[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]nojaa, aga kui ma ei saa enda ostetud arvutisse, sest teine on seal kogu aeg ees ja midagi pooleli…[/tsitaat]
… siis osta veel üks arvuti.
vat sellest ma aru ei saa, et täiskasvanud inimene laseb oma palga kanda naise kontole. See on minu meelest suss ja saamatu kodanik.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
minuarust ilmloomulik, et kui ma elan teise kulul, siis ma ei hakka lisa nõudma. Kui teine pakub, et ostab mulle ntx auto v briljante, siis tore, aga ma ei hakka ju nõudma, et kle, sul on auto, näe, osta mulle ka![/tsitaat]
Minu meelest on pere see, kus ressursid on ühised, mitte et kogu aeg käib jutt, mis on kelle oma. Meil näiteks on meie auto. Põhiliselt sõidab sellega mees. Ostsin mina. Rohkem raha teenin ka mina. Kulutab kokku sissetulekut kogu pere, meie mehega ja kolm väikest last. Arusaamad ja väärtushinnangud on meil ühesugused. Leivaviile, sente ja töötunde pooleks ei saeta. Meil on abielu ja pere traditsioonilises tähenduses. On meie.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Naised, minu ja meie rahal ei ole siis tätsust, kui mölevad teenivad hästi.
Kui, aga mees teeniks 2-3000 EUR-i ja mina teenin 300 EUR-i ning minu mureks on söögipool, siis selleasemel, et süüa iga kuu normaalselt, pean perekoolist küsima säästvaid nippe ning lappama terve päeva buduaari, et lastele midagi selga osta.
Peale söögi ostmise ja enda kulude jääb minul null raha järgi, aga mehel 1000 EUR-i, kus on öiglus? Aastatega kogub mees endale tagavara ja kui midagi peaks juhtuma, siis mina olen olen tegelenud KOGU MAJAPIDAMISEGA ning lastekasvatamisega jne ja olen omadega nullis!?
Pere ongi see, kus köike jagatakse- oma mure, önne ja raha. Üks normaalne mees saab ka sellest aru, kui naine ei teeni hästi, aga sellegipoolest on ta mehele hea naine ja lastele parim ema. Mitte ei elata nagu korterikaaslased.
Minu isa palk ja pesion jookseb täsasepäevani ema kontole. Meie peres oli meie raha ja nii sai olema ka minu peres.
Abielus 17 aastat. [/tsitaat]
Kui üks vanem teenib 3000 jateine 300 eurot, siis kokku on see ju 3300 eurot! Meil läheb söögile 400 eurot kuus, mis on ju 3300, ka 2300 euro juures teilhgi võimalik kulutada, mingeid erilisi nippe pole siis vajagi.
Mehel, kes teenib 2000-3000 eurot, peaks olema häbi lasta veidi üle miinimumi teenival abikaasal ühistele lastele ainult oma palgast süüa osta. Kes nii teeb, ei taju ju abielu ega pere tähendust üldsegi.
Ja ega siis pereelu, elu kõige kallimate ja lähematega ei käi ometi mingi õigluse ja oma rahapõrsasse kogumise peale!
Mina ostsin korteri. Mina maksan maksud. Enamuse toidust toon mina. Mees kulutab oma palga igast ninnile-nännile ja oma hobidele. Samas pean mina veel üksi majapidamise eest hoolitsema – süüa tegema, nõusid pesema, koristama… Ning siis saan veel mehe käest näpunäiteid, kuhu mina mingeid pildikesi kaunistuseks panna võin ning kus oma ehteid hoida. Et nagu mina maksan kõige eest ning siis mees veel dikteerib, milline meie elamine välja peab nägema, ise seda samal ajal ainult lagastades. Ajab küll närvi, ausalt ajab!
