Teema: Minu ekstreemne lugu hoiatuseks teistele. 10 aastat kiirlaenu sõltuvust

#3323183:

Elus ei tea kunagi, et mis juhtuda võib. Abikaasa ootas pikemalt tööotsa, kui esialgu kokkulepitud oli. Minul oli emapalk kohe läbi saamas, aga samas laps veel väike lasteaiaks, et ma tööle saaks minna, pluss lisaks mu enda tervis vedas alt. Hea, et lapsegagi tegeletud sain. Nii tekkiski ajutine rahaline auk ja võtsime mõlemad kiirlaenu. Mees võttis 2 korda rohkem ja tal on see tänaseks makstud. Mina veel maksan, aga õnneks ei ole väga suur summa. Meie võtsime puhtalt selleks, et pere kõhu täis saaks ja autopaaki kütust osta, kodu arved maksta. Iial ei tule sellepealegi, et mingi reisi jaoks laenu võtta. Reisime siis kui selleks raha on kohe võtta omast taskust.

Muidugi hea, et kirjutasid oma lugu. On tõesti ekstreemne.

üks teist kahest ometi ju oleks mingi töö saanud. kui abikaasa kodus ootas, siis sina oleks saanud paariks kuuks tööle tagasi minna…
aga selle asemel tundus kiirlaen hea mõte

#3324122:

#3323183:

Elus ei tea kunagi, et mis juhtuda võib. Abikaasa ootas pikemalt tööotsa, kui esialgu kokkulepitud oli. Minul oli emapalk kohe läbi saamas, aga samas laps veel väike lasteaiaks, et ma tööle saaks minna, pluss lisaks mu enda tervis vedas alt. Hea, et lapsegagi tegeletud sain. Nii tekkiski ajutine rahaline auk ja võtsime mõlemad kiirlaenu. Mees võttis 2 korda rohkem ja tal on see tänaseks makstud. Mina veel maksan, aga õnneks ei ole väga suur summa. Meie võtsime puhtalt selleks, et pere kõhu täis saaks ja autopaaki kütust osta, kodu arved maksta. Iial ei tule sellepealegi, et mingi reisi jaoks laenu võtta. Reisime siis kui selleks raha on kohe võtta omast taskust.

Muidugi hea, et kirjutasid oma lugu. On tõesti ekstreemne.

üks teist kahest ometi ju oleks mingi töö saanud. kui abikaasa kodus ootas, siis sina oleks saanud paariks kuuks tööle tagasi minna…
aga selle asemel tundus kiirlaen hea mõte

Ta ju kirjutas, et tal olid terviseprobleemid ehk siis poleks ise ka ilmselt tööle saanud minna. See peab olema ka erilist tüüpi tööandja, kelle juurde saab probleemivabalt ainult paariks kuuks tagasi minna.
Muidugi oleks ideaalne olnud nii, et laenu võtma ei pea, aga kui nad võtsid laenu n-ö ellujäämiseks ja lisaks suudavad ilusti selle laenu tagasi maksta, siis milles probleem. Jah, see ei ole ideaalne elu, aga mingit katastroofi ju ka ei ole.

#3324194:

siis oleks mees saanud mõne tööotsa ootamise ajaks vastu võtta.
kaubapaigutajaks või turvatöötajaks on võimalik minna nädalase etteteatamisega ja 2 kuu peale oleks see üle 1000 euro mida poleks pidanud laenama.

Kas see 1000-eurone laen on siis nii suur koorem, et seda peab iga hinna eest vältima? Kõnealusel juhul ju ei olnud see laen mingi ületamatu koorem. Elasid ja elavad praegu rahulikult oma elu, pole pidanud selle oletatava 1000 euro pärast hullupööra rabelema. Ma ei võtaks kunagi laenu selleks, et mingi tüübiga lõbureisile minna, aga kui oleks valida, kas teen 1000 euro eest 320h võõrast/natuke ebameeldivat/alatasustatud tööd või võtan laenu ja maksan selle tagasi oma meeldivat tööd tehes, siis pigem valiks ikka viimase variandi. Mingitel erandjuhtudel valiks esimese variandi.

See laen oli võetud veel olukorras, kus oli selgusetus, mis ees ootab. Naisel, nagu aru sain, polnud erilist lootustki, et lähiajal saab tööle; mehel aga mingi väidetav tööots muudkui venib ja venib ja kes teab, kas lõpuks seda tulebki. See oodatav töö oleks võinud ju ka kahe asemel kolme või nelja kuu pärast saabuda või üldse tulemata jääda. Kaks kuud lihtsalt kodus istuda ja kõrge intressiga laenuraha laiaks lüüa on ikka mõtlematu.

