Esileht Pereelu ja suhted minu lugu, mis ootab kommentaare

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: minu lugu, mis ootab kommentaare

Postitas:

oleme koos olnud mehega (nüüd juba abikaasa), üle kümne aasta, meil on kaks last ja majake, mida veel vaikselt palgast ehitame, kuid…
… mu mees on DEPRESSIIVNE alkohoolik, kuigi ta seda enamjaolt ise ei tunnista ning tundub, et ta ei tahagi seda teha.

Ta on jõudnud sinna seisu, et teab, et tervis pikalt vastu ei pea ja teab ka seda, et ma saan pere, maja ja kõige muuga kuidagi hakkama, seega see pole tema prioriteet- see pole päris õige sõna.

Ka mina kardan, õigemini eeldan, et üle viie aasta tal elada pole, sest juba aastake-poolteist tagasi paluti tal oma maksa hoida, kuid seda ta teinud pole.

Miks ma temaga koos olen- sest olen andnud vande, et nii halvas kui ka heas! Ja ma olen lihtsalt selline inimene, miks ma ennast piinan? Tahan, et mu lastel oleks isa.

Miks ma ei saa oma elu temata elada, kerge oleks ju lahutada?! Ma hoolin temast, ta on mu laste isa, loodan, et ta siiski muutub (lootusetu unistus), pakun talle ta viimased eluaastad perekonda, kes temast hoolib (MASENDAV, EKS???)

Sellisele asjale pole ju lahendust???, kui mees ei taha loobuda ning on jõudnud sinna seisu, et ta nagunii millalgi st varsti sureb ja lapsed on hoolitsetd ja hoitud… nüüd hakkasin nutma, sest mul on raske:(

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.05 22:49; 22.05 22:57; 22.05 23:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

hoolid ja ta on sinu laste isa..aga kuhu on jäänud armastus?

Lastele pole vaja isa, kes on depressiivne alkohoolik.punkt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.05 22:51; 26.05 13:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tseki värki:
http://www.hot.ee/alanon/lood.htm

aga ära oota, et keegi sind märterluse eest kiitma hakkab. Kes hakkab, sel on endal samad probleemid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

armastus võrdub hoolivus, jah, ma ütlen talle, et ma armastan teda, sest me oleme parimad sõbrad, toetavad abikaasad, lapsevanemad. Lapsed ei saa aru tema depresiivsusest-alkoholistmist, sest ta varjab seda nende eest.

Mida annab lahutus- südamevalu ja oma mehe kuuse alla saatmise??? EI!

Teistele võibki tunduda, et ma olen nõrk ja ei suuda oma elu elada, aga tahan kõigile parimat!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.05 22:49; 22.05 22:57; 22.05 23:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka mees on andnud sulle vande – nii halvas kui heas. Kui lepingu üks poole seda eirab, siis sisuliselt tähendab see ju et leping ei toimi. Tegemist pole ühepoolse lepinguga, vaid kahepoolsega. Nii et mis lepingut on juttu, mille sa andnud olen ja mis enam jõus ei ole ?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei saagi aru, mis kommentaari sa tahad. No kurb lugu, kindlasti on hirmus näha, kuidas inimene end vaikselt ära tapab, ei hooli oma lastestki nii palju kui viinast. See on sinu valik, kas sa tahad alkohoolikule kurva lõpuni toeks olla või ei, siin pole miskit kommenteerida.
Ma ei tea, kui vanad su lapsed on, aga neid ei maksa alahinnata, lapsed tajuvad päris tihti, kui miskit on valesti. Kurb on see, et lapsed peavad siis koos sinuga seda aeglast surma pealt vaatama. Milleks? Et neil oleks isa???

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

lapsed on ainsad, kelle \”meie\” nimel pingutan, et neil oleks isa kui ka ema, muidu oleks ammu oma otsused teinud (lapsed alla viie aasta).

Meie lugu on klassikaline \”masu\” lugu, kus alguses on pingutamine enda heaolu nimel, kuid \”ootamatu\” palgatõus ning pere ülalpidamise võimalikkus vaid mehe poolt (kuigi alati olen andnud oma panuse), on mehe uhkusele tänu masule andnud nii suure põntsu, et ta ei suuda ja ei oska sellega leppida

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.05 22:49; 22.05 22:57; 22.05 23:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]armastus võrdub hoolivus, jah, ma ütlen talle, et ma armastan teda, sest me oleme parimad sõbrad, toetavad abikaasad, lapsevanemad. Lapsed ei saa aru tema depresiivsusest-alkoholistmist, sest ta varjab seda nende eest.