Ma võiksin teha üksi kõiki kodutöid, kui mees kõige eest üksi maksaks. Kuid paraku on need mõlemad pooled minu kanda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ostsin korteri. Mina maksan maksud. Enamuse toidust toon mina. Mees kulutab oma palga igast ninnile-nännile ja oma hobidele. Samas pean mina veel üksi majapidamise eest hoolitsema – süüa tegema, nõusid pesema, koristama… Ning siis saan veel mehe käest näpunäiteid, kuhu mina mingeid pildikesi kaunistuseks panna võin ning kus oma ehteid hoida. Et nagu mina maksan kõige eest ning siis mees veel dikteerib, milline meie elamine välja peab nägema, ise seda samal ajal ainult lagastades. Ajab küll närvi, ausalt ajab!
Ma võiksin teha üksi kõiki kodutöid, kui mees kõige eest üksi maksaks. Kuid paraku on need mõlemad pooled minu kanda. [/tsitaat]
sellist asja mina ei kannataks nagu sul. teie näite puhul oleks veel ok, kui mees aitab vähemalt 50 % kodutöödest teha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
aga kui ikka NAINE elab minu majas ja sõidab minu autoga ja ise teenib vaid taskuraha, siis paneb ikka mõtlema, kui \”meie\” see kõik siis on… loomulikult ma ei ütle, et näe, söö sa odavamat vorsti, aga samas peaks mul siis ikkagi rohkem sõnaõigust ka olema nende \”meie\” asjade osas. või mis?
[/tsitaat]
Kui on pere, siis on jah sõnaõigus võrdne. Kui sulle ei sobi, et kõik on ühine, miks sa selle naisega siis koos oled?
On kolm võimalust: otsid parema teenistusega naise; naise, kellele sobib sõnaõiguseta olla või naise, kellega sul tekib iseenesest soov kõike jagada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ma olen arvanud, et me mehega oleme üks pere, aga tuleb välja, et polegi. ma ei mäleta, millal me viimati mõne väljamineku üle arutlesime, kuidagi spontaanselt maksab üks või teine ostude ja asjade eest.[/tsitaat]
Mis teid siis perest eristab? Kui asi sujub, siis ta sujub, vahet pole, mis vormis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
nojaa, aga kui sa oleks laisk ja ei panustaks majapidamisse ja lastekasvatusse, vaid jätaks kõik mehe ja lapsehoidja õlgadele, kas siis oleks ka ikka \”meie\” või?[/tsitaat]
Pereks saamine ja pereks olemine on ju ometi vabatahtlik! Kui teise elustiil, väärtushinnagud ei sobi, ei pea temaga peret looma!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei no jagada võib ju tahta, aga kui peres on iga kopikas arvel, ning naine panustab sellest vähesestki 80%, siis ei saa päris nii ju, et annan mehele kõige jaoks mida iganes ta soovib!
Ja kuna arveid tasun mina oma arvelt ja nädalamenüü koostan ka mina, siis on loogiline, et enamik rahast on minu käes. Mees reeglina jätab endale nö taskuraha ja enamik tema sissetulekust tuleb minu kätte, et ikka ots otsaga välja tulla.[/tsitaat]
Toimiva ning õnneliku suhte alustalaks on ühised arusaamad raha kulutamisest.
Teil on nagu lapse-vanema suhe, üks pool on see, kes otsustab ja teine saab siis taskuraha. Normaalne täiskasvanud inimene peaks suutma mitte kogu raha nädalaga ära kulutama ilma, et tal osa raha lihtsalt käest ära korjataks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Toimiva ning õnneliku suhte alustalaks on ühised arusaamad raha kulutamisest.
Teil on nagu lapse-vanema suhe, üks pool on see, kes otsustab ja teine saab siis taskuraha. Normaalne täiskasvanud inimene peaks suutma mitte kogu raha nädalaga ära kulutama ilma, et tal osa raha lihtsalt käest ära korjataks.[/tsitaat]
See on umbes sama, kui kurdetakse, et peale puhkust peab ju mitu kuud rahata hakkama saama või siis peale laste sündi tuleb ju mitu kuud rahatult elada. Mis vahet seal on, milliste vahedega raha kätte antakse, summa jääb ju samaks!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui on pere, siis on jah sõnaõigus võrdne. Kui sulle ei sobi, et kõik on ühine, miks sa selle naisega siis koos oled?
