Teema: Mina ei saa vist kunagi “aus abielunaine” olla:(

heh, tegin ka just sarnase teema…see jälle see abieluettepanek. No ma nüüd nii meeleheitel ei ole. Kavatsen kõndida minema kohe kui kool läbi saab. Las otsib uue elukaaslase kui soovib. Lähen oma koju tagasi.

Mina olen olnud. Rohkem ei taha. 🙂
Küsi mehe käest, et mis ta arvab. Kui sa pole abielus, kas see tähendab, et oled vaba ja vallaline.

meie oleme koos elanud 11 aastat. sellel aastal plaanime abielluda, kahekesi, salaja. raha pole et pulmi teha ja mis sa ikka enam pulmatad ka kui 11a koos elatud ja lapski olemas. aga jah, ettepaneku tegi mees, võib olla jõuad sinagi ära oodata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks sa enne abiellumist lapse said? Miks sulle polnud auküsimus enne mitte lapsi saada?[/tsitaat]

Ja algul ütleb, et tahab abielus olla, siis selgub, et pulmi ka ikka tahab! On ikka ahnepäits!

paari päeva pärast jõuab kätte päev (29 veebruar), mil kõigil naistel on \”õigus\” teha meestele abieluettepanek. mitte et muul ajal seda õigust poleks, kuid selline traditsioon on.
kasuta juhust ja tee seda. ja mitte naljaga, vaid tõsiselt. kui ta sulle seepeale \”korvi\” annab, siis ta vähemalt teab, et teie suhe ei saa enam niimoodi edasi kesta ja mingi muutus peab tulema. kusjuures valik on tema kätes.

Su \”mees\” on liiga arg, et OTSUSTADA sinuga olla koos \”kuniks surm meid lahutab\”.
Nagu Sa isegi mainid, on ta veidi naiselik. Uue kalli autoga üritab üritab enda ebakindlust ja mehelikkust upitada. Ega muud sul üle ei jää, kui asi ise käsile võtta – ostad sõrmused, laskud põlvele ja palud ta südant, lepid registreerimisaja perbüroos kokku ja ütled, et \”nüüd on nii…\” – lihtne – siis saab härra kah ehk ise aru, kelle jalas püksid on 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma arvan, et ma siiski võtan teema kodus jutuks, ilma draamata, vaikselt, aga kindlalt. Ta polegi ju 100% abielu vastane, et see ei meeldi, et see on tema arvates nõme. Ei, ta ei arva nii. Ütleb lihtsalt, et milleks küll.[/tsitaat]
ära võta jutuks, vaid esita konkreetne ettepanek, millele saab vastata ainult ei või jah. muidu jäätegi sinna udutama.

Teemaalgataja, mul tekkis hoopis küsimus, et kas sa tahad pulmi või abileus olla? Mees võib-olla tõesti ei taha pulmi. Osad inimesed (mina kaasa arvatud) on sellised. Kellele ei meeldi totrad pulmakombed, kellele see mõttetu sagimine ja raha raiskamine jms. Räägi mehega abielust, mitte valgest kleidist ja süldilauast. Sisu peaks ju oluline olema.

Rumal naine ja tark mees, mis tulemuseks = mõtetu stress ja mõtetud probleemid.

Olen naine, aga ei mõista ka miks see paber nii tähtis on. Suht ajuvaba on peo peale üüratu summa magama panna. Ongi ju puhas formaalsus.

a mis valu sul selle abiellumisega nii väga on? et sõbrannadele sõrmust näidata? kõlab nagu väikese lapse jonn et \”kõigil teistel ju on!\”

miks ei suuda küll naised lihtsalt nautida elu? koguaeg käib mingi teema mingite pseudoprobleemide üle! mis su elus küll on siis nii halvasti seetõttu, et abielus pole? mees on hea, tegeleb lapsega, kõik on justkui hästi ju? miks sa küll ise omale probleeme välja mõtled? ja mis sa arvad, mis su elus siis nii oluliselt paremaks muutub, kui sunnid meest endaga abielluma? et vot sina tahad ja sina pead saama, muidu on mingi sitt mees?!

Jah, ma lahkusin sellisest suhtest ,mille üks põhjus oli just seesama. Oleks ma kohe teadnud, et mees on abieluvastane ja paras naistevihkaja. Kahetsen, et sellisega üldse lapse tegin. No hea vähemalt, et neid mitu ei teinud. Tuli mõistus enne pähe õnneks. Tahtis küll last, aga just nii ma ütlesingi, et teine laps tuleb minu nimega. Kukuti kohe kisama, et sellist asja ei ole. Tundsin ka peres ennast nagu tulnukas. Laps ja mees on sama nimega, mina hoopis teise. Ka sama jutt oli, et raha pole, aga kui pulmad, siis peab ikka suur pidu olema, mis kestab mitu päeva. Juba see pani solvuma, et mees nägi pulmades vaid pidu, kus sõbrad kõik kokku kutsuda ja ennast segi juua mitu päeva. Ma ei osanud enam sellisega midagi teha. Otsustasin, et olen väärt paremat ja aidaa talle. Loodan siiski kunagi 1 kord elus abielluda. Minu jaoks see tähendab palju ja nii ongi. Tundetud inimesed, kes hakkavad mingit paberijuttu ajama. Pole asi vaid paberis, vaid mõnele on asi puhtalt vaimne heaolu, mis on suhtes väga oluline.

Jah, ma lahkusin sellisest suhtest ,mille üks põhjus oli just seesama. Oleks ma kohe teadnud, et mees on abieluvastane ja paras naistevihkaja. Kahetsen, et sellisega üldse lapse tegin. No hea vähemalt, et neid mitu ei teinud. Tuli mõistus enne pähe õnneks. Tahtis küll last, aga just nii ma ütlesingi, et teine laps tuleb minu nimega. Kukuti kohe kisama, et sellist asja ei ole. Tundsin ka peres ennast nagu tulnukas. Laps ja mees on sama nimega, mina hoopis teise. Ka sama jutt oli, et raha pole, aga kui pulmad, siis peab ikka suur pidu olema, mis kestab mitu päeva. Juba see pani solvuma, et mees nägi pulmades vaid pidu, kus sõbrad kõik kokku kutsuda ja ennast segi juua mitu päeva. Ma ei osanud enam sellisega midagi teha. Otsustasin, et olen väärt paremat ja aidaa talle. Loodan siiski kunagi 1 kord elus abielluda. Minu jaoks see tähendab palju ja nii ongi. Tundetud inimesed, kes hakkavad mingit paberijuttu ajama. Pole asi vaid paberis, vaid mõnele on asi puhtalt vaimne heaolu, mis on suhtes väga oluline.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees võib-olla tõesti ei taha pulmi. Osad inimesed (mina kaasa arvatud) on sellised. Kellele ei meeldi totrad pulmakombed, kellele see mõttetu sagimine ja raha raiskamine jms. [/tsitaat]

Totrad pulmakombed ja ka mõttetu sagimine on pruutpaari valik. Pulmad saab teha nii, et ei ole üht ega teist, aga väga ilus sündmus siiski.

Abielluda võib ju ka kahekesi või kutsuda sündmusest osa saama lähedased pereliikmed. Sellegipoolest võib olla ilus kleit, meik ja fotograaf, kes selle päeva jäädvustab. Minu jaoks on näiteks just pildid olulised – olen lapsepõlvest saati unistanud ilusast valgest kleidist ja sellest, kui hea ma sel päeval välja näen.

Sinu mehele oli ju eluliselt oluline olla lapsega ühel nimel, vaevalt et tal raske mõista on, et sinagi sama lapsega ühel nimel soovid olla…