahe krundi vahele aia ehitada, nii et see mingil määral ka visuaalselt piiraks, st mitte ainult mingi läbipaistev võrk ei oleks (või panna just võrk ja istutada ronitaimed?). Milline variant võiks olla kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega? Kui kõrge see võiks olla, et hirmkalliks ei läheks? Aed peaks tulema päris pikk, umbes 120 m (mitte sirgelt). Igasugused ideed on teretulnud.
Teema: Millist tüüpi aed (plank?) on kõige soodsam ehitada?
12.03.2023 15:30
12.03.2023 16:00
kui rahakott puuga seljas pole, siis kõige odavam on panna võrkaed. vaja läheb aiavõrgu rulle, pingutustraati, aiaposte (arvestusega, et vähemalt pool meetrit peaks jääma maa sisse, muidu külm kangutab viltu), kinnitusi, millega saab võrku postide külge kinnitada.
laenutusest tuleks võtta augupuur (sinu krundi pikkuse korral arvesta nädalaks) + osta laenutusest võetud augupuurile kütust.
kõige kiiremini kasvab ronitaimedest humal: kevadel aia äärde maha pandud võrsed on suve lõpuks juba mitme meetrised. üheaastastest ronililledest on kiire kasvuga kress ja lillhernes.
metsviinapuu ronib aia täis 2-3 aastaga, aga ta on üsna raske ja vajutab võrgu looka, meil on pandud seal, kus metsviinapuu on, aiapostidele toetuvad horisontaalsed torud, millele siis metsviinapuu toetub oma raskusega.
variant on ka võrkaia äärde mingeid okaspuid istutada, nt suvehooaja lõpul müüvad kõik ehituspoed pisikesi elupuid ülima allahindlusega (2-4€ istik oli möödunud sügisel)
12.03.2023 16:04
kõige kiiremini kasvab ronitaimedest humal: kevadel aia äärde maha pandud võrsed on suve lõpuks juba mitme meetrised.
Kui tihedalt neid peaks istutama? Ja kas humala istikuid müüakse aiapoodides või peab kusagilt seemned tellima ja ise ette kasvatama?
12.03.2023 16:17
Võrkaiale ronitaimi istutades tasub silmas pidada, et enamik ronitaimi (lillhernes, kress jt) on ju ainult suvised – st ülejäänud aastaaegadel ei paku privaatsust ja aed on paljas.
Ka metsviinapuu laseb igal sügisel oma lehed maha ja kevadel tulevad uued lehed üsna hilja.
Elupuu on teoorias parem lahendus, kuna ta püsib haljas aasta ringi. Samas, meil on elupuuhekk, ja tõelist privaatsust ning kaitset võõraste pilkude eest hakkas see pakkuma alles kusagil nii 15 aasta möödudes. Osa istikuid jäid kiduma ja läksid välja ning tuli asendada, osa lihtsalt ei kasvanud piisavalt kiiresti, paar tükki said küll õige kasvuhoo ruttu kätte ja viskasid kõrgust, aga teised mitte. Nii et elavtaraga on üks paras mängimine.
Meie naabrid leiutasid sellise lahenduse, et rajasid pika võrkaia. Kuid strateegilisematesse kohtadesse (nt päevitamise koht aias) ehitasid puulippidest sõrestikud, millele istutasid viinamarjavääte. Puulippidest sõrestikud näevad kenad välja ja varjavad vaadet ka talvel.
Üldiselt ma ise unistan praegu lihtsast puitlippidest aiast. Eluaeg olen otsinud igasugu variante nagu siinne teemaalgatajagi, aga kogu aeg on nende variantidega kõvasti mässamist (ronililled varjavad ainult suvel, elupuud lähevad välja jne). Klassikalised puitlipid tundub mulle siiski kõige kindlam valik – kestab kaua, saab lihtsalt üle värvida, näeb ilus välja ja võimaldab privaatsust. Kui terve aia ulatuses puitlippe osta ei jaksa, siis võib puitaia ehitada vähemalt rohkemkäidavatesse kohtadesse.