On kolm võimalust: otsid parema teenistusega naise; naise, kellele sobib sõnaõiguseta olla või naise, kellega sul tekib iseenesest soov kõike jagada. [/tsitaat]
Kas on tõesti nii raske aru saada, et sinu tsiteeritud kägu vahetas lihtsalt mehest rääkivas postituses sõna \”mees\” sõnaga \”naine\”? Ja oh imet, kui esimeses variandis kõik plussitasid, et ei pea muidugi meest üleval pidama, siis vastupidises olukorras said plussidest järsku miinused.
[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas on tõesti nii raske aru saada, et sinu tsiteeritud kägu vahetas lihtsalt mehest rääkivas postituses sõna \”mees\” sõnaga \”naine\”? Ja oh imet, kui esimeses variandis kõik plussitasid, et ei pea muidugi meest üleval pidama, siis vastupidises olukorras said plussidest järsku miinused.[/tsitaat]
Ma ei saa midagi aru. Peres ei pea ju keegi kedagi ülal? Igaüks annab perre oma panuse, ühel või teisel moel.
Kui mina oma praeguse abikaasaga kohtusin, oli mul korter, auto ja laps. Temal aga õpingud pooleli. ( on minust noorem)
Juba suhte alguses oli selge, et see kellel on see maksab. Tol ajal olin mina enamjaolt maksja 🙂
Tänaseks oleme abielus, lapsi 3, mina kodune ja tema väga edukas ja tubli.
Minu teenitu oli meie kooselule väga korralik vundament. Nüüd on mehel parem teenistus. Meil pole iial olnud sinu-minu teemat. .. Minuarust normaalne 😛
Arvan, et enamjaolt on eraldi rahakotid neil, kes ei ole abielus. Kui on pere , ei peaks küll keegi oma sente lugema.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mulle tundub, et see meie värk toimib ikka ainult siis kui kulutatakse või panustatakse niikuinii võrdselt või õiglaselt, siis pole tõesti mõtet jännata mingi arvepidamisega
[/tsitaat]
tõsi, õiglane peaks see asi olema. Aga pere ei ole ju vaid pangaarve, et panuseid ainult rahas arvestatakse. Meie peres teenin mina oluliselt rohkem, aga ikkagi loen nii maja, autosid kui pangaarveid ühisteks. Mees panustab muul viisil – temaga koos on lihtsam kui ilma temata. Kui ei oleks ja mees mu elule midagi juurde ei annaks, siis pigem vahetaks meest, mitte ei hakkaks sente saagima.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
tõsi, õiglane peaks see asi olema. Aga pere ei ole ju vaid pangaarve, et panuseid ainult rahas arvestatakse. Meie peres teenin mina oluliselt rohkem, aga ikkagi loen nii maja, autosid kui pangaarveid ühisteks. Mees panustab muul viisil – temaga koos on lihtsam kui ilma temata. Kui ei oleks ja mees mu elule midagi juurde ei annaks, siis pigem vahetaks meest, mitte ei hakkaks sente saagima. [/tsitaat]
Just nimelt – kuluda saab ju ka midagi muud – aega, energiat, tervist, närve. Need on ehk rahast hinnalisemadki?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kui on pere, siis on jah sõnaõigus võrdne. Kui sulle ei sobi, et kõik on ühine, miks sa selle naisega siis koos oled?
On kolm võimalust: otsid parema teenistusega naise; naise, kellele sobib sõnaõiguseta olla või naise, kellega sul tekib iseenesest soov kõike jagada. [/tsitaat]
No ei ole ikka võrdne sõnaõigus, kui üks teenib palju ja teine mitte. Kui näiteks rohkem teeniv pool tahab kallist autot osta, kas siis teise otsusest sõltub, kas ta tohib osta või? Ei sõltu ju. Ise teenin, ise ostan(eeldame, et muud pere vajadused on rahuldatud).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No ei ole ikka võrdne sõnaõigus, kui üks teenib palju ja teine mitte. Kui näiteks rohkem teeniv pool tahab kallist autot osta, kas siis teise otsusest sõltub, kas ta tohib osta või? Ei sõltu ju. Ise teenin, ise ostan(eeldame, et muud pere vajadused on rahuldatud).[/tsitaat]
tohib-tohib, kuidas sa täiskasvanud ikka keelad. Aga meie peres näiteks üks pereliige ei teeks selliseid suuremaid sisseoste, kui teine sellele oluliselt vastu on. Ja teine samas jälle ei vaidleks, kui tal vastu olekuks olulisi ja tõsiseltvõetavaid põhjuseid ei ole.