#3324238:

Kas see 1000-eurone laen on siis nii suur koorem, et seda peab iga hinna eest vältima? Kõnealusel juhul ju ei olnud see laen mingi ületamatu koorem. Elasid ja elavad praegu rahulikult oma elu, pole pidanud selle oletatava 1000 euro pärast hullupööra rabelema. Ma ei võtaks kunagi laenu selleks, et mingi tüübiga lõbureisile minna, aga kui oleks valida, kas teen 1000 euro eest 320h võõrast/natuke ebameeldivat/alatasustatud tööd või võtan laenu ja maksan selle tagasi oma meeldivat tööd tehes, siis pigem valiks ikka viimase variandi. Mingitel erandjuhtudel valiks esimese variandi.

1000 eurone laen on nii 1150 eurone tagasimakse kui aastaga ära maksta. 3000 enam aastaga ära ei maksta ja kahe või rohkema aasta intress on juba teise inimese kuupalk.
Aga mina ei kurda, sest intresse kogun läbi ühisrahastuse mina teie käest. Jätkake samas vaimus! 🙂

#3324117:

#3324107:

#3323792:

Absoluutselt ei mõista, miks on vaja laenata muuks kui oma kodu ostmiseks? Kõik muu on ju jamps! Vaid enda edevuse rahuldamiseks.

Kodumasinaid küll keegi edevuse pärast ei osta.

Muidugi mitte! Samas, ma arvan, et töölkäiv inimene suudab selle mõnesajaeurose kodumasina ka ilma võlgu võtmata osta. Ei?

Pesumasin+kuivati kokku üle 1000€, külmkapp ligi 1000€, telekas ca 2500€, helisüsteem ca 4000€. Lisaks väiksemat sorti elektroonika, arvutid, telefonid jms. Kõik asjad võiksid ka odavamad olla, jah. Aga ma olen soovinud just selliseid (pole ka üleliia kallid) ja olen rahul just selliste kodumasinatega. Nagu näed, paarisajast eurost on asi kaugel ja edevuse pärast ei ole ostetud neist mitte ühtegi.
Autost ma ei hakka rääkimagi. Mul on kallis auto ja edevuse osa seal polegi, ostsin pmst baasmudeli. Kui oleksin edevust taga ajanud, oleks auto 10-15 tuh kallim.

#3324329:

#3324117:

#3324107:

#3323792:

Absoluutselt ei mõista, miks on vaja laenata muuks kui oma kodu ostmiseks? Kõik muu on ju jamps! Vaid enda edevuse rahuldamiseks.

Kodumasinaid küll keegi edevuse pärast ei osta.

Muidugi mitte! Samas, ma arvan, et töölkäiv inimene suudab selle mõnesajaeurose kodumasina ka ilma võlgu võtmata osta. Ei?

Pesumasin+kuivati kokku üle 1000€, külmkapp ligi 1000€, telekas ca 2500€, helisüsteem ca 4000€. Lisaks väiksemat sorti elektroonika, arvutid, telefonid jms. Kõik asjad võiksid ka odavamad olla, jah. Aga ma olen soovinud just selliseid (pole ka üleliia kallid) ja olen rahul just selliste kodumasinatega. Nagu näed, paarisajast eurost on asi kaugel ja edevuse pärast ei ole ostetud neist mitte ühtegi.

Autost ma ei hakka rääkimagi. Mul on kallis auto ja edevuse osa seal polegi, ostsin pmst baasmudeli. Kui oleksin edevust taga ajanud, oleks auto 10-15 tuh kallim.

6500 televiisori ja helisüsteemi alla panna on muidugi baasvajadus, eriti inimesel kellel ei ole raha seda kohe välja osta

#3324194:

siis oleks mees saanud mõne tööotsa ootamise ajaks vastu võtta.

kaubapaigutajaks või turvatöötajaks on võimalik minna nädalase etteteatamisega ja 2 kuu peale oleks see üle 1000 euro mida poleks pidanud laenama.

kui inimesel on näpud nii põhjas et söömiseks ja küttearve maksmiseks on vaja laenu võtta, siis ei tohiks olla ka häbi lihttööd teha

Me saame hakkama. Pere sissetulek on 1900 euri ja elame ära. Rikkad pole me muidugi, aga kõhud on täis, arved makstud ja saab muudki. Mehe eelmine töö oligi väga ebastabiilne ja kaugetes maades. Võis olla nii, et täna helistatakse, et ülehomme minek või siis nagu paar korda juhtus, et töö venis, mis ei sõltunud endast ja ka mitte otsesest tööandjast. Muidugu oli see rumalus, et üldse sellist töökohta pidas, aga teod on tehtud. Korra oli auk, aga muidu oli sest tööst ikka kasu enamasti.

