Teismeline on täitsa käest ära. Eelmise aasta sügisest on minu 14 aastane tütar nagu ära vahetatud. Kui varasemalt ta kuulas mind, rääkis kõigest, õppimine oli korras, koolis käis, siis nüüd enam nii ei ole. Õnneks päästis koduõpe, et klassi lõpetas. Talle tekkis peigmees ja see on pea sassi löönud. Kuna poiss ei viitsinud õppida, siis ei soovinid ka minu preili enam õppida. See poiss on nii kade, et tänu sellele, ei ole tütrel ka enam ühtegi sõnrannat alles, sest see noormees ei luba suhelda. Ja kui ma püüan talle selgitada, et see pole ok siis ta ei kuula mind. Olen sellele noormehele ka öelnud, et ta ei saa keelata, aga kas ta kuulab. Ei kuula. Ma olen täitsa mures, sest näen kuidas laps enda elu hävitab ja ma ei saa mitte midagi teha. Saan aru, et see iga loodetavasti läheb mööda, aga kaua veel. Ikka mõtlen, et millest see tuleb, et mõnel läheb puberteet üle, et ei saa arugi ja teine läheb täitsa pööraseks. Vanema lapsega mul neid muresid ei olnud. 🙁
Teema: Minu mõistus on otsas….
Kas peigmees kipub ka ööseks teile jääma?
Kahjuks see nii on, et valesse seltskonda sattumine võib noore inimese elu, täiesti pea peale pöörata. Sellises vanuses võluvad paljusid tütarlapsi “ägedad” kutid, kelle jaoks õppimine on nõme ja neid huvitavad ainult autod, kihutamine, firmariided, pidutsemine ja kiire rahateenimine. Kui suhtlemine päris ära keelata, siis tekib tihti trots ja tulemuseks võib olla kodust põgenemine. Pead lihtsalt rahulikult selgitustööd tegema, vajadusel rääkima ta sõbrannadega ja lootma, et teismeline saab oma veast aru ja lõpetab noormehega suhtlemise. Kui tüüp ei luba enam sõbrannadega ka suhelda, siis võib see olla ohumärk, et tegemist on kontrolliva ja võibolla ka vaimselt või füüsiliselt vägivaldse tegelasega.
Peaasi, et rasedaks ei jää.
See poiss on nii kade, et tänu sellele, ei ole tütrel ka enam ühtegi sõnrannat alles, sest see noormees ei luba suhelda.
See lõpeb varsti tüdruku näopeksuga ja antud juhul töötab vaid sinu kasuks. Sest kui tüdruk hakkab peksa saama, vast jõuab ka rutem kohale.
Isa peate samuti pisut pidurdama, et too ei tormaks poissi kuidagi ähvardama. “Ma murran su mõlemad kääeluud, kui mu tütart puutud” vms, – seda kõike pole praegu asjade kiirendamiseks vaja poisil teada saada….
Aga isa vist nagunii pildilt puudub, isadega peredes vast sellist jama ei ole..?
Lõpeb ilmselt siis, kui nende suhtes armumisfaas läbi saab. Siis hakkab tüdruk nägema peika puudusi – näiteks seda, et poiss on türann, kes keelab tal teistega suhelda jne.
Praegu on armumisfaas käimas ja kogenematu tüdruk nii eufoorias, et mõtleb kõik peika halvad omadused ka ilusaks.
Kuna poiss ei viitsinud õppida, siis ei soovinid ka minu preili enam õppida. See poiss on nii kade, et tänu sellele, ei ole tütrel ka enam ühtegi sõnrannat alles
Kus sa tead neid asju?
Aga isa vist nagunii pildilt puudub, isadega peredes vast sellist jama ei ole..?
Kuidas selline õelus inimese sisse tuleb?
Sellist asja nagu teemaalgatajal võib juhtuda igas peres.
Soovitada ei oska muud, kui ütle tütrele, et oled alati olemas ja toeks. Ähvardused stiilis, et “kui klassi ei lõpeta viskan välja” või “rasedana ära koju tule” kindlasti ei tööta.