Mida annab lahutus- südamevalu ja oma mehe kuuse alla saatmise??? EI!

Teistele võibki tunduda, et ma olen nõrk ja ei suuda oma elu elada, aga tahan kõigile parimat![/tsitaat]
märterlus, märterlus…
ei ole ses miskit kiiduväärset
aga kui otsid abi õigest kohast, võid seda ka leida

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]lapsed on ainsad, kelle \”meie\” nimel pingutan, et neil oleks isa kui ka ema, muidu oleks ammu oma otsused teinud (lapsed alla viie aasta).

Meie lugu on klassikaline \”masu\” lugu, kus alguses on pingutamine enda heaolu nimel, kuid \”ootamatu\” palgatõus ning pere ülalpidamise võimalikkus vaid mehe poolt (kuigi alati olen andnud oma panuse), on mehe uhkusele tänu masule andnud nii suure põntsu, et ta ei suuda ja ei oska sellega leppida[/tsitaat]

Klassikaline jah, aga paraku selles mõistes, et mehele on ta uhkus tähtsam, kui oma pere ja laste heaolu. Märtrit mängite te mõlemad. raha tuleb ja läheb, aga mis lastele isa hoidmisest sa räägid, kui lased laste isal lolli mängida, ning ennast aeglaselt tappa??? Sinu prognoosi järgi on su ca 5 aastastel veel vaid 5 aastat isa ja sedagi depressiivse joodiku näol ja sa veel oled uhke, et hoiad lastele isa? oh, jah.
Võtke ennast mõlemad kokku. Sinu viga on, et lasid sellel üldse nii kaugele minna -‘mees tulnuks kohe paika panna.
Mis kuradi eneseuhkus – jõle uhke küll, jätta oma lapsed üles kasvatamatta ? Ennast surnuks juua on siis Mehine tegu? Mis kuradi mees ta oma arust on, kui ei suuda tagasilöökidest uuesti üles tõusta ja õppida??? Elus juhtub hullematki, kui töökoha kaotus ning elatustaseme langus.Nõrkus ja argus on selle nimi, mitte enseuhkus. Lõpeta ise tema haletsemine, ära toida seda ‘looma’. See jama ei anna mehele õigust oma pere nii haledal kombel hätta jätta. Vastutustundega on tal lood väga kehvad, muidu ta nii kerget teed ei valiks. Kõikse olulisem on vaid tema – mitte sina ega ammugi lapsed. Just nende pärast teeks normaalne isa kõik, et sellest august välja tulla.
Ma tean kui keeruline see on, olen ise alkohooliku peres kasvanud ning minu ema vabandas ka muudkui, et teil on isa. Tegelikult ta ei julgenud ega osanud oma elu muuta. Isegi meie heaolu nimel mitte.
Aga paraku lapsed ei saa ise valida, kas ikka on nende huvides kasvada ebaterves keskonnas voi mitte. Sina paned neile selle koorma, agA seda ei suuda ükski laps kanda. Kui palju probleeme sellega neil hiljem kaasneb – see on hullem kui olla isata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

olen ka alkohooliku laps ja ma ei mäleta küll, millal ma seda taipama hakkasin, aga ikka üsna varakult, ammu enne kooli ikka, seega ära arva, et lapsed on väikesed ja ei saa miskit aru, saavad ikka küll.

teine teema on see tervis, ka minu isa oli haige, tüüpilised alkohooliku haigused, aga need ei takistanud tal nägemast kuidas kasvasid suureks ta lapsed, enamus lapselastest ning saamast ka vana-vanaisaks- elas ta pea 70a.
e siis- üsna alatu on elada koos teisega mõeldes tema peatsele surmale ja teisalt- oled sa valmis selleks, et see aeg venib mitmekümne aasta pikkuseks

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]armastus võrdub hoolivus, jah, ma ütlen talle, et ma armastan teda, sest me oleme parimad sõbrad, toetavad abikaasad, lapsevanemad. Lapsed ei saa aru tema depresiivsusest-alkoholistmist, sest ta varjab seda nende eest.

Mida annab lahutus- südamevalu ja oma mehe kuuse alla saatmise??? EI!

