Esileht Kodunurk Millist tüüpi aed (plank?) on kõige soodsam ehitada?

Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )

Teema: Millist tüüpi aed (plank?) on kõige soodsam ehitada?

Postitas:
Kägu

Ostsin äsja krundi, kus minu ja naaberkrundi vahel ei ole aeda ega puid, piir on maha märgitud kunagi mingite postikestega. Tahaks kahe krundi vahele aia ehitada, nii et see mingil määral ka visuaalselt piiraks, st mitte ainult mingi läbipaistev võrk ei oleks (või panna just võrk ja istutada ronitaimed?). Milline variant võiks olla kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega? Kui kõrge see võiks olla, et hirmkalliks ei läheks? Aed peaks tulema päris pikk, umbes 120 m (mitte sirgelt). Igasugused ideed on teretulnud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui rahakott puuga seljas pole, siis kõige odavam on panna võrkaed. vaja läheb aiavõrgu rulle, pingutustraati, aiaposte (arvestusega, et vähemalt pool meetrit peaks jääma maa sisse, muidu külm kangutab viltu), kinnitusi, millega saab võrku postide külge kinnitada.
laenutusest tuleks võtta augupuur (sinu krundi pikkuse korral arvesta nädalaks) + osta laenutusest võetud augupuurile kütust.

kõige kiiremini kasvab ronitaimedest humal: kevadel aia äärde maha pandud võrsed on suve lõpuks juba mitme meetrised. üheaastastest ronililledest on kiire kasvuga kress ja lillhernes.
metsviinapuu ronib aia täis 2-3 aastaga, aga ta on üsna raske ja vajutab võrgu looka, meil on pandud seal, kus metsviinapuu on, aiapostidele toetuvad horisontaalsed torud, millele siis metsviinapuu toetub oma raskusega.

variant on ka võrkaia äärde mingeid okaspuid istutada, nt suvehooaja lõpul müüvad kõik ehituspoed pisikesi elupuid ülima allahindlusega (2-4€ istik oli möödunud sügisel)

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kõige kiiremini kasvab ronitaimedest humal: kevadel aia äärde maha pandud võrsed on suve lõpuks juba mitme meetrised.

Kui tihedalt neid peaks istutama? Ja kas humala istikuid müüakse aiapoodides või peab kusagilt seemned tellima ja ise ette kasvatama?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võrkaiale ronitaimi istutades tasub silmas pidada, et enamik ronitaimi (lillhernes, kress jt) on ju ainult suvised – st ülejäänud aastaaegadel ei paku privaatsust ja aed on paljas.

Ka metsviinapuu laseb igal sügisel oma lehed maha ja kevadel tulevad uued lehed üsna hilja.

Elupuu on teoorias parem lahendus, kuna ta püsib haljas aasta ringi. Samas, meil on elupuuhekk, ja tõelist privaatsust ning kaitset võõraste pilkude eest hakkas see pakkuma alles kusagil nii 15 aasta möödudes. Osa istikuid jäid kiduma ja läksid välja ning tuli asendada, osa lihtsalt ei kasvanud piisavalt kiiresti, paar tükki said küll õige kasvuhoo ruttu kätte ja viskasid kõrgust, aga teised mitte. Nii et elavtaraga on üks paras mängimine.

Meie naabrid leiutasid sellise lahenduse, et rajasid pika võrkaia. Kuid strateegilisematesse kohtadesse (nt päevitamise koht aias) ehitasid puulippidest sõrestikud, millele istutasid viinamarjavääte. Puulippidest sõrestikud näevad kenad välja ja varjavad vaadet ka talvel.

Üldiselt ma ise unistan praegu lihtsast puitlippidest aiast. Eluaeg olen otsinud igasugu variante nagu siinne teemaalgatajagi, aga kogu aeg on nende variantidega kõvasti mässamist (ronililled varjavad ainult suvel, elupuud lähevad välja jne). Klassikalised puitlipid tundub mulle siiski kõige kindlam valik – kestab kaua, saab lihtsalt üle värvida, näeb ilus välja ja võimaldab privaatsust. Kui terve aia ulatuses puitlippe osta ei jaksa, siis võib puitaia ehitada vähemalt rohkemkäidavatesse kohtadesse.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tihedalt neid peaks istutama? Ja kas humala istikuid müüakse aiapoodides või peab kusagilt seemned tellima ja ise ette kasvatama?

ma olen nii humala kui metsviinapuuga teinud nii, et võtan mõnest teisest kohast oma aiast pika võrse, kaevanud uude koht pikliku kraavikese ja siis selle võrse sinna pikali mulla sisse pannud, igast lehesõlmest peaks kasvama uus taim. vanaisa jupitas lehtlat luues pikad metsviinapuu võrsed juppideks ja pani iga jupi eraldi auku, arvestades, et sõlmekoht või 2 oleks igas jupis.

müügil pole kahjuks kumbagi näinud.  aga humal peaks vist tõesti ka seemnest kasvama minema.
reeglina on neil, kel neid on, neid nagu umbrohtu ja valmis jagama. (ma võin kevadepoole metsviinapuu vääte jagada, tundub, et osa taas end aiapealt ala lillepeenrasse kolinud jakevadel vaja üles kraapida, humalat on väga napilt)

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esmalt tasub kindlaks teha, millist ja kui kõrget aeda võib üldse teil seal teha.

Kõige odavam tuleb plankaed nii, et ostad ehituslikku saematerjali, paraja paksusega ja saed sellest ise paraja pikkusega aialipid ning latid ja teed aia ise, värvid ka loomulikult. Aiapostid võiks olla piisavalt tugevad, et seda plankaeda püsti hoida. Aiaposte saab ka puidust teha, kuid puit maa sees mädaneb (maapinna piirilt) väga ruttu ära. Puidust aiapostide korral oleks mõistlikum valada aiapostidele alused, vähemalt 30-40 cm maa sisse, sinna mingi armatuurraua jupp püsti ja alles selle otsa aiapost, nii et puidust post ei oleks vastu maapinda. Siis peab puidust aiapost vastu ka nii 10 a või isegi rohkem.

Osad elupuu sordid kasvavad kiiresti ja kui neid juba parajalt suurena osta, saab kiiresti elavpiirde, mis varjab nii suvel kui talvel ja pügamist on vähem kui lehtpõõsaste korral. Aga see pole just odavaim variant.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kaalunud igasuguseid variante, osutus konkurentsitult kõige odavamaks kuuseheki istutamine. Tõsi, kuusk kasvab 2 m kõrguseks 8 aastaga, aga mul on aega oodata. See-eest, kui ise kogu istutus teha, siis kogukulu oli ca 700 eurot 100 m hekile. Enamiku sellest moodustas istikute hind pluss kopa laenutus.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Enamiku sellest moodustas istikute hind pluss kopa laenutus.

Kopa laenutus kuuseistikute jaoks? Vanasti oli selline kitsa labida moodi asi, millega istiku jaoks auk maasse teha, no tavaline labidas ajaks ka asja ära, isegi kui need kuuseistikud juba poolemeetrised on.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõige parem on plankaed, mille alla on betoonist vundament – siis ei tule naabriaiast naat ega muu jama sinu aeda. Meil on aed ehitatud n.ö. jupiti – ühe naabriga on betoonist serv, väga mugav, teisel pool on ainult plank – seda serva on võimatu puhas hoida.

0
0
Please wait...

Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )


Esileht Kodunurk Millist tüüpi aed (plank?) on kõige soodsam ehitada?