Teema: Mingid putukas 4 korruse korteris

Uskumatu, et rõdu uksele enam ei jõua võrku paigaldada või seda sulgeda. See ju puhtalt enda hooletus.
Seoses kliima soojeneminsega jõuab siia järjest rohkem võõrliike mis ei pruugi sugugi ohutud olla. Lapse suhtes selline käitumine hoolimatu.

#3159116:

#3158833:

Uskumatu, et rõdu uksele enam ei jõua võrku paigaldada või seda sulgeda. See ju puhtalt enda hooletus.

Seoses kliima soojeneminsega jõuab siia järjest rohkem võõrliike mis ei pruugi sugugi ohutud olla. Lapse suhtes selline käitumine hoolimatu.

Rõduukse sulgemine ei tule kahjuks kõne allagi, me ei suudaks eladagi siin korteris kui värske õhk tuppa ei puhu. Mees hoiab talvelgi vahel öösiti rõduust lahti.

Ja võrku nagu ka jama seal uksel kasutada, sest vahel on meil uks pärani ja vahel on selline 7cm pragu.

Aga mis mõttega te siis akendele võrgud ette olete pannud üldse, kui sealsamas kõrval on pärani rõduuks? 😀

Ei kujuta ette, millised teil nende akende võrgud on, et rõduustel jama on – uste jaoks olen näinud võrkkardinaid.

Ja just eelmine nädal ostsin Lidlist suure võrgu. Maksis 3.99.

Saab panna küll, kui tahta.

Elan ka Soomes. 4.ndal korrusel. Mul on vahel harva ka mimgid mustad kõvad putukad toas. Näen siis, kui kass neid kusagil järlgib. Ma usun, et tulevad toalillede mullast äkki. Iga kevad teen mulla vahetust ja ilmselt uue mullaga need koju satuvad.

Kas õue minnes panete lapsele ka võrgud ümber? Meil on vaid maal magamistubades võrgud akende ees – sääskede vastu, muidu on päeval uksed-aknad pärani ja igasugu mutukaid leidub murus nagunii. Lapsed jooksevad samuti paljajalu ringi käivad metsa all maasikaid otsimas – õhtul vaatan üle, et ei oleks puuke ja määrin sääsekuppe.

#3158318:

Ilmselt lennata ei suuda need, sest ainult kõndisid.

Teemaalgataja elab 4. korrusel ja kirjeldab putukaid, mis eest ära ei lenda, aga vastajad soovitavad rõdu uksele võrku. Kuidas see küll aitama peaks?

Lendavad küll. Nimelt noored ämblikud lendavad suve lõpupoole pesast välja nn härmaniitidega, mida tuul viib igale poole. Suures linnas on piisavalt tõusvaid sooje õhuvoole, nii satuvadki pisikesed ämblikupojad ka kõrghoonetesse ja asutavad seal omaendale kodu. Mitte ei roni mööda tänavaid ja seinu sinna üles, kuigi mine tea, mõni äkki ronib ka. No ja kui seal juba neid rohkem on, siis saavad omakorda järglasi, kellest osa küll ka lendu läheb, kuid osa jäävad paigale.
See härmaniit on ämblikupoja enda võrguniit, kes on suve lõpus märganud neid niite heinamaal ja teede kohal lendamas ja ehk näkku kinni jäämas, siis teises otsas ongi tilluke ämblikupoeg.

Noh, küllap see elektriväli ka aitab, kuigi ma pole kindel, et looduslik foon suurlinna kõikvõimalikest magnetvoogudest üle on. Aga mine tea, äkki võimendavad üksteist. Eks elektriväli neid õhuvoogusid tõstabki – vrdl nt äikesepilved ja sealne õhuliikumine. Ja küllap need ämblikud siis millestki elavadki, mul tädil olid Õismäel 7. korruse peal ka sääsed. Aga see sõltub ilmselt puudest ka – tal on seal ligidal suured puud (no see ei tähenda muidugi, et need nüüd putukahirmus maha tuleks võtta). Teine tädi elab väikeses asulas serva peal 5. korrusel majas, seal on põllud ümberringi ja ei mingeid putukaid.
Siit moraal – ela kus tahes, aga kui putukaid on ja need häirivad, siis võrgud akende-uste ette.
Nende pisikeste mustade toiduputukate vastu võrgud muidugi ei aita, sest need levivad toiduainetega (eeskätt puistekaupadega). Äädikalahusega kappide pesemine aitab ja reostunud tangud-mannad minema visata.