meil on nii, et mis naine maksab on tema oma ja mis mees maksab on meie oma
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
lapsed on siis ka \”sinu\”, mitte \”teie\”?[/tsitaat]
mis need lapsed siia puutuvad? rahast käib ju jutt!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
nojaa, aga kui sa oleks laisk ja ei panustaks majapidamisse ja lastekasvatusse, vaid jätaks kõik mehe ja lapsehoidja õlgadele, kas siis oleks ka ikka \”meie\” või?[/tsitaat]
kui ta üldse millessegi ei panustaks, siis oleks rahamure väikseim mure. või kuidas sulle endale tundub?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No ei ole ikka võrdne sõnaõigus, kui üks teenib palju ja teine mitte. Kui näiteks rohkem teeniv pool tahab kallist autot osta, kas siis teise otsusest sõltub, kas ta tohib osta või? Ei sõltu ju. Ise teenin, ise ostan(eeldame, et muud pere vajadused on rahuldatud).[/tsitaat]
Saa ometi aru, et peredes, kus kõik on meie, ei ole ühe ja teise poole raha! Kui on otsustatud pereks saada, siis otsustataksegi suuremate ostude üle koos. On ühine arve, kuhu laekuvad kõik sissetulekud. ei peeta arvet, kellelt laekub suurem protsent ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. Isegi siis, kui üks pool ei teeni sentigi, võib ta kalli auto osta, kui perel raha jagub ja mõlemad seda heaks ideeks peavad.
Kui rohkem teeniv pool panustab näiteks lastekasvatusse palju vähem aega ja energiat, on tal ikka võrde õigus nendega seonduvaid otsuseid teha. Selle asja nimi on pere!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Saa ometi aru, et peredes, kus kõik on meie, ei ole ühe ja teise poole raha! Kui on otsustatud pereks saada, siis otsustataksegi suuremate ostude üle koos. On ühine arve, kuhu laekuvad kõik sissetulekud. ei peeta arvet, kellelt laekub suurem protsent ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. Isegi siis, kui üks pool ei teeni sentigi, võib ta kalli auto osta, kui perel raha jagub ja mõlemad seda heaks ideeks peavad.
Kui rohkem teeniv pool panustab näiteks lastekasvatusse palju vähem aega ja energiat, on tal ikka võrde õigus nendega seonduvaid otsuseid teha. Selle asja nimi on pere![/tsitaat]
Vähe sellest, et rohkem teeniv pool rügab, et kõigil oleks parem elu, peab ta veel loa oma teiselt poolelt saama? Ehk kui soovib näiteks poolemillist autot ja teinepool seda heaks ei kiida, siis nii ongi? Teisel poolel võiks vähe austust ka olla, et nagu tema arvamus on teretulnud kuid otsuse teeb ikka isik ise. uhh, hoidku jumal sellise elu eest. See pole pere, see on ahistamine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] On ühine arve, kuhu laekuvad kõik sissetulekud. [/tsitaat]
Milleks selline asi? Kas see oli vähemteenija idee kõike oma kontrolli all hoida? Et mees ei saaks armukesi pidada ja kusagil kontrollimatult käia? Ja enda privaatsust üldse polegi? Kõik ostud on teiselepoolele vaadeldavad?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vähe sellest, et rohkem teeniv pool rügab, et kõigil oleks parem elu, peab ta veel loa oma teiselt poolelt saama? Ehk kui soovib näiteks poolemillist autot ja teinepool seda heaks ei kiida, siis nii ongi? Teisel poolel võiks vähe austust ka olla, et nagu tema arvamus on teretulnud kuid otsuse teeb ikka isik ise. uhh, hoidku jumal sellise elu eest. See pole pere, see on ahistamine.[/tsitaat]
Rohkem rügab? Ainult palgateenimine on rügamine? Või näiteks IT-mees rügab aga (lasteaia)õpetaja või politseinik mitte?
