Ahjupraad Põrsas Kotis.
Kirjade järgi veel auhinnatud jõulupraad. Minule ei meeldinud. Kummaline kõrvalmaitse oli. Aga ära sõime ikka, kuna kallist raha maksis.
Ma olen elus nii palju vastu pükse saanud igasuguste valmispraadise ja -šašlõkkidega, et enam ei osta. Pole vist 6 aastat ise ostnud. Kuskil kellegi juures on muidugi pakutud ja iga kord veendun, et 100% sellist, mida kohe väga-väga tahaks, polegi olemas. Absoluutselt kõik valmismaitsestatud tooted on eriluse, spetsiifilise maitsega. Ka siis, kui lubatakse klassikat või “vanaema aegu”. Oskan ise ka lihad mooside või autoõliga üle kallata – ei vaja selleks kellegi abi.
Ok, viimane oli liialdus, aga fakt on, et oma koju mingeid valmispraade ei osta.
Teemasse ka: minu meelest on Rukkipala leib alla käinud. Pole enam ka täiesti värskena pehme (jah, ta ongi ” kõvadele hammastele”, toodetud Soome jälkiuuni leibade põhimõttel, aga varem oli see siiski pehmem ja mautsekam, nüüd kuivad, hapud ja maitseaineteta.
Kas ainult mulle tundub?