Esileht Väikelaps minuga juhtus nii jube lugu….

Näitan 16 postitust - vahemik 31 kuni 46 (kokku 46 )

Teema: minuga juhtus nii jube lugu….

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

kas su vanker jäi täiesti terveks?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

jah, õnneks läks ikka nii hästi, vanker täiesti terve, kuigi autoga oli siiski kontaktis. vist on veidi must-määrdunud kriim sellest, samas, meil võis see ka enne olla, äkki alles nüüd märkasin, kuna uurisin seda kohta. ilmselt juht kas kuulis siiski mind, või lõpetas lihtsalt meie õnneks tagurdamise, kuna auto oli niimoodi poolviltu, et sai juba edasi sõita, või ehk siiski lõpuks nägi meid… olin ju ise auto kõrval, mul oli punane jope ja vanker ka selline erksavärviline. ja kui veel mõelda, et ta oleks ju pidanud sõiduteele nagunii vaatama – et mõnda autot ei tuleks…
aga mis seal enam, rahunesin lõpuks ja püüan selle unustada ja eriti tähelepanelik olla ja veelgi rohkem teiste liigutusi ette aimata. fakt on see, et ega me seda juhti ei leia.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Mida te siin sõimate ja nahutate teemaalgatajast!
Kui ise pole kogenud sellist asja siis ei te üldse millest räägite.
Teemaalgataja oli lihtsalt valel ajal vales kohas. Ja kui selline asi ikka juhtub, et näed kuidas auto hakkab vankrile otsa tagurdama siis ega muud mõtted on peast kui pühitud ju. Ja lundki on päris palju ja veel kui kitsa koha peal…
Ma soovin, et mitte ühelgi emal ei tuleks sellist tunnet kunagi tunda!!
Ma ei kujuta ettegi mida mina oleksin teinud… suurest hirmust tekib mul alati tohutu jõud ja ilmselt oleksin olnud võimeline ka käru lihtsalt auto tagant ära tõstma… Hirm teeb ikka ettevaatlikuks ja ärge mööduge kunagi auto tagant lapsevankriga, ka isegi mitte siis kui see seisab. Kunagi ei tea mis juhtuda võib.

0
0
Please wait...

Postitas:
Marianne1000

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

jah, õnneks läks ikka nii hästi, vanker täiesti terve, kuigi autoga oli siiski kontaktis. vist on veidi must-määrdunud kriim sellest, samas, meil võis see ka enne olla, äkki alles nüüd märkasin, kuna uurisin seda kohta. ilmselt juht kas kuulis siiski mind, või lõpetas lihtsalt meie õnneks tagurdamise, kuna auto oli niimoodi poolviltu, et sai juba edasi sõita, või ehk siiski lõpuks nägi meid… olin ju ise auto kõrval, mul oli punane jope ja vanker ka selline erksavärviline. ja kui veel mõelda, et ta oleks ju pidanud sõiduteele nagunii vaatama – et mõnda autot ei tuleks…
aga mis seal enam, rahunesin lõpuks ja püüan selle unustada ja eriti tähelepanelik olla ja veelgi rohkem teiste liigutusi ette aimata. fakt on see, et ega me seda juhti ei leia.

0
0
Please wait...