Mu abikaasa, kes töötab kõrgepalgalisel ja vastutusrikkal kohal, oli meie kaheste kaksikutega nädal aega kodus (+algkoolilaps). Pärast seda sättis ta mind töölt tulles diivanile, tõi õhtusöögi kätte ja masseeris õlgu. Ja ütles täis imetlust – \”kuidas, te, naised, seda ometi suudate?\”
Me austame ja armastame mõlemat teineteist väga, aga see ei põhine küll rahal, mida keegi sisse toob.
Ma teenin mehega võrdselt ja meil ei ole \”meie pangaarvet\”. Maksud ja kohustused oleme enam-vähem võrdselt ära jaganud. Ma olen isiksus ja mees samuti ning meil on erinevad huvid ning nõrkused. Ja mulle meeldib rohkem teadmine, et ostan tahtmise korral kogu oma \”vaba raha\” eest kasvõi 1000 eurose kingapaari ning hoian siis paar kuud kokku. Ei tahaks seda summat võtta kuskilt pere ühiskassast või hakata mehele põhjendama, et näe tahan selliseid asju osta. Samuti ei meeldiks mulle kui tahan mehele sünnipäevaks tavapärasemast kallima kingituse teha ning ta pärast näeb, et pere eelarves on mingi mega-auk seetõttu. Seega vaba raha on küll meie peres igaühe enda käsutada. Kui keegi näiteks haigeks jääb ja palk seetõttu saamata jääb, siis loomulikult aitame me üksteisel kulutusi kanda, s.t. makse maksta, mis võibolla teise kanda peaksid olema.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Saa ometi aru, et peredes, kus kõik on meie, ei ole ühe ja teise poole raha! Kui on otsustatud pereks saada, siis otsustataksegi suuremate ostude üle koos. On ühine arve, kuhu laekuvad kõik sissetulekud. ei peeta arvet, kellelt laekub suurem protsent ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. Isegi siis, kui üks pool ei teeni sentigi, võib ta kalli auto osta, kui perel raha jagub ja mõlemad seda heaks ideeks peavad.
Kui rohkem teeniv pool panustab näiteks lastekasvatusse palju vähem aega ja energiat, on tal ikka võrde õigus nendega seonduvaid otsuseid teha. Selle asja nimi on pere![/tsitaat]
Mina ei saa aru sellest kirjutisest. Oli ju kirjas, et eeldusel, et pere kõik muud vajadused on rahuldatud. Sellist juttu räägivad vist küll ainult ise kopikaid teenivad inimesed, kes oma kaasa vara tahavad kullipilguga valvata.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina ei saa aru sellest kirjutisest. Oli ju kirjas, et eeldusel, et pere kõik muud vajadused on rahuldatud. Sellist juttu räägivad vist küll ainult ise kopikaid teenivad inimesed, kes oma kaasa vara tahavad kullipilguga valvata.
[/tsitaat]
Millist kaasa vara? Peres ei ole eraldi varasid, on ühine vara ja ühised kohustused. See kuidas rahateenimine ja muud tööd parajasti jaotatud on, ei oma mingit tähtsust. Ja loomulikult võib auto osta, kui midagi olulisemat vaja pole. Auto on ju võrdselt mõlemale.
Normaalne on abielluda samade väärtushinnangutega kaasaga. Inimesega, kelle mõtteviis on: \”Mina rügan, mina teen oma rahaga mis tahan\”, ma küll iial peret ei looks. Et siis vastu paneks nii: \”Mina tegelen põhiliselt lastega, mina teen nendesse puutuvad otsused?\” Ei kujuta ette.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