12.03.2023 16:34
Kui tihedalt neid peaks istutama? Ja kas humala istikuid müüakse aiapoodides või peab kusagilt seemned tellima ja ise ette kasvatama?
ma olen nii humala kui metsviinapuuga teinud nii, et võtan mõnest teisest kohast oma aiast pika võrse, kaevanud uude koht pikliku kraavikese ja siis selle võrse sinna pikali mulla sisse pannud, igast lehesõlmest peaks kasvama uus taim. vanaisa jupitas lehtlat luues pikad metsviinapuu võrsed juppideks ja pani iga jupi eraldi auku, arvestades, et sõlmekoht või 2 oleks igas jupis.
müügil pole kahjuks kumbagi näinud. aga humal peaks vist tõesti ka seemnest kasvama minema.
reeglina on neil, kel neid on, neid nagu umbrohtu ja valmis jagama. (ma võin kevadepoole metsviinapuu vääte jagada, tundub, et osa taas end aiapealt ala lillepeenrasse kolinud jakevadel vaja üles kraapida, humalat on väga napilt)
13.03.2023 19:45
Esmalt tasub kindlaks teha, millist ja kui kõrget aeda võib üldse teil seal teha.
Kõige odavam tuleb plankaed nii, et ostad ehituslikku saematerjali, paraja paksusega ja saed sellest ise paraja pikkusega aialipid ning latid ja teed aia ise, värvid ka loomulikult. Aiapostid võiks olla piisavalt tugevad, et seda plankaeda püsti hoida. Aiaposte saab ka puidust teha, kuid puit maa sees mädaneb (maapinna piirilt) väga ruttu ära. Puidust aiapostide korral oleks mõistlikum valada aiapostidele alused, vähemalt 30-40 cm maa sisse, sinna mingi armatuurraua jupp püsti ja alles selle otsa aiapost, nii et puidust post ei oleks vastu maapinda. Siis peab puidust aiapost vastu ka nii 10 a või isegi rohkem.
Osad elupuu sordid kasvavad kiiresti ja kui neid juba parajalt suurena osta, saab kiiresti elavpiirde, mis varjab nii suvel kui talvel ja pügamist on vähem kui lehtpõõsaste korral. Aga see pole just odavaim variant.
14.03.2023 10:38
Kaalunud igasuguseid variante, osutus konkurentsitult kõige odavamaks kuuseheki istutamine. Tõsi, kuusk kasvab 2 m kõrguseks 8 aastaga, aga mul on aega oodata. See-eest, kui ise kogu istutus teha, siis kogukulu oli ca 700 eurot 100 m hekile. Enamiku sellest moodustas istikute hind pluss kopa laenutus.
14.03.2023 22:33
Enamiku sellest moodustas istikute hind pluss kopa laenutus.
Kopa laenutus kuuseistikute jaoks? Vanasti oli selline kitsa labida moodi asi, millega istiku jaoks auk maasse teha, no tavaline labidas ajaks ka asja ära, isegi kui need kuuseistikud juba poolemeetrised on.
15.03.2023 07:47
Kõige parem on plankaed, mille alla on betoonist vundament – siis ei tule naabriaiast naat ega muu jama sinu aeda. Meil on aed ehitatud n.ö. jupiti – ühe naabriga on betoonist serv, väga mugav, teisel pool on ainult plank – seda serva on võimatu puhas hoida.
12.05.2023 08:54
Teemaalgataja olen. Sai valitud 170cm kõrgune põikipidi plankaed. Ootan valmimist ja sellega saabuvat privaatsust (loodetavasti).
12.05.2023 10:47
Teemaalgataja olen. Sai valitud 170cm kõrgune põikipidi plankaed. Ootan valmimist ja sellega saabuvat privaatsust (loodetavasti).
Kas nii kõrget tohib ehitada? Küsisid kohalikust omavalitsusest? Muidu hakka maha võtma kõrgusest, sest meil kästi maha võtta. Peale pikka kauplemist ja kõigi naabrite käest kirjalikku kinnitust, et ei sega, lasti jätta.