Teistele võibki tunduda, et ma olen nõrk ja ei suuda oma elu elada, aga tahan kõigile parimat![/tsitaat]
kuule, ära nüüd aja, ega teie lapsed ju idioodid ei ole!!!??? mis sa mõtled, et kui vrjata püüate, siis lapsed ei saa aru või? kui normaalset pere-elu ei ole, küll nad aru saavad. ole nüüd, mis jutt, et lapsed ei saa aru?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kui palju mees joob? kuidas sa arvad, et ta laste eest suudab seda varjata? varjab sellega, et pudel pole laual? minu eest ka varjati joomist. aga seda pole võimalik varjata lapse eest, kelle peres juuakse. laps saab sellest kohe aru, kui on juba natukegi purjus.
meie peres ei jooda. meie lastel pole silma, kas kas ma olen võtnud või mitte. aga joodikute lastel on.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sa teed nalja, et varjate laste eest. mina imestasin lapsena, kuidas minu isa rääkis, kui terav kõrv on meie emal, et ta juba \”tere\” järgi saab aru, kas isa on õlut võtnud või mitte.

ma sain ka aru. asi, mis mulle hiljem kohale jõudis, et maailmas on olemas ka peresid, kus isa ei joogi ja veedab enamiku ajast pere seltsis. ja see tundus esialgu uskumatuna. minu maailmas enamik mehi tarbis üsna tihti alkoholi, vahel ka üleliia. sest olin näinud purjusolekus nii naabritüdrukute isa kui ülaltnaabri isa ja klassiõe isa ja pinginaabri isa, esimese hea sõbra isa. vaat siis – lapsena – võtad loomulikuna ju seda, mida oma ümbruses näed. kui vanemad kurjad ja vägivaldsed pole, siis on kõik ok ja isa igal juhul armas, ükskõik kas ta on purjus või kaine. isa vintis olles sai nalja palju.

asi muutus, kui olin juba täiskasvanud ja isa vanem, alkohol pikapeale aga oma töö teinud. läheb väga vähe vaja, et ta täis jääb ja tüütut juttu hakkab ajama ja nalja enam ei ole. lõbus on siis, kui isa on kaine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma võtaksin selliselt emalt lapsed ära, kui see kuidagimoodi minu võimses oleks. Masendav. Seda peaks vist kuidagi nimetama \”seaduslikuks lastepiinamiseks\” või \”tahtlikuks seadusega mitte vastuolus olevaks lasteahistamiseks\”.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lõpuni kommentaare ei lugenud. Mees on masenduses ja ei tahagi muutuda (ei taha tõtt endale tunnistada), sest arvab ka ise et vatsi sureb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loe Tommy Hellsten’i \”Jõeobu elutoas\”. Sealt tuleb välja, kuidas alkohooliku peres kasvamine pärast su lapsi mõjutab. Eriti siis, kui te hoolega joomist \”varjate\” ja mängite, et kõik on kõige paremas korras.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tead mis mina ütlen, ta ei pruugi üldsegi mitte veel ära surra. Mina tulen alkohooliku perest. Minu vanaisa elas 70nda eluaastani väga haige maksa,südame ja kõige muuga ükskord peale suuremat läbrakat sai lihtsalt insuldi. Minu isa on hetkel üle 40ne. Talle öeldi juba 30selt ,et tal on maks ja kaksteistsõrmiksool nii haiged,et ta üle 3 aasta vastu ei pea,Ta tervis jääb järjest nõrgemaks iga päeva,nädala ja kuuga, vahepeal ei suuda ta voodist püstigi tulla, koguaeg on valudes aga endiselt elab ja joob !

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rotsiku link on hea, eriti loe palun sealt lugu http://www.hot.ee/alanon/lood_karussell.htm .

[small]Teemaalgataja kirjutas:[/small]
[tsitaat]
armastus võrdub hoolivus, jah, ma ütlen talle, et ma armastan teda, sest me oleme parimad sõbrad, toetavad abikaasad, lapsevanemad. Lapsed ei saa aru tema depresiivsusest-alkoholistmist, sest ta varjab seda nende eest.

Mida annab lahutus- südamevalu ja oma mehe kuuse alla saatmise??? EI!

