Sa oled juhtunud nägema ja kuulma, aga sa ei ole olnud seal sees, seega sul tegelikult ei ole aimu, mis teeb rohkem haiget. Ja loomulikult vägivaldne inimene jääb alati vägivaldseks. Ma ei ole vastupidist väitnud.
See on sinu tunne. Aga sa ei saa rääkida kõikide vägivaldses suhtes olevate naiste eest. Mina tean naisi, kes ütlevad, et mõlemad vägivalla liigid on jubedad. Aga on ikka vaks vahet, kas sul lüüakse hambad suust välja, murtakse sõrmeluud, lohistatakse juukseidpidi mööda maad. Või pead võtma paariks nädalaks haiguslehe, sest sind on nii siniseks pekstud, et ei suuda voodist tõusta ja ilmarahva silma alla ei kannata selle välimusega minna.
Või sulle öeldakse lihtsalt: sa oled rõve, hüppa rongi alla.
Ausalt, kui ma peaksin nende variantide vahel valima, siis öelgu mulle see s…pea mida heaks arvab. Mind absoluutselt ei huvitaks, mida idoot mulle ütleb või arvab.
Ja selleks ei pea sugugi omal nahal neid variante läbi kogema, et aimu saada, kumb vägivalla liikidest on jubedam.
Vaimse vägivallatseja juurest tõused püsti ja lahkud. Füüsilise vägivallatseja juurest ei ole võimalik ka ära minna (vähemalt mitte kohe ja mitte ilma kõrvalise abita), kuna vägivaldur lihtsalt ei lase sul lahkuda. Ei lase abi otsida, ei lase sul ka ajutiselt kuni tema viha lahtumiseni näiteks sõbranna või lähedase juurde minna. Selline mees hoiab sind vangis ja võib halvimal juhul ka tappa.
Ehkki sa oled väidetavalt kogenud mõlemat vägivalla liiki, siis arvan, et just sina oled ebaobjektiivne olukorra hindamisel. Sa oled asja sees ning ei näe selget pilti. See selgitab ka, miks sa ei lõpeta sellist suhet või miks ikka ja jälle sarnasesse suhtesse satud. Põhjus on selles, et sinu jaoks on asjad kuidagi hoopis teises valguses ja tavapärasest nihkes.
Kas sa arvad, et kõik vägivaldurid peksavad ona naistel hambaid sisse ja murravad konte? Suurem osa mehi siiski nii jõhkalt ei vägivallatse. Enam jaolt pekstakse siiski nii, et väga palju füüsilisi märke ei jää.
Vaimsest vägivallast ilmselt sul aimu pole, sest vaimne vägivald hakkab vaikselt, nii, et sa ei saa arugi, aga julmus kasvab ajaga, sest ohver on ajaga nii mutta tambitud, et siis võib igasugu jälkuseid öelda.
Kas sa tõesti arvad, et vägivalduri juurest on raske ära minna ainult sellel põhjusel, et ta võib kuskil peksa anda? Ei, probleemiks on ka vaimne terror, mis sellega kaasneb. Vaimse terrori eest on väga keeruline abi saada, füüsilise eest on kergem(kasvõi kutsud politsei).
Ja millest sa räagid, et ma olen asjas sees? Ma pole selles asjas sees juba 10 aastat. Ma lõpetasin selle suhte ammu. Ja kus kurat sa võtad, et ma ikka ja jälle satun sellistesse suhetesse. Mul on abikaasa, kes ei ole minuga üldse vägivaldne vaid austab mind.