Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis aasta majja tasub korterit osta?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Mis aasta majja tasub korterit osta?

Postitas:
Kägu

Otsime endale uut elamist ja uusarendustele hammas peale ei hakka, samas tasub osta korter 60ndatel ehitatud majja? Või peaks vaatama uuemasse majja.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Otsime endale uut elamist ja uusarendustele hammas peale ei hakka, samas tasub osta korter 60ndatel ehitatud majja? Või peaks vaatama uuemasse majja.

Sõltub ehitisest. Me elasime enne 60ndatel ehitatud kortermajas, otseseid probleeme maja vanusest tulenevalt polnud, fassaad ja katus oli renoveeritud/vahetatud, aga laenumakse korteri kohta oli väga kõrge ja küttekulu ka. Seda laenumakset nimetati remondifondi makseks, aga tegelikult läks see kõik laenumakseks, remondifondi sisuliselt ei kogunenud. Ilmselt kui midagi suuremat oleks vaja olnud uuesti remontida, oleks pidanud uuesti laenu võtma.

Nüüd elame uues kortermajas, ruutmeetreid on ca 2x rohkem ja igakuiselt maksame ühistule vähem kui enne. Kuna uues majas on halduritasud ja heakorrateenust ostetakse ka sisse, vanas majas haldurit polnud ja koristas üks sama maja tädi, siis on kommunaalteenuste kulud võrreldes vana majaga üle 2x väiksemad ruutmeetri kohta.

Lisaks nii vanas majas tekivad kindlasti probleemid sellega, et palju pensionäre, kes pole ühegi parendusega nõus.

+3
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Juhiks ka tähelepanu maja elanikkonnale. Viimase kümnendi jooksul ehitatud majades ilmselt pole väga palju pensionäre. St pigem vali maja, mille kortereid pole nõukogude ajal tasuta jagatud.

+3
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

maja vanusel ei olegi eriti vahet, kui seda on vaja renoveerima hakata, siis loeb rohkem maja suurus. Mida suurem maja, seda lihtsam renoveerida, sest vähemate korteritega majas jaguneb summa vähemate inimeste vahel.

Mina ostsin korteri majja, mis on valminud 1930ndail. Nüüd on korda tehtud kõik, üldse ei kurda. Naabrite helid läbi seinte ei kosta, maja on soe, kõik toimib. Aga see muidugi ei tähenda seda, et KÕIK nii vanad majad oleks ok. See sõltub ikka väga palju majast endast ja tõepoolest, ka naabritest.

Kindlasti võib mõni 60ndail aastail ehitatud maja olla väga ok, samas kui mõni teine sama perioodi maja ei ole üldse hea valik. Mõni 60ndailehitatud maja korter võib kallimgi olla kui uusarenduse oma. Sõltub.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks paljusid asju peab vaatama. Neid siin nimetatud ka. Peaasi, et oleks kivimaja. Paljud uued on karkass või pool täidismajad.
Uuri enne ostma hakkamist kulusid ka, küsid seda lehte, eriti külmade kuude omasid.vastust, et neid ei ole, ei saa olla. Need saab ühistust uuesti võtta, kui vaja.
Muidu hrutsovkade kohta oli omal ajal kirjas,kui kaua kestvus on. See on ammu ületatud.
Eks vii ennast põhjalikult kurssi.
Kaheksakümnendate osadel pameelikatel olid head projektid, olen ise ka elanud ja tuttavad. Suuremad esikud, toad eraldi. Panipaigad, sahvrid.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem vaadata iga maja eraldi jah, mitte ainult ehitamise aastaarvu.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui hoone ilme on korralik, sokkel piisavalt kõrge, kelder kuiv ja korteris ruumi piisavalt, siis miks mitte. Elatakse ka sajandi vanustes hoonetes. Katusekatted, uksed-aknad, torud ja juhtmed on nagu auto rehvid – neid peab nagunii aegajalt uuendama. Ventilatsiooni ja fassaadiga on viletsamad lood. Mul on mulje jäänud, et neile ei ole veel inimsõbralikke norme loodud, seega kus neid vanadel majadel uuendatakse, luuakse küll tervisenõuetele vastav, aga sugugi mitte mugav keskkond.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

