“Minu Tartu” on hullult hea!
“Minu Tallinn” ka väga hea!
Olen enamiku läbi lugenud, ja enamik on ikka pigem meeldinud. Päris pooleli jäid Afganistan, Bangkok, Ugrimugri, Läti.
On tõesti neid, mida lugedes mõtled et issand kui hea ikka siin on elada – eriliselt üllatas Shveits, iial ei suudaks sellises ülireguleeritud heaolus ja ordnungis elada. Olgu parem mõnus ligadi-logadi banaanivabariik!
“Minu Tartu” on hullult hea!
“Minu Tallinn” ka väga hea!
Olen enamiku läbi lugenud, ja enamik on ikka pigem meeldinud. Päris pooleli jäid Afganistan, Bangkok, Ugrimugri, Läti.
On tõesti neid, mida lugedes mõtled et issand kui hea ikka siin on elada – eriliselt üllatas Shveits, iial ei suudaks sellises ülireguleeritud heaolus ja ordnungis elada. Olgu parem mõnus ligadi-logadi banaanivabariik!
Miks Minu Afganistan ei meeldinud?
Minu arvates on hästi kirjutatud.
“Minu Tallinn” ka väga hea!
Mulle ei meeldinud. Kõigepealt see, et soomlasest autor on raamatu kirjutanudki eesti keeles (tema eesti keel on muidugi väga hea, müts maha!) ja kohati on seda puisevõitu eesti keelt siiski häirivalt tunda. Näib, et autor on üritanud hea eesti keele oskuse tõestamiseks võimalikult palju piltlikke väljendeid kokku toppida – kohati on neid võlli palju ja alati pole need ka päris õiges kontekstis. See on muidugi ühtlasi kivi keeletoimetaja kapsaaeda. Kohati tekib üldse küsimus, kas keeletoimetaja tööd ka tegi – päris mitu labast keeleviga jäi silma.
Teine asi, mis mind häiris, oli soomlasest autori üleolev hoiak oma rahvuskaaslaste vastu ja see tahan-iga-hinna-eest-eestlane-olla-suhtumine. Ei tekitanud sümpaatiat.