Teistele võibki tunduda, et ma olen nõrk ja ei suuda oma elu elada, aga tahan kõigile parimat! [/tsitaat]

Mõnikord tuleb selleks, et inimesele parimat tahta, teha midagi sellist, mis talle esialgu kohe üldse ei meeldi. Kas Sa lased oma lastel lõpmatuseni ¨okolaadi süüa või telekat vaadata, kui see neile kohutavalt meeldib (ja kui piir ette panna, on see maailmalõpp)? Kui sõbranna teeb silmanähtavalt VÄGA vale otsuse, kas kiidad takka või ütled talle, et teisiti oleks pikas perspektiivis tunduvalt parem? Ok, sõbranna elu on sõbranna elu, aga abikaasa – kui tema teeb silmanähtavalt vale otsuse, miks Sa siis takka kiidad?

Alkohooliku juurest lahkumine ei tähenda tingimata lahutust, vaid võib olla ka ajutine eemalolek.

Armastamine ei võrdu kõigi vigade ja puudujääkide ees silma kinni pigistamisega. Kui armastad, siis aitad ka probleemist lahti saada. Praegune alkoholismile kaasaaitamine ja mitte millegi muu tegemine võrdub mõnes mõttes aeglase enesetapule kaasaaitamisega.

Kui on depressioon, tuleb psühhiaatri juurde minna. Millal ta viimati käis? Millal Sa viimati talle aja kinni panid? Millal viimati tavalise arsti juures käis?

Lapsed ei pea nägema pealt isa aeglast enesetappu. See on NIIII traumeeriv. Ka sulle endale (ehkki kogu õudus ei jõua praegu Sulle ilmselt üldse kohale). Ta libiseb tasapisi kuristikust alla ja tõmbab kaasa kõik lähedased. Kuni Sa midagi ette ei võta, ongi tal mulje, et nii ju võib ja nii saab ja pole mingit motti ennast muuta.

Kooselu jätkamise tingimus peaks olema temapoolne alkoholiprobleemi tunnistamine ja sellega tegelemine.

Ma ei räägi siin teooriat, ka meie pere isa on samamoodi alkoholi küüsis ja ka täpselt selline, et kohekohe sureb ära (mitu korda kokku kukkunud jne). Aga sellest hoolimata – või õigemini just selle pärast – organiseerisime emale ja veel kodus elavatele lastele uue elupaiga. (Sinu puhul peaks ilmselt vastupidi tegema.) Lisaks sellele, et see on väga hästi mõjunud emale ja õvedele (milline pingelangus!), on vist ka isale hakanud midagi kohale jõudma – asi, mida ma talvel poleks tema sõnade ja käitumise põhjal mitte mingi valemiga uskunud.

Probleem on siin isaema, kes on sinu moodi mõtlemisega (\”kui kõik teised maha jätavad, siis mina ometi oma pojakest ei saa hüljata, toetan teda tingimusteta milles iganes\”) ja leiab isa käitumisele õigust veel ülearugi. Sellega ta takistab kahjuks olukorra paremaks muutumist, kuigi ta ise seda ei usu. Aga ma ei ole seni suutnud talle selgeks teha, et karm samm praegu võib tuua kaasa positiivsed tagajärjed tulevikus ja vastupidi.

Muidugi on alati võimalik, et alkohoolikust ei saagi asja, isegi eraldi elades. Aga vähemalt ei sunni Sa oma lapsi elama pidevas terroris (alkohoolikuga koos elamine on terror), millest ülesaamine võib tulevikus väga palju aega võtta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei oska öelda muud kui JÕUDU ja JAKSU! 🙁