60ndad on selline huvitav ajastu, sest liiga uus, et olla eestiaegne/staliniaegne maja, aga (enamasti) liiga vana, et olla tavaline paneelikas (nende ehitamise lained tulid ju pigem 70-80ndatel). Nii et ainult ehitusaastakümnendi järgi on raske kommenteerida.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie majas on pensionärid alati kõigi parendustega nõus ja pigem rohkem kui noored lastega pered, kel rahaliselt raskem.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pensionärid vähemalt ei pea lärmakaid pidusid ja nõuavad ka noortelt korda.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie majas ei olnud pensionärid nõus trepikodade remondiga, mida polnud seal tehtud nii mitukümmend aastat, sest sellest ei saanud otsest praktilist kasu nagu fassaadi renoveerimisest. Ja kõrvalkorteris elavad pensionärid tegid nii remonti, et meie korteri sein oli ka katki ja keeldusid selle eest maksmast.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

uutes majades on jällegi probleem, et on ostetud kinnisvara välja üürimiseks. Probleemne on lühiajaline üür, mis täidab koridorid lällavate soomlastega ja muidu ränduritega.
Uues majas (korter ehitatud 2017) oli 2 aastat üüratud arved, maksime väga kõrgeid tasusid, põhjust ei tea, vist varastati elektrit…
Meil küll madalad tasud ei ole kommunaalarvetel.
Korter on muidu väga ilus, korras, tark maja jms.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

uutes majades on jällegi probleem, et on ostetud kinnisvara välja üürimiseks. Probleemne on lühiajaline üür, mis täidab koridorid lällavate soomlastega ja muidu ränduritega.

Uues majas (korter ehitatud 2017) oli 2 aastat üüratud arved, maksime väga kõrgeid tasusid, põhjust ei tea, vist varastati elektrit…

Meil küll madalad tasud ei ole kommunaalarvetel.

Korter on muidu väga ilus, korras, tark maja jms.

Ühistu arvelt ikka nägite ju, et mis rida nii üüratu oli? Meil on üldelekter 2-3 eur kuus, kui see muutuks üüratuks, siis 2 aastat ikka ei maksaks seda niisama ära ilma küsimata?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise välistaksin uuselamud, valiksin veneaegse meetriste kiviseintega väiksema kortermaja oma hooviga. Kui see pole võimalik, siis ka väiksem puumaja sobib. Selliseid paneelikaid, nagu Lasnamäe ja Mustamäe täis on, väldiksin. Kõik sõltub seal naabritest ja neid valida ei saa.

+6
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei ostaks jällegi iial korterit vanasse majja, sel võib sada häda olla lõpetades hullemal juhul kokkuvarisemisega. Valiksin võimalikult uue ehitise, kus on kõik tehtud kaasaegsete standardite järgi. Maja ilus puhas ja energiasäästlik.

+3
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei ostaks jällegi iial korterit vanasse majja, sel võib sada häda olla lõpetades hullemal juhul kokkuvarisemisega. Valiksin võimalikult uue ehitise, kus on kõik tehtud kaasaegsete standardite järgi. Maja ilus puhas ja energiasäästlik.

Need “kaasaegsed” standardid tähendavad seda, et võimalikult kähku ja kuluefektiivselt püsti pandud ning vastavad vaevu normidele. Sedagi vaid hea arendaja puhul. Normid aga on sellised, et naabrid kostavad läbi ja kui garantiiaeg on möödas, siis sajab akna vahelt sisse. Näiteks. Konkreetne näide Karulaugu tänavalt Viimsist venna korterist, kus reaalselt nii oligi.
Kokku ei kuku sul korras hoitud vana maja midagi, küll aga halvasti ehitatud uutega on viimasel ajal mitu korda selliseid asju juhtunud. Pärnus kukkus ühel majal rõdu küljest ära (ja need olid väga kallid ja lugupeetud arendaja poolt müüdud majad) ja just nüüd kukkus ühel täiesti tutikal majal trepikoda kokku.