#3324346:

6500 televiisori ja helisüsteemi alla panna on muidugi baasvajadus, eriti inimesel kellel ei ole raha seda kohe välja osta

Kas jutt oli baasvajadusest? Jutt oli edevuse pärast ostetud asjadest. Ma ei ole investeerinud heasse ja kallisse helisüsteemi edevuse pärast, ma tõesti armastan kuulata head muusikat hea kvaliteediga ja teen seda väga palju, kindlasti mitu tundi päevas.

#3324355:

No vot, eks siit see probleem alguse saabki. Mina, kõvasti üle keskmise teeniv inimene, endale enamasti nii kalleid asju ei luba. Võimalusel ostan pigem alati kasutatud,kuid korraliku, sealhulgas enda poolt välja üüritavatesse korteritesse.

Aga mina ostan ja naudin neid asju. Kas peaksin seepärast ostmata jätma, et sulle meeldib kasutatud asju tarbida? Isegi poest uuena on teinekord mulle sobiva kvaliteediga asja keeruline kätte saada. Üürikasse kellegi teise kasutusse ostetavad asjad on hoopis teine teema.

Siin kõlas huvitav mõte, et ega polegi mõtet koguda kui väiksemaid asju saab järelmaksuga ning elukoha ostmiseks vajalik sissemakse on liiga suur, et isegi üritada. Mis teie pikem plaan siis on? Üürite elu lõpuni? Või loodate hoopis, et vajalik raha/kinnisvara sajab teile mingi hetk taevast alla? Kuidas peaks teile see raha lõpuks kontole jõudma, kui te isegi ei vaevu üritama puhvrit tekitama?

Mina sain eelmisel aastal (mõneti vabandatav vanusega) aru, et mitte ükski pikem eesmärk ei lähe täide, kui ma ISE vaeva ei vaevu nägema. Osaliselt hilines see revelation seetõttu, et seni on mulle asjad suurema pingutamiseta kätte tulnud. Aga see va BMW ega päris oma korter ei taha kuidagi iseenesest ilmuda ja sain aru, et pean oma pea tööle panema ja päriselt oma eesmärkide nimel vaeva nägema, st raha iga jumala
kuul kõrvale panema ilma mingisuguste vabandusteta. Ei loe, et see kuu tahaks seda, toda ja kolmandat, sest see viib mu minu eesmärgist kaugemale, mitte lähemale. Kaks aastat veel ja oma elamine peaks igati võimalik olema! BMW asja vaatan hiljem ????

#3324554:

#3324419:

Neil ei olnud ju päris nii. Töö oli olemas, aga see oli selline imelik töö, et on mingid pausid sees vms, neil olid ka säästud, aga mitte piisavalt, et seda ühte erandlikku pausi ära katta. Küllap nad oleks ka muid töid hakanud tegema, kui asi poleks enne ära lahenenud. Ei usu, et nad lõputult neid laene võtnud oleks. Täiesti jõukohaselt võtsid, kui nüüdseks on kõik peaaegu makstud.

Ma arvan, et me kõik saime aru, et see “säästud said ka otsa!” on lihtsalt väljamõeldis. Sellise mõtteviisiga inimesel ei ole sääste kunagi olnud. Ja vaevalt, et tal neid ka kunagi olema saab. Kui palk on käes, siis: “Juhhuuu! Šoppama!” või reisile…

Nii küll ei mõtle, nagu sa siin kirjutad, aga isegi kui mõtleks, siis seda saab nimetada elamiseks, mitte koilikult ja elu peale vihane olles närutades. Selline millegi hambad ristis kogumine ja koi olemine ja ise ka täpselt ei tea, et milleks, on mu silmis ka päris jube materialism ja elu läheb mööda. Keegi ei ela igavesti ja elust on vaja rõõmu ka tunda, et masendusse ära ei sureks. Kellele sa oma rahahunniku siis jätad, riigile või. Ma olen ilmselt liiga vaimne inimebe selleks, et rahast nii palju lugu pidada, hoida seda vati sees ja vaid selle nimel ma küll ei ela. Rahaga nii ongi, et tuleb ja läheb. Mulle ei oma raha tähtsust, pole kunagi omanud. Peaasi, et tervist on ja hing rahul. Raha pärast läheb maailm lolliks. Ainult vaja kahmata ja mida rohkem, seda uhkem. Ma nii ei mõtle. Mul on üks tuttav, kes kahmab igalt poolt omale varandust kokku ja vaatab, kuidas tasuta ja nii saab, et ise ei peaks midagi välja käima. See on nii võõras ja liiga imelik mu jaoks. Jõudnud pole ta ka oma elus kuskile, elab ämma kukil. Pole reisimas ka käinud, aga midagi pole suutnud soetada ka, kuigi palk on hea ja hoian kokku teiste arvelt ka veel. Ei tea, mis mõtleb, et laseb äkki kunagi end matta koos oma rahapatakaga. Mina pole kade, omakasupüüdlik ega kooner. Kodu on mul olemas juba.

