Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kõrgharidusasutuste erinevusest

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Kõrgharidusasutuste erinevusest

Postitas:
tavakasutaja

Milles seisneb ülikooli, kõrgkooli ja kolledži erinevus? Ja mida tähendab sealjuures vahest lisanduv “rakenduslik”?

+2
-12
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
annamaal

Rakendushariduses saad kõrghariduse esimese astme kindlal kutsealal. Teooria ja praktika vaheldumisi.

Ülikool on teadusasutus.

Kõrgkool on igasugune kõrgharidust andev kool.

Kolledž on ülikooli halduses olev (rakendus)kõrgkool.

 

 

 

 

+6
0
Please wait...

Postitas:
Alfa

vahest lisanduv?

0
-2
Please wait...

Postitas:
ninakaru

Ülikool annab akadeemilise kõrghariduse, kõrgkool rakendusliku. Võrdle nt Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli.

+2
0
Please wait...

Postitas:
helevalge

Paremini on arusaadav, kui vaadata milline oli koolisüsteem nõukaaja lõpus ja kohe peale seda iseseisvas Eestis. Tegelikult mõisteti siis, et ülikool peaks olema nö klassikaline ülikool st ainult Tartu Ülikool. Samas oli veel Eesti Põllumajandusülikool, võimalik et sellepärast et rahad tulid otse NSVL- st. Kõrgharidus saadi kõrgkoolist, lisaks olid keskkoolid, tehnikumid ja kutsekoolid. Kui kõrgharidus jäi pooleli, aga vist kolm aastat oli ära oldud arvestati, et see on lõpetamata kõrgem. Sellist üleminekut, et tehnikumist või kutsekast ülikooli tuli harva ette, kuna tasemevahe oli liiga suur. Ainus teaduskraad oli kandidaadi kraad, mille sai vene keeles ja kaitsti vist ainult Moskvas.

Hiljem haridussüsteem reformiti ja mõneti devalveeriti haridus, et me siin liiga targad ei oleks Euroopaga võrreldes. Loodi magistri ja doktorikraad, kandidaadi kraad võrdsustati doktorikraadiga. Varasem tavakõrgharidus võrdsustati magistrikraadiga ja tollane lõpetamata kõrg sai bakaks, selle vahega, et nüüd tuli teha lõputöö. Tehnikumidest mis varem andsid keskeri hariduse, tehti rakenduskõrgkoolid ja hiljem ka osadest kutsekoolidest.

+5
-10
Please wait...

Postitas:
primaka

Paremini on arusaadav, kui vaadata milline oli koolisüsteem nõukaaja lõpus ja kohe peale seda iseseisvas Eestis. Tegelikult mõisteti siis, et ülikool peaks olema nö klassikaline ülikool st ainult Tartu Ülikool. Samas oli veel Eesti Põllumajandusülikool, võimalik et sellepärast et rahad tulid otse NSVL- st. Kõrgharidus saadi kõrgkoolist, lisaks olid keskkoolid, tehnikumid ja kutsekoolid. Kui kõrgharidus jäi pooleli, aga vist kolm aastat oli ära oldud arvestati, et see on lõpetamata kõrgem. Sellist üleminekut, et tehnikumist või kutsekast ülikooli tuli harva ette, kuna tasemevahe oli liiga suur. Ainus teaduskraad oli kandidaadi kraad, mille sai vene keeles ja kaitsti vist ainult Moskvas.

Hiljem haridussüsteem reformiti ja mõneti devalveeriti haridus, et me siin liiga targad ei oleks Euroopaga võrreldes. Loodi magistri ja doktorikraad, kandidaadi kraad võrdsustati doktorikraadiga. Varasem tavakõrgharidus võrdsustati magistrikraadiga ja tollane lõpetamata kõrg sai bakaks, selle vahega, et nüüd tuli teha lõputöö. Tehnikumidest mis varem andsid keskeri hariduse, tehti rakenduskõrgkoolid ja hiljem ka osadest kutsekoolidest.

Kutsekad andsid siis samuti kesk-eri hariduse. Sel ajal oli keskharidus kohustuslik.
Kas polnud mitte nii, et tehnikumi said ainult keskharidusega ja kutsekasse sai mõlemaga, ainult ühed käisid 3 aastat ja teised aasta. Ma seda osa enam täpselt ei mäleta.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
jaagular

Ainus teaduskraad oli kandidaadi kraad, mille sai vene keeles ja kaitsti vist ainult Moskvas.

 

Ära aja. Ka nõukaajal oli doktorikraad täiesti olemas. Kandidaadikraadi – olenevalt teemast muidugi – kaitsti täiesti edukalt ka Eestis.

+14
0
Please wait...

Postitas:
zuuzi

Kas polnud mitte nii, et tehnikumi said ainult keskharidusega

Ei saanud ainult keskharidusega, sai ka peale kaheksandat klassi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
elenna

Sellist üleminekut, et tehnikumist või kutsekast ülikooli tuli harva ette, kuna tasemevahe oli liiga suur.