Postitas:
maipornikas

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Mõned autojuhid on väga nahaalsed ja ülbed. Ka mina üritan meeles pidada,et jalakäijana olen mina see, kes kannatab kuigi mul võib olla õigus/ eesõigus. Olen ise olnud sarnases olukorras kui mulle tagurtati otsa, õnneks jäin rataste vahele. Sõbrad olid kaasas ja hakkasid karjuma. Ise ei saanud ma midagi aru, kõik toimus lausa nanosekunditega minu jaoks. Ja üllatus,üllatus rullnokk autojuht sõitis lihtsalt minema. 5st seltskonnast ei mäletanud keegi autonumbrit kuna kõik olid shokis. Kahjuks on selliseid nahaalseid autojuhte liigagi palju meie hulgas. Tuleb olla ise ääretult ettevaatlik!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Tahan kirjutada ühest ohtlikust ülekäigu rajast, mis asub Lasnamäel Medicum polikliiniku kõrval Vilisuu tänaval. Nimelt selles kohas on ametlik ülekäigurada. Lisaks Vilisuu tänavale on paigutatud märgid autojuhtidele, et nad asuvad õuealal, max, kiirus 20 km/h. Vähe see,et selles kohas autod pidevalt sõidavad kiirusega 50-60 km/h, nad ei peatu ülekäiguraja ees, kui inimesed tahavad teed ületada. Seal aga käib palju lapsi, sest kõrval on lasteaiad. Autojuhid pidevalt pargivad selles kohas ülekäigurajal. Miks politsei ei patrulli selliseid ohtlikke kohti?
Mul viimasel ajal on soov kivi taskusse panna ja kui järjejkordne nahhaalist autojuht ei lase teed ületada, kui inimesed juba ülekäigurajal, siis ma ei vastuta enda eest, viskan aknasse! Ja samuti parkijatega, kes pargivad vale koha peal. Miks ühed autojuhid on nii hoolikad, et alati peatuvad ülekäigurajal, parkivad õigesti, teised aga on potensiaalsed tapjad?

Möödunud aastal minuga juhtus sarnane lugu. Viisin lapsed kaksikute käruga lasteaeda, olen alati äärmiselt ettevaatlik. Ületasin teed Vikerlase tänaval, nägin, et auto sõidab kaugel ja ta kavatseb peatuda, kuid ta ei peatunud. Olin juba keset ülekäigurada, kui see sõitis mööda. Ma õnneks jõudsin käru lastega tagasi tõmmata, muidu juhtuks õnnetus.
Jätsin automärgi meelde, kirjutasin politseisse ja mis nad vastasid, a la \”leidke tunnistajad\”.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Seda kogemust oli lugeda hirmus, kujutan ette, mida teemaalgataja kohapeal läbi elas. 🙁 Nagu juba öeldud – tõesti õnnelik õnnetus ja tore, et teemaalgataja ja laps kannatada ei saanud.

Ka minul on üks väga valus kogemus, paraku halva autojuhina. Sõitsin möödunud aasta talvel Pirita teel suunaga linna, paremas sõiduvööndis. Minu kõrval sõitis autopikkuse võrra eespool suur maastur ja korraga nägin vaid maasturi pidurdustulesid, juht tegi äkkpidurduse. Vajutasin samuti piduri põhja, kuid libeda tee ja suure kaaluga auto tõttu libisesin veel kümmekond meetrit edasi. Kes möödunud talve mäletab, siis hanged teepervel olid pea 2-meetrised ja nii ei näinud minu ees sõitev juht vasakult hangede vahelt ülekäigurajale astunud lapsevankriga naist. Ta sai õnneks viimasel hetkel pidama, aga kuna minu vaateväli oli kõrvalsõitva auto tõttu piiratud, ei näinud ma eestoimuvat ja pidurdasin inertsist eessõitva auto piduritulesid nähes, siiski liiga hilja. Libisesin üle ülekäiguraja, lapse ema jõudis vankri õnneks tagasi tõmmata, minu taga olnud auto enne ülekäigurada seisma jääda. Ma ei oska seda sõnadesse panna, mis tunne sel hetkel oli. Kuigi ma inimest ja lapsevankrit alla ei ajanud, tunnen siiani, justkui oleksin seda teinud. Ma ei oska seni öelda, mida oleksin pidanud teisiti tegema, et sellist olukorda vältida ja olen südamepõhjani tänulik, et kõik hästi lõppeks. Väikese lapse emana ei suuda ma aga endale tänaseni andeks anda, et teise inimese üldse sellisesse olukorda panin. 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