12.05.2023 11:01
puidust aeda tuleb ka hooldama hakata
12.05.2023 15:11
Kõige parem on plankaed, mille alla on betoonist vundament – siis ei tule naabriaiast naat ega muu jama sinu aeda. Meil on aed ehitatud n.ö. jupiti – ühe naabriga on betoonist serv, väga mugav, teisel pool on ainult plank – seda serva on võimatu puhas hoida.
Sama meelt ja sama seis, seal kus puudub all betoonvundament vohab naat, kisun mina ühelt ja naabrinaine teiselt poolt. Meil on lippaed, see kõige harilikum, metallis postidega. Suht kaua on vastupidanud. Naaber pani just teise serva võrkaia, aga ostis sellise võrgupaneeli, see jääb temal sauna taha ning ei häiri.
12.05.2023 15:20
Teemaalgataja olen. Sai valitud 170cm kõrgune põikipidi plankaed. Ootan valmimist ja sellega saabuvat privaatsust (loodetavasti).
Ehitusseadustikku on ka vaja vaadata, kas on detailplaneeringu kohustusega ala. Sealt saabki teada, millisest materjalist aeda ja kui kõrget tohib üldse ehitada kahe krundi vahele, kas peab kohalikust omavalitsusest kirjaliku nõusoleku võtma või mitte. Kinnistu piirile ehitades on vaja ka naabri nõusolekut.
12.05.2023 19:45
Ehitusseadustikku on ka vaja vaadata, kas on detailplaneeringu kohustusega ala. Sealt saabki teada, millisest materjalist aeda ja kui kõrget tohib üldse ehitada kahe krundi vahele, kas peab kohalikust omavalitsusest kirjaliku nõusoleku võtma või mitte. Kinnistu piirile ehitades on vaja ka naabri nõusolekut.
Ma ei leia ehitusseadustikust midagi ei aia ehitamise ega aia kõrguse kohta. Ja naaber ei ole meilt ka luba küsinud, ehkki ehitab mingit maja krundipiirist paari meetri kaugusele. Ja võttis eelnevalt maha sellesama krundi piiril (kahe krundi vahel) kasvanud põlised puud (põhjus, miks me üldse selle aia ehitame).
14.05.2023 18:51
Meil elupuuhekk kasvas ca 4 aastaga 2-meetriseks tihedaks hekiks, ostes vist olid taimed ca 50 cm. Aga kui hekk jääb suurte puude varju, siis jääb muidugi kiduma.
15.05.2023 01:05
Ma ei leia ehitusseadustikust midagi ei aia ehitamise ega aia kõrguse kohta. Ja naaber ei ole meilt ka luba küsinud, ehkki ehitab mingit maja krundipiirist paari meetri kaugusele. Ja võttis eelnevalt maha sellesama krundi piiril (kahe krundi vahel) kasvanud põlised puud (põhjus, miks me üldse selle aia ehitame).
Peate kontrollima kohaliku omavalitsuse ehituslikke nõudeid. Kui teie krundi detailplaneeringus või projekteerimistingimustes (need saate kohalikust omavalitsusest kui endal ei ole) on kirjas, millistest materjalidest ja kui kõrget piirdeaeda saate ehitada, siis peate seda järgima. Kui ei ole, siis peate naabrilt nõusolekut küsima, kas tohite selle 170 cm plankaia ehitada. Võite muidugi niisama ehitada, aga siis riskite sellega, et naaber kaebab ja peate selle maha võtma vms.
Kui naabril oli tegemist viljapuudega, siis neid võib loata maha võtta. Muude puude jaoks on vaja taotleda raieluba. Kõrvalhoone ehituseks võib olenevalt mõõtmetest samuti olla vajadus taotleda ehitusluba või vähemalt esitada ehitisteatis, väikese kuni 20 m2 majakese ehituseks ei ole neid vaja. Teie käest selleks luba küsida ei olegi tarvis. Kui naabril kõik paberid korras, siis ei ole teil midagi vastu vaielda. Kui aga ei ole, siis saategi naabrile öelda, et anna siis ka oma nõusolek meie plankaiale ja mingeid probleeme ei teki.