Püüa selgitada, et tal on vaja vähemalt põhikool ära lõpetada. Lepi kokku mingi motivatsioonisüsteem, et kui tunnistusel on kõik vähemalt neljad, siis annad talle X summa raha (või mis iganes boonus, mida sa tead, et teda motiveeriks).
Suhtle tütre sõbrannadega (nö 4 silma all), selgita neile, mis toimub. See suhe (teistega suhtlemise keelamine) on ilmselgelt ohu märk. Võib-olla õnnestub mõnel sõbrannal tütrega rääkida, selgitada kui ohtlik see suhe on ja teda õppimises abistada.
Jah, kahjuks isa puudub. Seda poissi ähvardanud ei ole keegi. Olen siiani rahulikult püüdnud selgitada, aga tulutult. Tundub, et peabki ootama, kuni preili ise oma vitsad saab.
Mida sa täpsemalt kardad? Et kool jääb pooleli? Saab lapse? või mida täpsemalt. Mis siis on sinu jaoks halvim, mida juhtuda saab?
Ma olen pigem poisi pärast mures. Tüdruku pärast ma ei muretse. Rahune maha.
Kuidas selline õelus inimese sisse tuleb?
No anna kannatust! Kui eraldi ei ole väljatoodud, et laps on spermadoonoriga tehtud, siis on täiesti elementaarne küsida, mida teine lapsevanem asjat arvab! Kui ema ei ole soovinud, et laps isaga suhtleb, no siis ongi nii. Valutadki pead kahe eest.
Teemaalgataja, vii tütar psühholoogi ja/või pereterapeudi juurde ja hiljem võib ka see noormees tulla. Võibolla suudab spetsialist natuke normaalsest suhtest arusaamist tekitada?
Muide, ka teismelised paarid käivad pereterapeudi juures oma suhte üle arutamas. Kui tütar on 14-aastasena nii suur, et on paar, siis on ta nii suur, et ka pereterapeudi juurde minna.
14-aastane on põhikoolis alles ja seega on tal kohustus õppida, ükskõik mida see noormees teeb või ei tee.
Kui ebameeldiv on selline kena välispinna all torkamine. Ja eeldamine, et ikka naine süüdi kõiges.
Kole tundlik oled. Ei tea küll miks. Ütlen veelkord, et täiesti normaalne on küsida, et mis lapse isa asjast arvab. Lapse tegemise jaoks on üldiselt jah kahte vaja.
Teemaalgataja, vii tütar psühholoogi ja/või pereterapeudi juurde ja hiljem võib ka see noormees tulla. Võibolla suudab spetsialist natuke normaalsest suhtest arusaamist tekitada?
Kas sa sellest oma püha jüriduses said ikks aru, et sel 14 aastaste paaril EI OLE PROBLEEMI?
Probleem on emal.
Või miks sa soovitad pöörduda neil, kel probleemi pole?
Või miks sa arvad, et paarike ei saada seda ema ikka väga pikale lainele selle psühhojutuga?
Iseasi jah siis, kui nad on nõus tulema appi memmekese probleemi lahendamisele, aga seda vaevalt…
Neil on omad asjad.
Inimese isoleerimine (nt keelamine sõpradega kohtuda) on ju suhtevägivalla üks esimesi samme.
Teemaalgataja, vii tütar psühholoogi ja/või pereterapeudi juurde ja hiljem võib ka see noormees tulla. Võibolla suudab spetsialist natuke normaalsest suhtest arusaamist tekitada?
Kas sa sellest oma püha jüriduses said ikks aru, et sel 14 aastaste paaril EI OLE PROBLEEMI?
Probleem on emal.
Või miks sa soovitad pöörduda neil, kel probleemi pole?
Või miks sa arvad, et paarike ei saada seda ema ikka väga pikale lainele selle psühhojutuga?
Iseasi jah siis, kui nad on nõus tulema appi memmekese probleemi lahendamisele, aga seda vaevalt…
Neil on omad asjad.
No kui neil omad asjad on, siis elagu oma elu. Aga nad ei saa ju, sest nad on lapsed! Alaealised, kel vana korra järgi polnud isegi piiratud otsustusõigust!