ei kaitse autojuhti ja ei räägi ka praegusest juhtnust. aga eile näiteks oli nähtavus 0, lumesopp poolde säärde, autoga sõit/manööverdamine lihtsalt jube. Et alati peavad kõik osapooled tegema endast oleneva, et keegi kuhugi alla ei jääks.
Siiani õudusega meeles, kui auto taha sõitis väike laps rattaga (tagurdasin)- no ei näe peeglist – õnneks ema jooksis juurde ja sain pidama. Hoog oli ka väike, aga nii madalat asja ei näe mingi valemiga.
Ise oleks jäänud ülekäigurajal auto alla – esimene auto pidas kinni, aga tema tagant tolvan tõmbas vasakule ja põrutas üle raja – õnneks tegin suure hüppe tagasi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Mina olin veel ühe jubeda juhtumi tunnistajaks. Sõitsin jalgrattaga möödunud suvel Pirital, Ecoland hotelli piirkonnas, ja mis ma nägin: üks korralik autojuht peatus ülekäigurajal, sest naine vankriga tahtis ületada teed. naine nägi, et esimene auto peatus ja astus juba vankriga teele. Tagant sõitis üks auto haagisega ja selle teise haagisega auto juht ei peatunud, vaid sõitis ümber peatunud auto paremalt!!! kus naine ületas teed! Õnneks naine jõudis vankri tagasi tõmmata. Seda nägi palju rahvast. Ja kahjuks mittekeegi ei jätnud auto märgi meelde.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Loomulikult on see autojuhi viga, mis juhtus. Autojuht on ikka täielik tropp, et üldse kuskil ülekäigurajal koigerdab ja siis veel seal imelikke manöövreid teeb/jalakäijaid ei jälgi.

AGA… Kahjuks on nii, et ennast ja oma last/lapsi saame jalakäijana kaitsta ainult meie ise. Loll autojuht jääb küll süüdi, kui ei märka käru ja sellele otsa tagurdab. Aga viga saad sina/laps. Kahjuks ei korva ükski karistus autojuhile lapse või sinu vigastusi.

Minu soovitus oleks (nagu ühel eespool), et sellisele tropile ära mine ligi. Eriti veel käruga. Kasvõi jää kuhugi hiljaks ja oota ära, kuni ta on ülekäiguraja vabastanud/manöövri lõpetanud. Asi pole tropi õigustamises vaid su lapse elus.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

Kole lugu tõesti, eks tagantjärele on kõik targad ja teavad, kuidas oleks õige käituda. Reaalses olukorras ikkagi vähesed suudavad kaine mõistuse säilitada.

Endal autojuhina ka üks ehmatav kogemus. Meil maja juures tõkkepuuga parkla ja oma kohalt välja tagurdama hakates sõitis äkki üks tüdruk rattaga auto tagant mööda :S Õnneks ma vaatan alati hoolega ja tagurdan aeglaselt, aga aru ma ei saa, mis toimub nende vanemate peas, kes lasevad oma eelkooliealised lapsed paneelmajade vahele ratastega sõitma. Õpetagu siis vähemalt, kus võib sõita ja kus mitte :S