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]roosad tulbid kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma võtaksin selliselt emalt lapsed ära, kui see kuidagimoodi minu võimses oleks. Masendav. Seda peaks vist kuidagi nimetama \”seaduslikuks lastepiinamiseks\” või \”tahtlikuks seadusega mitte vastuolus olevaks lasteahistamiseks\”. [/tsitaat]
No nii lollilt ka lahmida ei maksa. Et kuna ema on otsustanud oma alkohoolikust mehe juurde jääda (ja selliseid emasid on sadu ja sadu Eestis) – siis anname lapsed lastekodusse. Äkki võtaks lollidelt emadelt ka lapsed ära…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen alkohoolikust isa laps ja lahutanud alkohoolikust mehest. Mehega lapsi ei olnud, seega minu olukord oli teine.
Minu isa oli küll ema vastu agressiivne, eks meiegi teinekord põgenesime kodust. Mu isa käis korralikult tööl ja lapsi ta siiski hoidis. Ma ei ütleks, et see mulle nii hirmsa jälje oleks jätnud. Aitas ehk endal varakult lahutada.
Sulle ütleks, et kui sa ise vastu pead ja lapsed ei kannata, siis ole toeks. Ma olen siin muidu alati lahutust soovitanud. Sinu kirjade peale on teine tunne. Kui isa ei vala oma viha laste peale välja, kui ta sind vaimselt ka ei terroriseeri? Lapsed armastavad ka alkohoolikust isa. On siis isata elu või võõrasisa parem?
Mõtle, kas on kedagi, keda su mees soostuks kuulama, kes räägiks temaga, kuidas ta perele mõjub ja mida ta ette võiks võtta?
Arvan veel, et alkoholism on väga raske haigus. Lastele võibki öelda, kui tarvis, et isa on haige, selle haiguse nimi on alkoholism.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täiskasvanud on lihtsalt lollid ja ei saa aru, mida väikesed inimesed tunnevad. Sinu lastel puudub turvatunne, sest isa on alkohoolik ja ema vahib läbi sõrmede.

Saage ükskord aru, et täiskasvanu ea probleemid algavad just lapsepõlvest (siis kui vanemad oma lapsi rumalateks pidasid, kes midagi ei taju)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.05 22:51; 26.05 13:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Appi, miks sa seda teed?
Minu lapsepõlv oleks olnud tõesti lapsepõlv, kui ema poleks joodikust isaga koos piinelnud. Ja sinu lapsed peavad veel pealt vaatama, kuidas isa ennast surnuks joob?

Palun püüa ometi aru saada, mida sa oma lastele teed!
See heas ja halvas on lihstalt vabandus ja mind ajavad sellised inimesed alati vihale, kes egoistlikult räägivad suurest armastusest või ohvrimeelsusest, aga tegelikult on tavalised suhtesõltlased või puudub julgus elu muuta. Ja sellepärast jäävad lastele hiljem eluaegsed hingehaavad, ise raiskad oma elu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuulge, joodikul ja joodikul on ikka väga suur vahe. Ka minu abikaasa on eksalkohoolik. Kui ta veel jõi, oli ta alati lõbus ja lahke. Mängis ja müras lastega, ostis neile purjus peaga kõike, mida nad vaid poes näpuga näitasid jne. Mulle ei öelnud iial ühtegi halba sõna, ei olnud agressiivne ega räuskav, just ebakainena poputas mind, aitas kodutöödes jne. Me saime temaga vabalt kõigest rääkida, arutasime tihti ka oma suhte probleemid läbi..millest iganes. Meil polnud kunagi rahaprobleeme. Purjus peaga jagas raha üliheldelt. Käisime perega pidevalt igal pool, üritustel, Eestisiseselt reisimas, sõpradel külas jne, ta sebis kaine juhi (mina autoga ei sõida) või tellis kas või takso.
Nüüdseks on ta just tervislikel põhjustel aastaid kaine olnud ja see inimene mulle enam ei meeldi. Esiteks, põgeneb ta nüüd koduste probleemide eest (ja üldse pere eest) töönarkomaaniasse. Kuna tal on oma firma, siis tema joomise ajal tegelesid tööasjadega alluvad. Nüüd käib mees sisuliselt kodus ainult magamas, ta ongi kogu aeg ainult tööl (ja on päriselt ka, armukestest pole mõtet jahuda). Ta ei liiguta enam kodus lillegi, ei tegele lastega, me ei saa omavahel enam millestki rääkida, sest kainena on ta väga kinnine (tema puhul peab 100% paika ütlus: mis kainelt meelel, see joobnult keelel), rahaga on muutunud kohutavalt koonriks kuigi firmal läheb päris hästi…no ei ole enam see inimene, kes ta oli. Ta nagu ei oska kainelt enam olla see lõbus, abivalmis ja vabalt suhtlev pereinimene vaid lihtsalt matabki end töösse. Kodune õhk on pingest paks, sest varasemat moodi avameelselt kõigest omavahel rääkida me ju enam ei saa. Me ei käi enam ammu kusagil kõik koos, tema ei taha kuhugi tulla (alati toob põhjuseks, et tal pole aega, nii palju tööd on). Varsti saab ta ületöötamisest samuti tervisekahjustuse kui samas vaimus jätkab. Lapsedki meenutavad, et siis kui isa veel jõi, oli elu palju normaalsem ja isa palju lahedam inimene..Päris tõsiselt ütlevad, et issi võiks jälle purjus olla, siis ta oleks palju rohkem kodus, mängiks ja jutustaks ja käiks igal pool meiega nagu vanasti.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Joodikud elavad masendavalt kaua. Minu isa on 61 ja tema elustiili juures peaks maks kärbunud olema ja asbestiga töötamisest peaks vähk ka olema aga ikka elab, töötab ja arstile ei lähe.
Jalad on ainukesed asjast millest ma näen, et närvid, lihased on kahjustada saanud.