15.05.2023 08:47
Meil plankaed paigaldatud 60datel ja siiamaani korras. Iga paari aasta tagant teeme tõrvaõliga üle. Pikkupidi 130cm, betoonvundamendiga ja metallist aiapostidega. Ei mädane midagi, endiselt tugev ja pole seda nägugi, et peaks välja vahetama. Kuid tõepoolest regulaarselt peab hooldama, ilma selleta ilmselt kaua vastu ei pea. Õlitamine võtab ühel inimesel kaks-kolm päeva (ca 100m aeda), aga siis jälle kaheks aastaks muretu. Vahel oleme ka naabrilastele maksnud selle tegemise eest, aga nüüd nad juba suured.
15.05.2023 09:08
Muude puude jaoks on vaja taotleda raieluba.
Kui kahe krundi vahel on puud, siis nende mahavõtmiseks pole naabri luba vaja, aga kui nende asemele inimene oma krundile tahab aia teha, siis selleks on naabri luba vaja?
15.05.2023 17:49
Muude puude jaoks on vaja taotleda raieluba.
Kui kahe krundi vahel on puud, siis nende mahavõtmiseks pole naabri luba vaja, aga kui nende asemele inimene oma krundile tahab aia teha, siis selleks on naabri luba vaja?
said aru küll, et tegu on krundil asuvate puudega ja jah, aia kõrgus on reguleeritud. Kruntide vahelt ei tohi üldse puid maha võtta ilma OV loata.
16.05.2023 10:00
said aru küll, et tegu on krundil asuvate puudega ja jah, aia kõrgus on reguleeritud. Kruntide vahelt ei tohi üldse puid maha võtta ilma OV loata.
Sain aru küll ja sellepärast kirjutangi, et naaber ei küsinud minu luba, et kõrged, kaht krunti kenasti eraldavad puud maha võtta, aga mina pean küsima loa, et nende asemele oma krundile aed ehitada. Tundub absurdne.
16.05.2023 13:09
Sain aru küll ja sellepärast kirjutangi, et naaber ei küsinud minu luba, et kõrged, kaht krunti kenasti eraldavad puud maha võtta, aga mina pean küsima loa, et nende asemele oma krundile aed ehitada. Tundub absurdne.
Kas suhted naabriga on nii halvad, et temaga üldse ise rääkida ei saa? Kas puud võeti maha ainult selleks, et uus hoone sinna ehitada (sest kuskile mujale pole ruumi seda ehitada?) ja see hoone ei varja vaadet teie aiale samamoodi ära nagu puud? Kui see on lihtsalt kole, siis pead leidma mingi variandi, et see sulle meeldivamaks teha. Ehitad sulle sobiva hoone/varjualuse sinna vastu, istutad ronitaimed, lilleamplid, jne.
Puud kasvasid naabri krundil, seetõttu ei peagi ta sinult nende maharaiumiseks luba küsima vaid kohalikult omavalitsuselt. See, et sulle need puud meeldisid, ei tähenda tõesti midagi. Kui aga sulle need puud ei oleks meeldinud, sest need varjutasid pool sinu krundist, siis oleks sul olnud õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et neid kärbitaks kui naabriga selles kokkuleppele ei jõuta.
Krundile ehitamise osas kehtivad ikka piirangud, ei saa otse krundi piirile midagi ilma loata ehitada (nii et kui naaber seda teeb, siis on sinu asi ka selle vastu protesteerida).