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Uutes majades on tõesti sageli üüratud arved. Lisaks on neil hulk lisateenuseid, mida vanades majades nii kergekäeliselt ei tellita – näiteks koridoride hooldus, akende pesu kraana pealt, asfaldi ja vihmaveetorustiku küte jne (iseenesest on mugav küll, kui majja sissesõit on soojenduskaabliga ja ei jäätu, aga see tuleb ju kinni maksta).

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei ostaks jällegi iial korterit vanasse majja, sel võib sada häda olla lõpetades hullemal juhul kokkuvarisemisega. Valiksin võimalikult uue ehitise, kus on kõik tehtud kaasaegsete standardite järgi. Maja ilus puhas ja energiasäästlik.

Need “kaasaegsed” standardid tähendavad seda, et võimalikult kähku ja kuluefektiivselt püsti pandud ning vastavad vaevu normidele. Sedagi vaid hea arendaja puhul. Normid aga on sellised, et naabrid kostavad läbi ja kui garantiiaeg on möödas, siis sajab akna vahelt sisse. Näiteks. Konkreetne näide Karulaugu tänavalt Viimsist venna korterist, kus reaalselt nii oligi.

Kokku ei kuku sul korras hoitud vana maja midagi, küll aga halvasti ehitatud uutega on viimasel ajal mitu korda selliseid asju juhtunud. Pärnus kukkus ühel majal rõdu küljest ära (ja need olid väga kallid ja lugupeetud arendaja poolt müüdud majad) ja just nüüd kukkus ühel täiesti tutikal majal trepikoda kokku.

Sul on kinnistunud mingid lollid müüdid. Tänapäeva ehituskvaliteet ja järelvalve on hoppis teisel tasemel kui nõukaajal. Kas arvad, et joodikust ehitajad sel ajal üldse mõtlesid sõna “kvaliteet” peale? Klopsiti midagi täiesti suvaliselt kokku ja kedagi ei huvitanud.

Marja poe lae varingut teavad kõik ja veel mõne vanema paneelika rõdu ärapudenemisest ning seina sisse prao tekkimisest on meediaski juttu olnud. Need sinu näited on väljamõeldised.

Aga igaühe vaba valik, mina vanasse sarasse endale korterit ei ostak. Seal võib 100 üllatust peidus olla ja igal juhul on vana maja rohkem amortiseerunud.

+3
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu maja on ehitataud 1979, paar aastat tagasi tehtud täisrenoveerimine, pole millegi üle kurta. Tühje kortereid pole kunagi olnud, siiski on palju välja üüritud, sest omanikud on pealinna poole kolinud.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uutes majades on tõesti sageli üüratud arved. Lisaks on neil hulk lisateenuseid, mida vanades majades nii kergekäeliselt ei tellita – näiteks koridoride hooldus, akende pesu kraana pealt, asfaldi ja vihmaveetorustiku küte jne (iseenesest on mugav küll, kui majja sissesõit on soojenduskaabliga ja ei jäätu, aga see tuleb ju kinni maksta).

Aga minul on vastupidine kogemus, ruutmeetreid 2x rohkem, aga ühistule maksame vähem kui vanas majas. Lisateenuseid on kindlasti rohkem kui vanas majas ja ikka maksame vähem, kuigi kortereid on üle 2x vähem kui eelmises majas.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Uutes majades on tõesti sageli üüratud arved. Lisaks on neil hulk lisateenuseid, mida vanades majades nii kergekäeliselt ei tellita – näiteks koridoride hooldus, akende pesu kraana pealt, asfaldi ja vihmaveetorustiku küte jne (iseenesest on mugav küll, kui majja sissesõit on soojenduskaabliga ja ei jäätu, aga see tuleb ju kinni maksta).

Teenuste tellimine on ju küll ainult omanike otsustada. Mismoodi maja vanus seda põhjustab?
Aga mugavuste eest tuleb maksta, loomulikult. Head asjad maksavadki rohkem.
Uues majas ei maksta mõttetuste eest. Mu 130m2 korteri kommunaalid on madalamad kui Mustamäe 2-toalises. Ma ei kuluta raha välisõhu kütmiseks, sest maja on kvaliteetne ja soojapidav. Olen aga nõus maksma mugavuste eest, mis reaalselt mu elukvaliteeti paremaks muudavad.