#3324563:

Nii küll ei mõtle, nagu sa siin kirjutad, aga isegi kui mõtleks, siis seda saab nimetada elamiseks, mitte koilikult ja elu peale vihane olles närutades. Selline millegi hambad ristis kogumine ja koi olemine ja ise ka täpselt ei tea, et milleks, on mu silmis ka päris jube materialism ja elu läheb mööda. Keegi ei ela igavesti ja elust on vaja rõõmu ka tunda, et masendusse ära ei sureks. Kellele sa oma rahahunniku siis jätad, riigile või. Ma olen ilmselt liiga vaimne inimebe selleks, et rahast nii palju lugu pidada, hoida seda vati sees ja vaid selle nimel ma küll ei ela. Rahaga nii ongi, et tuleb ja läheb. Mulle ei oma raha tähtsust, pole kunagi omanud. Peaasi, et tervist on ja hing rahul. Raha pärast läheb maailm lolliks. Ainult vaja kahmata ja mida rohkem, seda uhkem. Ma nii ei mõtle. Kodu on olemas juba.

Otsusta nüüd ära, kumba poolt sa esindad. Kommentaari alguses kiidad, kuidas sa oled õnnelik ja elad, mitte ei ela koilikult ja elu peale vihane olles närutades. Kommentaari lõpus muutub jutt vastuoluliseks: ainult vaja kahmata ja mida rohkem, seda uhkem.

Üldiselt on siiski nii, et kahe äärmuse vahele jääb ka mõislikke variante. Kui inimene juhib oma rahaasju läbimõeldult, väldib mõttetut laenamist ja on ootamatuteks olukordadeks säästnud, siis ei ole ta raha pärast hullunud asjade kokku kahmaja.

Ja sinu lause: “Selline millegi hambad ristis kogumine ja koi olemine ja ise ka täpselt ei tea, et milleks, on mu silmis ka päris jube materialism ja elu läheb mööda”, reedab juba iseenesest, et sinu jutt selle kohta, et säästud said ka otsa, oli sul lihtsalt üks valejutt. Pole sellise mõtteviisiga inimesel kunagi mingeid sääste olnud.

#3324517:

#3324419:

See 150 ongi siis lihtsalt mugavuse hind. Minu arust pole väga palju, pigem maksan selle kui et pigistan vere ninast välja. Seda muidugi siis, kui on sissetulek olemas ja tean, et saan kindlasti makstud ja saadav mugavus on ka seda hinda väärt. Küllap sa maksad ise ka mingite teenuste-toodete eest, mis teevad su elu mugavamaks.

Milles siinkohal see mugavus seisneb, jääb küll arusaamatuks.

Mugavus seisneb selles, et ei pea tegema lisatööd lisaraha teenimiseks, vaid saad olemasoleva tööga asjad aetud. See on muidugi omakorda seotud sellega, miks ja kui palju laenatakse. Kui igakuised maksed elu otseselt kehvemaks ei tee, aga mingil põhjusel on mõistliku summa piires lisaraha kiiresti vaja, siis on ju mugavam laenu võtta selle asemel, et otsida ja teha lisatöid.

#3324566:

#3324507:

Kas jutt oli baasvajadusest? Jutt oli edevuse pärast ostetud asjadest. Ma ei ole investeerinud heasse ja kallisse helisüsteemi edevuse pärast, ma tõesti armastan kuulata head muusikat hea kvaliteediga ja teen seda väga palju, kindlasti mitu tundi päevas.

Eks kõik need inimesed, kes üle oma võimete elavad, ajavad sama juttu: ma tõesti armastan kuulata head muusikat/vaadata hea kvaliteediga telekapilti/sõita mugava autoga… Ja siis PEAB ju ilmtingimata kõik need asjad kohe saama, eks ole? Ja lõpuks on võlas arved kaelas. Juba vanasõnagi ütleb, et suu tuleb seada sekki mööda, mitte, et mulle meeldib – järelikult ma pean selle saama.

Ma ei tea, mis on sinu jaoks kohe, olen endale erinevaid hüvesid lubanud aastate jooksul ja mitte kõike korraga. Aga miks mitte elu enda jaoks paremaks teha varem, kui on niimoodi võimalik? Elu ongi elamiseks ja raha kulutamiseks. Miks ma siis üldse tööd raban, kui raha eest saadavaid hüvesid edasi lükkan?
Oma elukogemuse põhjal võin väita, et mu otsused on seni õiged olnud, mul on kõik olemas ja ülejõu käivaid võlgu pole. Mõnda asja, nagu arvuti, telefon või auto, ei kavatse ma põhimõtteliselt mitte kunagi kohe välja osta, kuna nende kasutusaeg on nii lühike ja moraalne vananemine kiire, seega neid rendin. Ja ma ei soeta endale üldjuhul uusi ja kallimaid asju säästmise teel, vaid rohkem teenides.