Ehitiste rajamine (ka piirdeaed on ehitis) on samamoodi reglementeeritud. Sina näiteks ei pea naabrilt luba küsima, kui tahad oma maja ees olevat piirdeaeda rajada, teda see otseselt ei puuduta ka siis, kui talle sinu uus aed üldse ei meeldi. Aga sa pead selle ehitamise olenevalt asukohast kohaliku omavalitsusega kooskõlastama (materjalid, kõrgus jne). Kruntidevaheline aed puudutab otseselt nii sind kui sinu naabrit. Kui ei ole kohaliku omavalitsusega kooskõlastamise nõudeid, siis tõesti pead naabrilt nõusolekut küsima, et aed kahe krundi vahele ehitada. See on selleks, et sa ei ehitaks mingit 5 m kõrgust aeda, mis naabri päikese varjutab. Kui tahad ja naaber sellega nõus on ning muid piiranguid ei ole, siis võis seda ka teha.
16.05.2023 13:19
Puidust aiad lähevad ruttu koledaks ja pole mina näinud, et keegi neid piisavalt sageli värvida ja hooldada viitsiks. Eriti kui tegemist nii pika aiaga. Vajuvad lääbakile ja viltu.
Mina panustaks hekile või põõsastikule. Võtab aega, aga egas sa vast mingi 100-aastane ole, et oodata ei jõua. Aga pliiz elupuuheki korral mitte see, mida tänapäeval harrastatakse – rida koonuseid. Kui vähe fantaasiat peab olema, et sellist tahta? See on nagu a la naabrimees pandi pojale nimeks Kevin, sest õudsalt moodne, no ma siis panen oma pojale ka Kevin.
16.05.2023 13:27
Vabakujuline hekk
https://www.sisustusweb.ee/ee/nipid/3946/hortes-soovitab:-raja-vabakujuline-oitsev-hekk.html
16.05.2023 13:42
Kui eelarve on piiratud, siis paneks võrkaia ja nö strateegilistesse kohtadesse kõrgemad kasvuga ilupõõsad. Põõsad ei pea hekina reas olema, vaid paigutus näiteks selline, et nad moodustavad nagu kolmnurga ja kui nad on täis kasvanud, siis katavad põõsaste taha hääva vaate. Oluline teada, milline tuleb põõsa raadius ja kui kaugele nad üksteisest istutada. Aga pole hullu alati saab mõne põõsa hiljem juurde lisada.
16.05.2023 14:45
Puidust aiad lähevad ruttu koledaks ja pole mina näinud, et keegi neid piisavalt sageli värvida ja hooldada viitsiks. Eriti kui tegemist nii pika aiaga. Vajuvad lääbakile ja viltu.
Mina panustaks hekile või põõsastikule. Võtab aega, aga egas sa vast mingi 100-aastane ole, et oodata ei jõua. Aga pliiz elupuuheki korral mitte see, mida tänapäeval harrastatakse – rida koonuseid. Kui vähe fantaasiat peab olema, et sellist tahta? See on nagu a la naabrimees pandi pojale nimeks Kevin, sest õudsalt moodne, no ma siis panen oma pojale ka Kevin.
koonus on ainus vähegi mõistlik elupuu, sest vajab vähem hooldust. elupuu iseenesest on juba kole, eriti veel hooldamata vohav hekk
16.05.2023 15:30
koonus on ainus vähegi mõistlik elupuu, sest vajab vähem hooldust. elupuu iseenesest on juba kole, eriti veel hooldamata vohav hekk
See on vist ikka maitseasi. Mina pean ka koledaks, kui terve krundi piir on neljast küljest koonuseid täis istutatud, mõned vahepeal ära surnud, uued veel väikesed ja kõik siis erineva pikkusega. Või kui noori elupuid ei varjutata ja nad kevad päikese käes lihtsalt pruuniks kõrbevad.
Kõigile ei ole ilus aed oluline, kuid privaatsust siiski soovitakse. Kui raha ja aeg on olulised, siis tehakse lihtsalt midagi, mis on odavam, käib küll ja et ei peaks ainult aiaharimise ja hooldamise ori olema. Võiks tõesti midagi huvitavamat välja mõelda, mida saaks samuti odavalt ja minimaalse hooldusvajadusega teha. Kui ise ei oska, siis vähemalt oskajamalt nõu küsida. Aga minu asi on siis pigem vaadata, et minu enda aed minu jaoks ilus oleks ja vajadusel naabri jama enda pilgu jaoks võimalikult hästi varjata.