Tehnikumi edukalt lõpetanud said kõrgkooli isegi soodustingimustel. (1950ndate lõpus kindlasti)

+3
0
Please wait...

Postitas:
nelz

Rakenduskõrgkoolist saad bakakraadiga võrdsustatud kõrghariduse. Vahe pigem sisus, rakendusliku kõrghariduse õppekavades praktika osa suurem kui akadeemilise puhul.

0
0
Please wait...

Postitas:
tumekollane

Minu jaoks lõi asjad sassi Tartu Kutsehariduskeskus, mille nimi on nüüd on Tartu Rakenduslik Kolledž. Õppetase on neil endiselt kutseharidus.

Seni on jah kolledž olnud kasutusel mõne kõrgkooli filiaali nimena.  Nt Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž jne.

+4
0
Please wait...

Postitas:
paadund perekoolik

Teemaalgataja võiks õppida pealkirju sõnastama, seda läheb ka ülikoolis vaja.

+1
0
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Teemaalgataja võiks õppida pealkirju sõnastama, seda läheb ka ülikoolis vaja.

Kahjuks telefonis millegipärast ei ole võimalik uue teema alustamisel pealkirja praktiliselt kirja panna, hūppab pealt ära. Läbi suure häda sellegi sain. Kas teistel pole siin sellist probleemi olnud?

+1
0
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Minu jaoks lõi asjad sassi Tartu Kutsehariduskeskus, mille nimi on nüüd on Tartu Rakenduslik Kolledž. Õppetase on neil endiselt kutseharidus.

Seni on jah kolledž olnud kasutusel mõne kõrgkooli filiaali nimena. Nt Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž jne.

Täpselt sellega seoses minu jaoks see küsimus kerkiski.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Amatöör

Nõukaajal olid ka instituudid, näteks Tallinna Pedagoogiline Instituut, akadeemiad – Eesti Põllumajadusakadeemia – mis andisd kõrghariduse, kud oli kitsamalt spetsialiseerunud.  Ülikoole oli tõesti üks, Tartu Riiklik Ülikool, aga  ülikoolis  olid erinevad teaduskonnad – arstiteaduskond, ajalooteaduskond jne. Kunagi oli reegel, et ülikoolis peab olema arsti-,usu- ja õigusteaduskond – usu oma muidugi nõuka ajal ei olnud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Kokkuvõttes ei saa endiselt aru mis ja kas üldse nende erinevus on. Aga see, et Tartus asuvast kutsekoolist (kus vist õpiti õmblejaks ja ehitajaks jne) ühtäkki kolledž on saanud (!) lõi pildi küll täiesti segi.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
UunoR

Hiljem haridussüsteem reformiti ja mõneti devalveeriti haridus, et me siin liiga targad ei oleks Euroopaga võrreldes.

No mis asja sina sonid. Just ühtlustatigi muu Euroopaga meie kõrgharidussüsteem, et see oleks terves Euroopas võrreldav. Loe lähemalt Bologna protsessist, et sinu teadmised nõukaaega kinni ei jääks.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Lihtne elu

Kolledž on ingliskeelses kultuuriruumis lihtsalt õppeasutus. Näiteks Tallinna Inglise kolledž on keskharidust andev õppeasutus, mitte mingi kõrgkooli osa.

+3
0
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Kolledž on ingliskeelses kultuuriruumis lihtsalt õppeasutus. Näiteks Tallinna Inglise kolledž on keskharidust andev õppeasutus, mitte mingi kõrgkooli osa.

Jep, ka ma olen nii aru saanud.

0
0
Please wait...

Postitas:
ninakaru

Kolledž on ingliskeelses kultuuriruumis lihtsalt õppeasutus. Näiteks Tallinna Inglise kolledž on keskharidust andev õppeasutus, mitte mingi kõrgkooli osa.

Jep, ka ma olen nii aru saanud.

Nii ongi. Mõelge ikka kooli sisule, mitte selle nimele. Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolid koosnevad samuti kolledžitest, ning nagu eelnevalt on välja toodud, siis meil nimetatakse sageli kolledžiteks ülikoolide filiaale. See, et ka mõni üldharidus- või kutseharidusasutus end kolledžiks nimetab, on teine asi. Meil nimetatakse keskkoole gümnaasiumideks saksa eeskujul, seepärast on need kuulsad Tallinna koolid just Inglise kolledž ja Prantsuse lütseum, nii nagu vastavates kultuuriruumides on kombeks. Kui Tartus asuv kutseharidusasutus on nüüd kolledž, siis arvatavasti see on brändingu teema.

0
0
Please wait...

Postitas:
ilushelena

Kolledž on ingliskeelses kultuuriruumis iseseisev keskharidust andev õppeasutus või erialane kõrgõppeasutus. Ajalooliselt tuleb see aga ladinakeelsest sõnast collegium, mis tähistas ülikooli poolt hallatavat kõrgkooli.

0
0
Please wait...

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kõrgharidusasutuste erinevusest