Seega on ema probleem justnimelt lapse probleem ka, sest ema vastutab tema eest ja tal on sellest tulenevalt õigus sundida tütart korralikult õppima ja piirata kohtumisi selle noormehega.
Mu oma lähisugulane sattus teismeeas halba noormeeste seltskonda ja asi läks väga käest ära. Hullemast päästis siiski väga jõuline ja hoolikas tegevus. Ka psühholoogid olid kaasatud, lisaks juba paraku ka politsei… Nüüd on ta suur inimene ja tänulik, et temaga tookord tegeleti. Ise ta seletada ei oska, miks ta niimoodi ära keeras, aga hormoonid möllasid ja ägedad noored kutid meelitasid. Sellest, milline see seltskond tegelikult oli, sai ta alles tagantjärele aru ja jälestab neid senimaani. Teemaalgataja kirjeldus viitab siiski leebemale olukorrale ja hea, et tütar ööseks siiski koju tuleb. Aga kui oma mõistus on otsas, siis tulekski spetsialisti poole pöörduda. Kõigepealt emal, siis tütrel (või mõlemal koos), siis võibolla ka noormehel, kui too on nõus minema. Selge see, et päris vägisi psühholoogi juurde viia ei saa, aga erinevalt vanemast generatsioonist on noored harjunud psühholoogi juures käima ja peaksid päris hea meelega minema.
Mida sa täpsemalt kardad? Et kool jääb pooleli? Saab lapse? või mida täpsemalt. Mis siis on sinu jaoks halvim, mida juhtuda saab?
Ma olen pigem poisi pärast mures. Tüdruku pärast ma ei muretse. Rahune maha.
14-aastased õpivad üldjuhul 7. klassis. TA tütar on ilmselt siis sügisest 8ndas.
Jepp, 8. klassis kooli poolelijätmine ja 8. klassis lapse saamine on mõlemad väga halvad võimalused. 8. klassis abordi tegemine niisamuti. Täiesti loomulik, et TA ei taha oma tütrele sellist saatust.
Mis poissi puutub, siis TA peamine mure on ja peakski olema tema tütar. Poisi pärast peaksid muretsema tolle vanemad, või kui nemad seda ei soovi, siis lastekaitse.
Teema algataja peab nüüd tark olema. Kurjaga ei saa, siis ta on loll ja õel lubjakas, kes ei tea armastusest midagi. Kannatlikkust on vaja, ja valmisolekut tütart igal ajal toetada. Kui ta varem oli tubli ja arukas, võib-olla saab aru, kui talle rahulikult rääkida, et ükski vahend ei kaitse raseduse eest 100%. Kui kool jääb pooleli, siis seda annab hea tahtmise korral hiljem parandada. Aga kui 14aastane jääb rasedaks … Tahaks ta tõesti selles vanuses sünnitada või aborti läbi elada?
Tahaks ta tõesti selles vanuses sünnitada või aborti läbi elada?
Selline jutt tundub mingi lolli jutuna neile, hakkavad jõudma sinna ikka kus peetakse endid maailma kõige targemateks kes teavad kõike igatahes paremini kui need vanakesed kodus.
Sellises vanuses tiinekate jaoks juhtuvad kõik ebameeldivused, sh abort ja rasedus ja vägivaldsed suhted, narkomaania kellegi teisega ja kusagil mujal kaugel. Kujutlemiseks, et midagi juhtub tema endaga ei jätku veel mõistust ja fantaasiat. Nende endiga ei juhtu kunagi midagi halba ja vaat neil on see kõige õigem siiram ja suurem armastus ning partner maailma parim.
Looda TA, et poiss ka niimoodi tunneb ja ei kavatse ainult tüdrukuga seks ära teha ning sõpradele ja kahjuks ka mujale sellest laialt teada anda. Ja selleks seksiks ei ole öid vaja, saab ka muul ajal ja kohas…
Kuidas selline õelus inimese sisse tuleb?
No anna kannatust! Kui eraldi ei ole väljatoodud, et laps on spermadoonoriga tehtud, siis on täiesti elementaarne küsida, mida teine lapsevanem asjat arvab! Kui ema ei ole soovinud, et laps isaga suhtleb, no siis ongi nii. Valutadki pead kahe eest.
Jälkur ise?