28.05.2023 14:26
Aga sa pead selle ehitamise olenevalt asukohast kohaliku omavalitsusega kooskõlastama (materjalid, kõrgus jne).
Meie hajaasustusega vallas näiteks ei huvita see küll kedagi. Ei pea oma aia ehitust kellegagi kooskõlastama, kui selle oma maa peale püstitad.
07.06.2023 09:41
Enne tasub 9 korda mõõta….
Kui veidikenegi otsida on hulk samas teemas artikleid netis olemas. Sisuliselt on tegemist ikkagi kahe kinnistu piirirajatisega mis peaks olema omavahel kooskõlastatud. teadmata täpselt millise naabriga on tegemist tasuks plaanid ikkagi eelnevalt kokku leppida AÕS sätestab, et naabrile kahjuliku ehitise ehitamise saab vaidlustada.
§ 144. Keelatud rajatis ja seadeldis
(1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
Kuna tegemist paistab olevat piirirajatisega siis sellele kehtivad samuti nõuded. Ja mis on keelatud mõjutus, sõltub juba juristide oskustest ning naabri rahakotist. Ja piiriaia puhul on selgelt tegemist piirirajatisega mis on ühiskasutuses :
§ 151. Piirirajatis
(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
Ehk olenevalt naabrist võivad temale kahju tekitamise põhjused olla täiesti ettearvamatud, sõltuvalt tema juristist. Ja heki puhul võib ta seda ka ise pügada. Kui tahab siis ka liiga palju. Ehk kokkuvõtvalt :
Puude mahavõtmist ei pea naabriga kooskõlastama, piiriaia ehitamise aga peab. Lisaks tasub täpsustada kehtiva detailplaneeringu nõudeid et ega KOV pole pannud mingeid piiranguid aia kõrgusele materjalile ja väljanägemisele.
Ja kui see aed on ida-läänesuunaline ning võtab naabrilt päikesevalguse, siis ei tasu seda liiga kõrgeks ega ka tihedaks planeerida. See ajab naabril kindlasti harja punaseks ning päikesevalguse takistamine on täiesti aktsepteeritav riive meie õigussüsteemis millega tal on suht lihtne hagi püsti panna.
Üks pikem artikkel antud teemast on siin :
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64924580/piiritulid-aia-ehitamisel-pole-kadunud
Selles on päris mitu head nõuannet. Lisaks või sama teemat veel otsingusse panna.
Hekkide osas peab arvestama et eelpool pakutud kuused kasvavad suureks. Ning kui neid pidevalt ei kärbi on varsti mingi tobe kuusik mis võtab päikesevalguse aga paistab alt läbi, kuna kuused kipuvad alumisi oksi maha viskama.
Elupuuheki tegemisel on ilu võrdväärses suhtes rahaga. Ehk korralikud elupuud maksavad ja odavatest heki tegemine võtab taas aega ja tööd.
Plankaia ja lippaia vahele jääb hulk erineva läbipaistvusega lahendusi. Näiteks põiklippidega millele on mõlemal pool lauad, ehk siis otseläbipaistvust pole, aga teatud nurga alt paistab läbi.
Igasugu ronitaimedega peab arvestama et pool aastat näeb see välja nagu mingi hooldamata võsa ja paistab täiega läbi. Ja ronitaimede alla puitaed hästi ei sobi, 10-15 a jooksul on see kõik läbi mädanenud, sest ronitaimed hoiavad niiskuse enda keskel.
Ja tulles algusesse tagasi siis tuleks läbi mõelda mida on soov saavutada. Ja mis hinnaga. Ning kuna on tegemist piirirajatisega tasub see eelnevalt kirjalikult naabriga kokku leppida.
07.06.2023 19:52
Igasugust hekki peab pidealt kärpima. Ega kuusk selles suhtes töömahukam pole. Kuusketel võetakse soovitud hekikõrguse saavutamisel ladvad maha ja siis kasvatavad nad tihedust. Korraliku hoolduse korral väga ilus tihe igihaljas hekk.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