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

olen ka alati seda meelt nii jalakäijana kui roolis, et pigem jätan oma \”eesõiguse\” kasutamata, kui mingit ohtlikku olukorda aiman. kuid sel korral ma tõesti ei näinud kuskil ohtu, ei kiirustanud teele, olin väga ettevaatlik… kaks autot sõitis kusjuures mööda nii, et mind üle tee ei lasknud, lõpuks oli tee tühi, läksime siis üle. ei osanud tõesti vaadata seda, et teisel pool tänavat \”parkiv\” auto nagu mulle tundus äkki liikuma võiks hakata. see, et oota kuni manöövri lõpetab jne, seda küll, kuid ma ei näinud mingit liikumist.
ja see tunne ongi kõige hullem, et mina olen see, kes oma kallist last kaitsma peaks, kuid ehk olin siiski tähelepanematu. samas, ma ei loe ju teiste mõtteid, eksole! ja et troppidele mitte ligi minna…. ei olnud seal kirjas kuskil et tropp roolis!
samuti tahan öelda ka seda, et siin eespool üks ema ütles, et ohu korral on tohutu jõud – tõsta kasvõi vanker eest ära. üldse mitte paha pärast ütlen, et usu, seda sa ei tee, sest sul lihtsalt ei ole selleks aega! et vankrit tõsta, pead sa kõigepealt käepidemest lahti laskma, minema nt vankri kõrvale, et kuskilt kinni haarata – selle ajaga on õnnetus juba juhtunud! isegi kui sul jõudu oleks, ei ole sul aega. antud juhul oligi nii, et kramplikult käepidemest kinni hoides sikutasin nagu jaksasin – ja mulle tundus, et sikutan nii nõrgalt ja aeglaselt, et ma ei jõua! aga ma mitte ei jõudnud füüsiliselt, vaid ajaliselt… auto tuli siiski nii kähku, kuigi, kiirus oli tal ju olematu, st et peaaegu seisis.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
KataX1

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

olin suvel oma 2,5-aastase lapsega ülekäigurajal, kui eest kihutas peaaegu riivates läbi tsisternveok. ehmatus oli meeletu, aga jõudsin märgata autol kirjas olnud telefoninumbrit. helistasin sellel ja kurtsin, mis juhtus. selgus, et sama juht vastas. sain sõimata, et koperdan lapsega ülekäigurajal ja ei vaata, et suur auto tuleb, kes pidama ei pruugi saada.
no mida sa kostad selliste peale . . .

0
0
Please wait...

Postitas:
Suslik28

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen tihti tähele pannud, et kui ise liigud kõnniteel nn peateel ja ületad kõrvalteed, siis autojuhid mitte kunagi ei vaata paremale (kui tahavad paremale pöörata). Ikka kiire pilk vasakule, et autot ei tule ning siuh pööre paremale. Kas autoteed tahab jalakäija ületada või mitte, see neid ei huvita. Seega ei julge mitte kunagi teed ületada enne kui kas autojuht on mind märganud, et tahan ületada või ootan ära, et pöörab paremale ära. Autojuhtide jaoks tundub nagu mõttetu vaadata paremale, sest neid ju huvitab ainult vasakult tulevad sõidukid. Nii on paraku ikka suht paljude autojuhtidega.[/tsitaat]

Minu juhtus nii- vaatasin et parempööret tegev juht on mind märganud, kuna seisis, hakkasin ülekäigurada ületama ja pauh järgmine hetk vedelesin sõiduteel. Ta ikkagi ei märganud mind vaid viivitas kohaltminekuga.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

kakkuma on üks õudne sõna.

0
0
Please wait...

Postitas:
loosilm

RE: minuga juhtus nii jube lugu….

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No on ju lammas, kui on raske olukord ja tema katkub vankrit selle asemel, et juhile märku anda, et õnnetus on juhtumas. Kui oled liikluses, pead arvestama, et on igasuguseid inimesi ja eesmärk on ise terve nahaga koju jõuda. Siin on peamine küsimus, kes oli süüdi. Mina ei olnud süüdi, jäin auto alla, kas olen rahul?[/tsitaat]On ikka rumal hakata inimest materdama, kui teine lihtsalt rääkis oma üleelamisest ja ütles ju, et ¨okis oli, ju siis oli hetkel mõistlikum vankrit kakkuda, kui juhile aknale koputada ja öelda, et: vabandust, mu laps jääb teie tagurdava auto alla..
Võiksid natukenegi kaastundlikum olla!
Teemaalgatajale: maailm on igasuguseid hulle täis, püüa rahuneda, sest sul siiski vedas, eks see kogemus jääb eluks ajaks meelde. Olid lihtsalt halval ajal halvas kohas.

0
0
Please wait...

Näitan 16 postitust - vahemik 31 kuni 46 (kokku 46 )


Esileht Väikelaps minuga juhtus nii jube lugu….

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.