Sellises vanuses tiinekate jaoks juhtuvad kõik ebameeldivused, sh abort ja rasedus ja vägivaldsed suhted, narkomaania kellegi teisega ja kusagil mujal kaugel. Kujutlemiseks, et midagi juhtub tema endaga ei jätku veel mõistust ja fantaasiat. Nende endiga ei juhtu kunagi midagi halba ja vaat neil on see kõige õigem siiram ja suurem armastus ning partner maailma parim.
Jah, kuni armumisfaas kestab, kehtib see täiesti. Ja “ei takista vallid, ei takista kraav” ehk häda sellele, kes neid lahku kiskuda üritab.
Kui armumisfaas läbi saab ja argipäev (eufooria hakkab hajuma, partner muutub harjumuspäraseks, tema puudused hakkavad silma torkama) kohale jõuab, eks siis näe. Reeglina nii noorte suhted ei ela argipäeva kättejõudmist üle.
Kui ebameeldiv on selline kena välispinna all torkamine. Ja eeldamine, et ikka naine süüdi kõiges.
Kole tundlik oled. Ei tea küll miks. Ütlen veelkord, et täiesti normaalne on küsida, et mis lapse isa asjast arvab. Lapse tegemise jaoks on üldiselt jah kahte vaja.
See küsimus on tõesti normaalne, aga sa ju ei küsinud seda.
Teemaalgataja, ära lase end selles õelutsejast häirida. Ta ise ilmselt nimetab seda otsekohesuseks. Mida see ei ole.
Kui ebameeldiv on selline kena välispinna all torkamine. Ja eeldamine, et ikka naine süüdi kõiges.
Kole tundlik oled. Ei tea küll miks. Ütlen veelkord, et täiesti normaalne on küsida, et mis lapse isa asjast arvab. Lapse tegemise jaoks on üldiselt jah kahte vaja.
See küsimus on tõesti normaalne, aga sa ju ei küsinud seda.
Teemaalgataja, ära lase end selles õelutsejast häirida. Ta ise ilmselt nimetab seda otsekohesuseks. Mida see ei ole.
Ei maksa tõesti tähelepanu pöörata. Ikka tuleb, õnneks pigem harva elus selliseid inimesi ette. See filtri puudumine otsekohesuse sildi all on ilmselt inimesele endale ka keeruline ja teistega suhtlemisel probleeme tekitav.
Teemaalgataja on mu meelest kõik valesti teinud. Kõige mõistlikum oleks olnud jääda stoiliseks. Noorte armastus tuleb ja läheb. Ei ole mingit mõtet hakata noore mässulise teismelise vastu sõdima ja kujundada ennast talle vaenlaseks ja siis imestuda kui noor enam mitte kunagi enda tegemistest rääkida ei soovi. Tegelikult noor otsib oma vanematelt ju tuge, aga samas teeb esimesi samme oma elu otsustamises. Muidugi tulevad ka vead, aga vigadest õpitakse, et hiljem elus targem olla.
Tütar on öelnud küll, et võiks tulla ööseks või siis tema sinna, aga selle olen selgeks teinud, et EI. Ja siiani vähemalt seda kuulatakse ja koju tuleb ka hiljemalt 23.00. Teab, et kauem ei tohi.
No ega öösiti lahus magamine ei välista süütuse kaotamist ja rasestumist 🙂 Kuidas nendega on?
Tütar on öelnud küll, et võiks tulla ööseks või siis tema sinna, aga selle olen selgeks teinud, et EI. Ja siiani vähemalt seda kuulatakse ja koju tuleb ka hiljemalt 23.00. Teab, et kauem ei tohi.
No ega öösiti lahus magamine ei välista süütuse kaotamist ja rasestumist ???? Kuidas nendega on?
Jeerum mis probleemid sul on.
See küsimus on tõesti normaalne, aga sa ju ei küsinud seda.
Ta ei küsinud, muideks, üldse mitte midagi. Ta selgitas.
Tee omale kõigepealt selgeks, kellega ja millest sa üldse räägid. Ma saan aru, et sinu jaoks on see keeruline, kuna kõik on käod, aga kellaaeg on konkreetne asi.