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei ostaks jällegi iial korterit vanasse majja, sel võib sada häda olla lõpetades hullemal juhul kokkuvarisemisega. Valiksin võimalikult uue ehitise, kus on kõik tehtud kaasaegsete standardite järgi. Maja ilus puhas ja energiasäästlik.

Need “kaasaegsed” standardid tähendavad seda, et võimalikult kähku ja kuluefektiivselt püsti pandud ning vastavad vaevu normidele. Sedagi vaid hea arendaja puhul. Normid aga on sellised, et naabrid kostavad läbi ja kui garantiiaeg on möödas, siis sajab akna vahelt sisse. Näiteks. Konkreetne näide Karulaugu tänavalt Viimsist venna korterist, kus reaalselt nii oligi.

Kokku ei kuku sul korras hoitud vana maja midagi, küll aga halvasti ehitatud uutega on viimasel ajal mitu korda selliseid asju juhtunud. Pärnus kukkus ühel majal rõdu küljest ära (ja need olid väga kallid ja lugupeetud arendaja poolt müüdud majad) ja just nüüd kukkus ühel täiesti tutikal majal trepikoda kokku.

Sul on kinnistunud mingid lollid müüdid. Tänapäeva ehituskvaliteet ja järelvalve on hoppis teisel tasemel kui nõukaajal. Kas arvad, et joodikust ehitajad sel ajal üldse mõtlesid sõna “kvaliteet” peale? Klopsiti midagi täiesti suvaliselt kokku ja kedagi ei huvitanud.

Marja poe lae varingut teavad kõik ja veel mõne vanema paneelika rõdu ärapudenemisest ning seina sisse prao tekkimisest on meediaski juttu olnud. Need sinu näited on väljamõeldised.

Aga igaühe vaba valik, mina vanasse sarasse endale korterit ei ostak. Seal võib 100 üllatust peidus olla ja igal juhul on vana maja rohkem amortiseerunud.

Minu näited pole väljamõeldised, vaid isegi meedias kajastatud reaalsed sündmused. Rõdu kukkus küljest ära Pärnus Tervise Paradiisi vastas asuvalt majalt, mis oli vaid mõni aasta vana ning trepikoda kukkus kokku alles hiljuti Pärnu südalinnas asuval majal. Need on vaid mõned näited.

Praeguse aja ehitusjärelvalve ja ehitajad on vast kõigile teada, kes selle valdkonnaga tuttavad. Kui ikka endale ei ehitata, siis kvaliteeti pole. Oma maja ehitades sai see väga selgeks.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanad majad on sageli palju vastupidavamad kui need uuselamurajoonide küprokimajad.
Ainus mida tasub vaadata on see, et maja oleks renoveeritud ehk siis fassaad ja katus tehtud. Kui need asjad kaasajastatud siis see maja kestab ka järgmised 60 aastat.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tähtis on, et renoveeritud korteris oleks elektrijuhtmed vahetatud? Väga vähestel on kuulutuses kirjas: uued el. juhtmed. Kuidas kontrollida, et tegelikult ka oleks uued?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tähtis on, et renoveeritud korteris oleks elektrijuhtmed vahetatud? Väga vähestel on kuulutuses kirjas: uued el. juhtmed. Kuidas kontrollida, et tegelikult ka oleks uued?

Piltide pealtki näha kuulutuses. Kindluse mõttes võid elektrikuga kohale minna ja ta ütleb kindlalt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tähtis on, et renoveeritud korteris oleks elektrijuhtmed vahetatud? Väga vähestel on kuulutuses kirjas: uued el. juhtmed. Kuidas kontrollida, et tegelikult ka oleks uued?

Kasvõi elektrikappi vaadates on näha, millised juhtmed sinna jooksevad. Seinte peal on harutoosid mida saab samuti avada ja vaadata.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Iga maja ja iga korterit vaataks eraldi. Aastaarv ütleb vähe.

