Minu jaoks tähendab minimalism seda, et ostan ja hoian ainult neid asju, mida päriselt ka kasutan. Kotitäie zara hilpude asemel ostan näiteks päriselt puuduoleva eseme ja sellise, mis mulle täpselt meeldib ja sobib ehk siis vajadusel ka kalli hinnasildiga. Olen elanud ka seda maksimalisti elu, kus käisingi iga nädal zarades ja vedasin kottideviisi kleite, kotte, kingakesi koju. Kapid olid triiki täis, aga selga panna polnud midagi. Ostsin alatasa midagi üheks sündmuseks, siis tuli järgmine sündmus, mille jaoks jälle oli vaja midagi uut osta jne. Nüüd elan nii, et võin rahulikult käia ühe piduliku kleidiga kõikidel sünnipäevadel, pulmadel, koolilõppudel, tööpidudel jms. Sest see kleit ongi minimalistlik, tagasihoidlik ja sobiv igaks sündmuseks. Ja igaks reedeõhtuseks restoraniminekuks ei ole vaja uut outfitti, vaid tegelikult kõlbab käia ka lihtsalt triiksärgi ja pükstega. Eks ma näen, et paljud elavadki niimoodi ja on kuidagi kodust kaasa saanud sellise suhtumise, aga mina pidin end ikka muutma selliseks minimalistlikuks inimeseks. Teine asi, mida enam ei tee – ei oota soodukaid, ei lähe ka soodukatele “vaatama”. Kui midagi vaja on, siis ostan kohe täishinnaga. Lõppkokkuvõttes hoian nii rohkem raha kokku, kui varem nende soodukate ajal “hea hinnaga saab, siis tuleb ju igaks juhuks võtta, siniseid kingi mul polegi ju veel ja kunagi ehk millegagi sobivad kokku” suhtumisega. Kui ma ei ostaks neid asju täishinnaga, siis ei ole mul neid vaja ka soodukaga.