Jah, kas te emana tunnete et te ei hooli oma lapsest?
Lapsed küll räägivad et mõni või nende ema ei hooli. Aga kuidas te emana tunnete? Kas teate mõnda ema kes ütleb või tunneb et ei hooligi?
Tean ikka. Kaks tulevad kohe meelde.
Kui tütar oli 27-28, siis ema abiellus uuesti (enne oli kaua lesk) ja kolis teise riiki. Tütar väga solvunud, et ema ei aita teda enam rahaliselt ja “vanas eas” st umbes 48-aastasena “läheb mingi vanamehe litsiks”. Ja et “selle asemel, et vanurina ringi keppida, võiks mu lapsi hoida “. Ema ostis tütrele kesklinnas kahetoalise ja oma kolmetoalise müüs maha ning jättis raha muidugi endale. FB sõnumid, SMSid, postitused, valejutud suguvõsas. “Pool sellest tema korteri rahast on minu!” Üks korralikumaid naisi on see ema, keda ma tean, arvan teadvat, et see uus abikaasa oli teine mees ta elus üldse. Ema kannatas seda mõned aastad, aga siis lõi käega. Keeras kogu suhtluse kinni. Eks ta südames ikka vast hoolib, aga ikka siiber sai tal ka kapitaalselt. Praegu on see uus abielu mingi 11 aastat vana ja see tütar, nüüd juba 40 kanti, kaebleb suguvõsas ikka, et tema ema läks välismaale ja ei aita tal isegi aknaid pesta.
Teine lugu on sellest, et noormees varastas oma vanaema tagant raha. Vanuses 25 midagi hakkas. Ilmselt kas mingi narko vms. Ja andis lõpuks vanaemale tappa. Ema seepeale proovis veel midagi aidata, maksis kümnetes tuhandetes tema võlg, aga lõpuks lõi käega ja et poeg ta kaelal ei istuks, kolis koos vanaemaga minema ja muutis lausa nime. Mahajäänud korteri jõi/mängis/süstis poeg mõne aastaga maha. See ema isegi enam ei muretse. Tal kama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.07 17:35; 16.07 13:50;