Näiteks Tartus on ca kümmekond tellistest kortermaja, mis ehitati nõukogude ajateenijate poolt. Linna arhitektuuri tutvustaval ekskursioonil käiakse neid vaatamas kui näidetena majadest, kus pole ühtegi sirget joont ega täisnurka. Tänapäevaks on seinad trossidega kokku tõmmatud, et laiali ei kuluks. Renoveerida pole neid mõtet. Ainus mõistlik perspektiiv oleks lammutada ja uus ehitada, sest vähemalt neist osadel on suurepärane asukoht – kesklinn jalakäijate silla taga. Samal ajal ehitati nö päris ehitajate poolt hoopis teistsuguse kvaliteediga maju, mis hiljuti renoveerituna on veel mitmekümneks aastaks täiesti elatavad.

Näiteks veel võib olla vanas majas nõukogude ajal korterid väiksemateks ehitatud ja korteri osadel tubadel naabritega vahet vaid kerge laudisega sein, kust absoluutselt kõik läbi kostab. Samasuguse läbikostva seina võid saada ka uusarenduses. Täpselt samas vanas majas võid leida aga korteri, mille välisseinad on paksud tellistest ja naabritest ei kuule sealt midagi.

Vahetatud elektrijuhtmete korral küsi näha elektriprojekti. Kui pole, siis on ilmselt mingit jama oodata.

Olen vahetatud elekrijuhtmetena tõelist butafooriat näinud. Näiteks oli kipsi taha veetud küll tõesti uuesti juhtmed aga need juhtmed olid kusagil 20-30 aastat kusagil kuuris seisnud ja vajasid kohe vahetamist. Neid ilmselt tasuta saadud juhtmeid polnud parajaks lõigatud vaid suured rullid kipsi taha jäetud. Palju õnne kui tahad sellisesse seina mõnda kruvi lasta.

Ehitusjärelevalvel ja ehitusjärelvalvel on vahe. Kui tellija pole omanik, kes ise sees elab ja ehitusest midagi teab, siis… Tellija peab ehitusjärelvalvel ikka igapäevaselt kukil istuma ja kõik koos ehitajal ja allhanke tegijatel kukil istuma, siis saab enam-vähem korralikult tehtud.

Korterit vaatama minnes kutsu kaasa mõni tuttav, kes on ise ehitanud vms et aitaks ülevaadata.

Majade remondifondi/laenumaksetel võivad olla ka mitmekordsed vahed nt renoveeriti paneelikas 10 aastat tagasi vundamendist katuseni aga ühe suurema tormi ajal lendas kogu katus pealt ja majal kehtivat kindlustust polnud. Veekahjustused + uus katus+ varasem laen= 2 x suuremad kulud kui analoogses seisus naabermaja.

Selliseid huvitavaid detaile maakler reeglina ei teagi. Püüa jutule saada ostetava korteri naabritega. Naabrid on tihti rohkem valmis negatiivsetest nüanssidest rääkima.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oli ikka nõukaajal järelvalve ja ei käinud see teps mitte nii, et ehitajad oma äranägemise järgi midagi klopsisid ning olid purjus. Jah võib-olla iseendale eramut ehitades võis see ju nii olla. Ja seisavad meil püsti ju ka keskajal ehitatud majad, tsaariajal ehitatud majad ja Pätsuaegsed majad. Miks need nõukaaegsed just kokku kukkuma peaks? KUi on kivist ja betoonist tehtud, siis ei kuku ta midagi, kui tühjalt ei seisa.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus need trossidega kokkutõmmatud majad siis on? Pole kuulnud ega näinud. Seinad on kõverad enamuses nõuka-aegsetes majades, aga ega nad sellepärast kokku kuku ega trossidega kinnitõmbamist vaja. On ikka ullikesi..

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tartus on sõjaväelaste ehitatud majad trossidega kokku tõmmatud, näiteks Pärmivabriku juures üks suur punastest telliskividest tondiloss.

Miks Tallinnas nii vähe kortermaju restaureeritud on, Tartu Annelinnas on juba pooled?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis aasta majja tasub korterit osta?