Mõtlen hirmuga, et äkki ta elab veel 90 aastaseks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mehe tervis on küll viimane asi mille pärast muretsema peaksid – nagu üks eelnev kägu juba ütles – joodikutel peab ikka raudne tervis olema kui sellisele joomisele vastu peavad – mehe enneaegse surma pärast ära küll muretse, mul sõbra vanemad on ka alkohoolikud ja joomine käib niimoodi et ikka 2 pudelit viina päevas ja nii 2 nädalat järjest, ega ise ei saagi nad tsüklist välja – viiakse vägisi haiglasse tilgutite alla, siis on 1-2 kuud kained ja algab otsast peale. Mõlemad on juba üle 70 aastased ja muid tervisehädasid neil suurt ei ole, tsüklivabal ajal toimetavad ringi ja on väga kõbusad.

Sa peaksid pigem muretsema enda ja oma laste vaimse tervise pärast ja sellepärast, et sul pole muid variante kui kas mees lõpetab sinu käsul täiesti joomise, sina jätad ta maha ja viskad ühisest kodust välja või jääd tema juurde edasi, mandud ära, hakkad ise ka jooma ja teie lapsed jäävad ilma õnnelikust lapsepõlvest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Natuke nagu minu pere olukord pool aastat tagasi. Mees jõi tihti, aga purju mitte tihti, aga tal oli depressioon, väga tugev masendus, pidevad surma mõtted ja jutud, muutus sellest kurjaks ja vägivaldseks. Nägin ainust lahendust vaid lahutuses. Just laste pärast, ise oleks ta kõrval edasi olnud, armastan ju teda. Aga siis haarasin õlekõrrest ja sobivast hetkest ja lasime perearstil talle antidepressandid välja kirjutada. Nädala pärast oli tal juba parem ja kahe nädala pärast oli mul tagasi mu mõnus ja rahulik mees. Kui mul oleks kombeks kahetseda, siis kahetseks, et aasta varem juba ei hakanud võtma. Meie kogemus on, et AD parandavad elukvaliteeti. Mõni \”siga\” ei pruugigi ise seda olla, vaid haigus muudab ta selliseks. Otsi lahendusi…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tundsin jutus veidi sarnasust enda looga.
Minu abikaasa on/oli väga egoistlik ja ihne inimene, kes põeb lisaks sellele veel alkoholismi ning nüüdseks põeb ka raskekujulist depressiooni.

Lahkusin veidi aega tagasi kodust. Võtsin kaasa oma lapsed ja ei kahetse tehtut.
Kooselu pikkuseks tuli 13 aastat. Esimest korda tahtsin kodust ära minna kuskil 6 aastat tagasi, kuid tookord arvasin, et proovib ikka veel, et ehk läheb paremaks.
Uuesti tuli teema päevakorda aasta tagasi. Siis ütles abikaasa, et temast küll keegi lahutama ei hakka.

Asjad läksid selle aasta alguses väga inetuks, kuna leidsin enda kõrvale inimese, kellega edasi liikuda.
Abikaasa on leidnud ka enda kõrvale kellegi, kuid väidetavalt on see naine kättemaks mulle (ma ei teagi mille eest).
Olen väsinud süüdistamisest, näpuga näitamisest ja manipuleerimisest (kui minu tahtmist ei täideta, tapan end ära).

Praeguseks olen oma uue elu lävepakul. Uus töökoht ja uus elukoht kaugemal praegusest.

Mu lapsed magavad öösiti ka paremini ja käituvad vabamalt. Varem ei suhelnud nad võõrastega ning kapseldusid.

Elu on elamiseks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Pereelu ja suhted minu lugu, mis ootab kommentaare

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.